Teie ostukorv on tühi.
Lilleväetis (kloorivaba) (NPK 8-11-23)
Uus
Lillede kompleksne mineraalväetis.
Granuleeritud kloorivaba kompleksväetis lilleistikute, toa-, rõdu- ja tänavalillede, samuti õitsvate põõsaste toitmiseks magneesiumi, väävli ja mikroelementidega (boor, vask, mangaan) NPK (Mg, S) 8-11-23 (+4,2) + 29) + (B, Cu, Mn).
EÜ VÄETIS. Väetise tüüp: B.1.1.
Koostis: lämmastik (N) – 8% (ammooniumlämmastik N-NH4 – 5,4%, nitraatlämmastik N-NO3 – 2,6%) fosforpentoksiid (P2O5) – 11,5% (sh vees lahustuv – 9,7%) vees lahustuv kaalium oksiid (K2O) – 22,9% magneesiumoksiid (MgO) – 4,2% vääveltrioksiid (SO3) – 29% boor (B) – 0,05% vask (Cu) – 0,05% mangaan (Mn) – 0,25%.
Väliste füüsikaliste muutustega väetise toitainete omadused ei muutu.
Säilitades väetist kuivas, otsese päikesevalguse eest kaitstud kohas, on säilivusaeg piiramatu.
Viljastatud taimi eristavad lopsakad erksavärvilised õied, rikkalik õitsemine, võimas juurestik ja intensiivne lehtede roheline värvus.
Väetisesoovitused: proovige väetist anda kohapeal. Väetist antakse mulda enne kevadist istutamist ja kasvuperioodil 3-4 korda: kevadel kasvuperioodi alguses, õiepungade ja/või õisikute moodustumise ajal ning ka intensiivse õitsemise ajal. Pärast väetamist kasta mulda. Põõsaste ümber väetage ala, mis on võrdne okste võra laiusega.
Kasutusnormid: lille istikud - 20 g/m2, siseruumides, rõdul, potililled, konteineris kasvatatud lilled ja õistaimed - 2-3 g/1 l substraadile (muld), tänavalilled ja noored õispõõsad - 30-50 g /m2. Täiskasvanud ilupõõsad - 50-80 g/m2, ilupõõsastest hekid - 100 g/m2.
* 8-10 g = 1 tase teelusikas, 35 g = tikutoos.
Granuleeritud kloorivaba kompleksväetis lilleistikute, toa-, rõdu- ja tänavalillede, samuti õitsvate põõsaste toitmiseks magneesiumi, väävli ja mikroelementidega (boor, vask, mangaan) NPK (Mg, S) 8-11-23 (+4,2) + 29) + (B, Cu, Mn).
EÜ VÄETIS. Väetise tüüp: B.1.1.
Koostis: lämmastik (N) – 8% (ammooniumlämmastik N-NH4 – 5,4%, nitraatlämmastik N-NO3 – 2,6%) fosforpentoksiid (P2O5) – 11,5% (sh vees lahustuv – 9,7%) vees lahustuv kaalium oksiid (K2O) – 22,9% magneesiumoksiid (MgO) – 4,2% vääveltrioksiid (SO3) – 29% boor (B) – 0,05% vask (Cu) – 0,05% mangaan (Mn) – 0,25%.
Väliste füüsikaliste muutustega väetise toitainete omadused ei muutu.
Säilitades väetist kuivas, otsese päikesevalguse eest kaitstud kohas, on säilivusaeg piiramatu.
Viljastatud taimi eristavad lopsakad erksavärvilised õied, rikkalik õitsemine, võimas juurestik ja intensiivne lehtede roheline värvus.
Väetisesoovitused: proovige väetist anda kohapeal. Väetist antakse mulda enne kevadist istutamist ja kasvuperioodil 3-4 korda: kevadel kasvuperioodi alguses, õiepungade ja/või õisikute moodustumise ajal ning ka intensiivse õitsemise ajal. Pärast väetamist kasta mulda. Põõsaste ümber väetage ala, mis on võrdne okste võra laiusega.
Kasutusnormid: lille istikud - 20 g/m2, siseruumides, rõdul, potililled, konteineris kasvatatud lilled ja õistaimed - 2-3 g/1 l substraadile (muld), tänavalilled ja noored õispõõsad - 30-50 g /m2. Täiskasvanud ilupõõsad - 50-80 g/m2, ilupõõsastest hekid - 100 g/m2.
* 8-10 g = 1 tase teelusikas, 35 g = tikutoos.
* Komposti eelised võrreldes mineraalväetistega.
Kompostis ei ole toitained lahustuvate orgaaniliste sooladena, vaid orgaaniliste ainete ühenditena.
See tähendab:
esiteks, sademete või kastmise korral neid ei uhuta sügavamatesse mullakihtidesse, vaid nad on alati ülemises mullakihis, kus on ka põhiliselt taimi toitvad juured;
teiseks, kui mineraalväetised kogunevad tugevasti taimede juurtesse ja taimed kasvavad seetõttu lopsakaks,
olles kergesti vastuvõtlikud mistahes nakkustele, aga kahjurite jaoks on üleüldse lausa maiuspala …
Hästilagunenud kompost on nagu „kaetud laud“ – taimed võtavad toiduks sealt ainult siis, kui neil seda vaja on…
Peale selle on kompost nagu käsn, imeb endasse suurepäraselt vett ja laseb hästi läbi niiskust.
Hea kompost on suurepärane asendus mistahes mineraalväetisele.
