Kurk "Sibirskaya Girlyanda" F1

Kimbu tüüpi kurk "Siberi vanik" F1.
Kuni 400 kurki taime kohta!
Tuleviku uusim hübriid, mis hämmastas kasvatajaid üle maailma oma uskumatu produktiivsuse ja võimega kanda vilja ka kõige ekstreemsemates tingimustes – kuni esimese külmani. Vaatepilt hübriidist "tegevuses" on lummav: viinapuud, nagu uusaasta vanik, on üleni riputatud paljude väikeste kurkidega, mis on kogutud kimpu - mahlased, krõbedad, aromaatsed, uskumatult magusad.
Varajane valmimisvõimega isetolmlev kimbutüüpi hübriid, rohelised 5-8 cm, ei kasva välja, suurepäraselt marineeritud, ilma tühimike ja kibeduseta.

Kurgikasvanduse eest hoolitsemine. Kurgid istutatakse hästi kastetud peenardesse ja pärast istutamist neid mõningane aeg ei kasteta. Sel ajal taimed juurduvad ja moodustavad õiepungad, viljade alged. Nädala pärast seotakse taimed horisontaalselt tõmmatud nööride abil, mis on keeratud kurgivarre ümber.
Peale sidumist kastetakse peenrad sooja (+22+25°C) veega kahes etapis 2-3 liitrit ruutmeetrile, et mitte uhtuda pinnasest toitaineid. Kui pinnas koosneb turbast, siis kasta üks kord 5 liitrit ruutmeetrile, kuna turvas on suure niiskusmahtuvuse ja imamisvõimega. Optimaalseks kasvupinnaseks loetakse nõrgalt kõdunevat turvast (60-70%) millele on lisatud vanemat (1-2 aastast) saepuru (30-40%).
Kurkide sagedane kastmine kohe peale istutamist tekitab kiiret vegetatiivset kasvu ja viljade tekke hilinemist. Et taimed liiga pikaks ei kasvaks, teostatakse nende vormimist.
Lõiked peaks varasemal kasvuperioodil, kui alged pole veel selget nähtavad, tegema kuni neljanda sõlmeni (st. neljanda lehealgeni). Taime kujundamisel peab arvestama tema seisundit.
Kui taim on nõrk, toimub kärpimine 4-6 sõlmeni. Tugevatel taimedel võib alged alles jätta. Kui peavõrsel alged ei moodustu, peab neid ootama külgvõrsetel. Kogu saak saadakse suurem, kui tipp näpistatakse ära varem. Kui kärpimine on toimunud liiga hilja, on ilmunud alumised külgvõrsed ja suured sõlmed, siis on parem hästi arenenud taimedel sõlmed alles jätta ja võrsed eemaldada, kui nad on väikesed või kärpida, et nad ei oleks vastu maad. Ei ole mõistlik eemalda suurt osa võrsest, parem ainult võrse tipp, 0.5 – 2 cm.
Hästi arenenud võrse äralõikamine tekitab armistunud pinna, kus võivad areneda haigused (hall ja valge mädanik). Pika võrse võib suunata ülespoole, andes talle võimaluse haakuda väätidega või siduda ta spaleerile. Edaspidi võib kasutada lihtsustatud vormimise skeemi. Näpistatakse ära kõikide võrsete tipud iga lehe alt, ülemised võrsed suunatakse ülesse ja pannakse üle nööri. Vääte eemaldada pole soovitav. Tingimata tuleb vara hommikul, eriti kilekasvuhoonete puhul öösel lehtedele kogunenud niiskuse kiireks välja tuulutamiseks avada aknad.
Keskpäeval on vaja kasvuhoonet korralikult tuulutada. Seda tuleb teha selleks, et suurendada süsihappegaasi kontsentratsiooni lehtede juures, kuna see on õues suurem kui kasvuhoones.
Süsihappegaas on vajalik fotosünteesiks. Viljade küpsemise ja viljakandmise ajal on vaja kasta kas iga päev või üle päeva, olenevalt ilmastikuoludest. Parem on kasta peenraid õhtuti, saagi koristuse eelõhtul, peale kella 16 kuid mitte hiljem kui 19, et taimed jõuaksid ööseks ära kuivada. Kurgikasvanduses peab tekitama kõrgendatud õhuniiskuse. Päikeseliste ilmadega vihmutatakse või piserdatakse taimi hommikul kella 8 ja 10 vahel ja õhtul, enne kella 19, kastetakse peenarde tagust ala. See takistab võrgendilestlaliste teket, kes levivad kuiva mikrokliima puhul kiiresti.
Tuleks teada, et klaaskasvuhoones toimub niiskuse aurustumine kiiremini, kui kilekasvuhoonetes, sellepärast tuleb seal rohkem ja tihedamini kasta. Viljakande algusperioodil mõjub kurgile hästi leheline väetamine karbamiidi lahusega. 10 g. karbamiidi lahustatakse 10 liitris vees ja piserdatakse taimi, arvestades 1 liiter lahust 5 ruutmeetri kohta. Mida peenemalt pihustamine toimub, seda parem.
Mittejuurelist väetamist teostatakse päiksepaistelisel päeval, kuna sombuse ilmaga töötavad lehtede õhulõhed halvasti ja taimed ei omanda toitaineid. Mesilastolmlevaid sorte, juhul kui kasvuhoonetes ei ole mesilasi, on soovitav tolmutada käsitsi. Kõige parem on võtta päiksepaistelisel päeval hästi avatud, tugevalt kollane isasõis – see on ilma viljaalgeta peenikese varrega õis ja panna see emasõiele kergelt raputades. Ühe isasõiega võib tolmutada 5 kuni 6 emasõit. Peale seda, õietolmu paremaks levimiseks, suurendatakse õhuniiskust. Kastetakse peenraid, kui see on vajalik või peenratagust ala, kuid kasta ei tohi mööda taimi.