Lõvilõug suur "Appleblossom"

Suur lõvilõug "Appleblossom".
Oivaline suureõieline lõikesort. Dekoratiivtaim mailaseliste sugukonnast, kultiveeritakse kui üheaastast taime, kõrgus 70-90 cm. Õitseb juuni lõpust kuni hiliste sügiskülmadeni. Õied koondunud kobarõisikusse. Külmakindel, valgust armastav, mulla suhtes vähenõudlik, kuival perioodil vajab kastmist. Kasvatatakse istikutest. Seemned külvatakse märtsi algusest kuni aprilli keskpaigani. Tõusmed ilmuvad 8-12 päeva pärast. Taimed istutatakse alalisele kasvukohale mai keskpaigas, jättes taimedevaheliseks kauguseks 35-40 cm. Kasutatakse grupiistutustes ja lillepeenardes, samuti kõrgekvaliteediliste lõikeõite saamiseks (lõvilõug püsib värskena vaasis kuni kaks nädalat).
Põõsad kompaktsed, püramiidjad. Õisi on väga palju. Õied on aromaatsed. Kõige paremini kasvab päikeselises kasvukohas, liivsavi mullal, mida on väetatud, külmadele vastupidav. Soovitatakse lillepeenrasse, rabatkadesse, massiliseks istutamiseks ja ka lõikelilleks.
Külv: märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse pealsed. Istikud istutatakse avamaale mais taimede vahekaugusega 20-30 cm.
Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse.
Õitsemine: juuni-oktoober; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud.
Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust.
Muld: eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada. See soodustab põõsaste harunemist.
Vastupidav külmadele.
Haigused ja kahjurid: haigestub juuremädanikku, varremädanikku (sklerotinioos, fütaftorioos), roostesse, musta jalga, septorioosi, ebajahukastesse, kalla nematoodi. Kahjustavad täid, lestad, ripslased. Rooste korral tekivad lehe siseküljel alguses kollased või roostepruunid täpid, mis hiljem muutuvad pruuniks. Profülaktikaks hoiduge tihedast istutusest, aga kastmisel jälgige, et vesi ei satuks taimele. Haiged taimed tuleb kohe eemaldada.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3-5°C. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse märtsi keskpaigas, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades.
Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid paksu mullakihiga. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 sm.Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulvarisaatoriga. Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt. Taime latvu võib kasutada pistikuteks. Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.