Teie ostukorv on tühi.
Lääts
Lääts - Lens culinaris L.
Seemnetes on kuni 36% valke, kuni 2% rasva, kuni 60% lämmastikuvabu ühendeid, 2,5-4,5 % tuhka, 2,5-4,9 % kiudaineid. Valgusisalduselt ja seemnete keeduomadustelt ületab lääts hernest, kikerhernest, seahernest ja aeduba.
AGROTEHNIKA.
Eelkultuurid. Parimateks eelkultuurideks läätsele on taliviljad ja rühvelkultuurid (kartul ja mais). Suurte saakide saamise eelduseks on umbrohupuhas maa. Lääts, nagu ka teised liblikõielised, rikastab mulda lämmastikuga ja on heaks eelkultuuriks teistele.
Väetamine. Vahetult läätsele orgaanilist väetist ei anta, kuna see soodustab haljasmassi teket ja vähendab terasaaki. Läätse kasvatatakse kas teisel või kolmandal väljal peale orgaanilise väetise andmist. Ligikaudsed mineraalväetiste annused on järgmised: puutuhk 30-50 g/m2, fosforiidijahu 30-50 g/m2 või superfosfaat 20-30 g/m2, kaalisool 10-15 g/m2. Väetis antakse sügisel enne maaharimist või kevadel enne kultiveerimist. Lämmastikväetised on efektiivsed vaid kasvu algusperioodil, mil juurtele ei ole moodustunud piisavalt mügarbaktereid. Kevadel antakse 10 g/m2 kohta ammooniumnitraati. Happelisi muldi tuleb lubjata.
Külv. Külvatakse siis, kui mullatemperatuur külvisügavusel (4-6 cm) on 5-6 °С. Varajase külvi puhul saadakse suurem saak ja haiguste ning kahjurite oht on väiksem. Külvatakse reaskülviga (ridade vahe 10-15 cm), külvinorm suureseemnelistel sortidel 13-17 g/m2 (250-270 seemet), peeneseemnelistel 7-10 g/m2 (270-320 seemet). Külvisügavus 3-5 cm. Kergematel muldadel võib külvata sügavamale, raskematel pinnale lähemale. Pärast külvi rullitakse, see soodustab ühtlast tärkamist.
Hooldus. Umbrohtude hävitamiseks äestatakse peale tõusmete ilmumist, seda tehakse keskpäeval, kui taimed pole nii haprad kui hommikul. Edasine hooldus seisneb rohimises, kuivade ilmadega tuleb ka kasta. Rohimisel eemaldatakse vikitaimed, mille seemned sarnanevad läätse seemnetele.
Saagikoristus. Kaunad valmivad ebaühtlaselt – alguses alumised, siis ülemised. Eriti venib valmimine vihmaste ilmadega. Seepärast alustatakse koristamisega, kui taime alumised ja keskmised seemned on valminud, see aitab vältida seemnekadu, sest liiga kaua taimel olnud kaunad avanevad ja seemned kukuvad välja. Ülemiste kaunade seemned, mis on veel rohelised, valmivad pärast järgi. Söögiks kasutatakse mitte ainult valminud seemneid, vaid ka valmimata seemneid, neid peetakse isegi maitsvamateks.
Seemnetes on kuni 36% valke, kuni 2% rasva, kuni 60% lämmastikuvabu ühendeid, 2,5-4,5 % tuhka, 2,5-4,9 % kiudaineid. Valgusisalduselt ja seemnete keeduomadustelt ületab lääts hernest, kikerhernest, seahernest ja aeduba.
AGROTEHNIKA.
Eelkultuurid. Parimateks eelkultuurideks läätsele on taliviljad ja rühvelkultuurid (kartul ja mais). Suurte saakide saamise eelduseks on umbrohupuhas maa. Lääts, nagu ka teised liblikõielised, rikastab mulda lämmastikuga ja on heaks eelkultuuriks teistele.
Väetamine. Vahetult läätsele orgaanilist väetist ei anta, kuna see soodustab haljasmassi teket ja vähendab terasaaki. Läätse kasvatatakse kas teisel või kolmandal väljal peale orgaanilise väetise andmist. Ligikaudsed mineraalväetiste annused on järgmised: puutuhk 30-50 g/m2, fosforiidijahu 30-50 g/m2 või superfosfaat 20-30 g/m2, kaalisool 10-15 g/m2. Väetis antakse sügisel enne maaharimist või kevadel enne kultiveerimist. Lämmastikväetised on efektiivsed vaid kasvu algusperioodil, mil juurtele ei ole moodustunud piisavalt mügarbaktereid. Kevadel antakse 10 g/m2 kohta ammooniumnitraati. Happelisi muldi tuleb lubjata.
Külv. Külvatakse siis, kui mullatemperatuur külvisügavusel (4-6 cm) on 5-6 °С. Varajase külvi puhul saadakse suurem saak ja haiguste ning kahjurite oht on väiksem. Külvatakse reaskülviga (ridade vahe 10-15 cm), külvinorm suureseemnelistel sortidel 13-17 g/m2 (250-270 seemet), peeneseemnelistel 7-10 g/m2 (270-320 seemet). Külvisügavus 3-5 cm. Kergematel muldadel võib külvata sügavamale, raskematel pinnale lähemale. Pärast külvi rullitakse, see soodustab ühtlast tärkamist.
Hooldus. Umbrohtude hävitamiseks äestatakse peale tõusmete ilmumist, seda tehakse keskpäeval, kui taimed pole nii haprad kui hommikul. Edasine hooldus seisneb rohimises, kuivade ilmadega tuleb ka kasta. Rohimisel eemaldatakse vikitaimed, mille seemned sarnanevad läätse seemnetele.
Saagikoristus. Kaunad valmivad ebaühtlaselt – alguses alumised, siis ülemised. Eriti venib valmimine vihmaste ilmadega. Seepärast alustatakse koristamisega, kui taime alumised ja keskmised seemned on valminud, see aitab vältida seemnekadu, sest liiga kaua taimel olnud kaunad avanevad ja seemned kukuvad välja. Ülemiste kaunade seemned, mis on veel rohelised, valmivad pärast järgi. Söögiks kasutatakse mitte ainult valminud seemneid, vaid ka valmimata seemneid, neid peetakse isegi maitsvamateks.
Eng.: Lentil. Suom.: Linssi. Sven.: Lins. Bot.syn.: Vicia lens L.
* Läätsed omavad ühte väga hinnalist omadust: nad ei talleta endas mingeid kahjulikke ega toksilisi elemente (nitraadid, radionukleiidid jne.). Tänu sellele, saab läätsesid, mis on kasvatatud ükskõik millises maakera punktis, pidada ökoloogiliselt puhtaks produktiks.
Retseptid.
Läätsest saab teha suppi, putru, kasutada garneeringuks. Tumerohelisi seemneid peetakse maitselt parimaiks ja need keevad ka teistest kiiremini pehmeks. Läätse soovitatakse enne keetmist külmas vees leotada.
Läätsesupp. 1 klaas läätsi, 5 spl taimerasva, 1 sibul, 1 porgand, ¼ väiksest juursellerit, 2 tomatit (värske või konserv), 1 spl jahu ja 1 spl tomatipastat, 1 küüslauk, 1 oksake piparrohtu, ¼ kimpu peterselli, peenestatud punast pipart, äädikat ja soola. Läätsed puhastada ja pesta hoolikalt, panna külma vette ja keeta tasasel tulel. 30 minuti pärast lisada rasv, peenestatud porgand ja seller, maitseained. 10-15 minuti pärast lisada hakitud tomat. Rasvas hautada ka peenestatud sibul. Lisada vees lahustatud jahu, tomat ja pipar ja segada pidevalt. Keeta veel 10 minutit. Lauale andmisel puistata peale peterselli, vajadusel lisada ka äädikat.
Läätsepüree. 1 klaas läätsi, 1 sibul ja 2 spl õli. Läätsed puhastada, pesta ja keeta nõrgal tulel. Üleliigne vesi valada ära, lisada sool, segada ja ajada läätsed läbi hakklihamasina. Siis lisada peenestatud ja praetud sibul ja veelkord segada.
Läätsed tomati ja sibulaga õlis. Läätsed puhastada, pesta korralikult, leotada 3-4 tundi 2 klaasis vees. Leotusvesi valada ära, keeta uue veega pehmeks. Keeduvesi valada ära, lisada õli. Võib lisada ka õlis praetud sibulat. Läätsed tomati ja sibulaga tehakse samamoodi, ainult et praetud sibulale lisatakse 3-4 spl tomatipüreed ja lastakse uuesti keema minna. Läätsed hapukoores valmistatakse samamoodi kui läätsed sibulaga, praetud sibulale lisatakse klaas hapukoort ja lastakse keema minna. 1 klaasi terade kohta võtta 2 spl õli.
Hautatud läätsed suitsuribiga. 1 klaas läätsi, 150 g suitsuribi, 2 sibulat, 1 spl tomatipastat, tilli või peterselli, soola, pipart, loorberilehte. Pestud läätsi leotada 3-4 tundi külmas vees, leotusvesi valada ära. Ribi lõigata peenteks viiludeks. Peenestatud sibul praadida koos ribiga. Seejärel panna koos läätsedega kastrulisse, lisada klaas vett või puljongit, tomat, maitseained ning hautada 30 minutit. Enne laualeandmist puistata peale maitserohelist.
