Mis on hübriid F1?

Viimastel aastatel on aednikel kasutada üha rohkem F1 hübriidide seemneid  aedviljade ja lillede kasvatamiseks. Kuid just nende kohta on kõige rohkem küsimusi. Nt, miks F1 hübriidide seemned on kallimad  "tavalistest" seemnetest, kuid seemneid on pakis vähem (5-10 tk)? Miks nende kirjeldused on ahvatlevamad - "vastupidav", "saagirohke", "suure dekoratiivsusega", "suureõieline" jne? Juhtub ka, et müüjad vahel hoiatavad: "Seemneid oma kasvatatud hübriididelt korjata ei tasu, sest hiljem võib toimuda tunnuste lahknemine". Ja lõpuks, asjaarmastajatest aednikelt võib kuulda, et "hübriid on ilmselt sama mis transgeenne taim ja, et nad ei ole tervisele ohutud".

HÜBRIIDID F1 JA F2
Hübriidid on järglased, mis on saadud geneetiliselt erinevate vanemlike vormide, liinide, sortide jne ristamise teel. Põllumajanduses kasutatakse reeglina esimese põlvkonna hübriide (st vanemate ristamise esimesi järglasi), mida tähistatakse tähega F ja numbriga 1. Kui hübriidilt F1 korjata seemned ja külvata need maha, siis teisel aastal saadakse teise põlvkonna hübriidid ehk F2 (seda tähist võib kohata lillekultuuride seemnete pakenditel).

MILLES SEISNEVAD HÜBRIIDIDE EELISED?
Erinevad vanemlikud taimed, mida kasutatakse ristamisel, võivad omada mingit üht väärtuslikku omadust (nt, üks on haiguskindel, teine varavalmiv), kuid saadud hübriidis on mõlemad omadused ühes taimes (antud juhul on ta nii varavalmiv, kui ka haiguskindel). St, spetsiaalse ristatavate vanemate valikuga, võib saada terve rea posititiivsete tunnustega hübriide, mida ei saa kokku sobitada "harilikus" sordis.

KUIDAS SAADAKSE HÜBRIIDE?
Selleks, et saada hübriide, on vaja isastaime õietolm viia emastaime emakasse, seejuures emastaime õis on vaja eelnevalt lõigata (eemaldada emastaime enda õietolm) isetolmlemise vältimiseks. Töö hübriidide loomiseks algab vanemlike taimede loomisega, ehk spetsiaalsete liinide loomisega, mida hinnatakse kõrgelt ja reeglina selekteerimisfirmad neid ei müü. Liinide loomine kestab 6-12 aastat (sõltuvalt kultuurist) igaastase isetolmlemise teel. Neile esitatakse ranged nõuded: nad peavad andma küllaldaselt seemneid taastootmiseks (peab mainima, et seemnete saagikus isetolmlevate liinide puhul väheneb); nad peavad olema ühtlased tunnuste kompleksi poolest (taimede kõrgus, värvus, õite ja viljade suurus, valmimise üheaegsus jt); peavad olema vastupidavad kindlatele haigustele. Kui on saadud rida liine, siis neid ristatakse erinevates kombinatsioonides ja seejärel hinnatakse saadud hübriide. Sageli ilmneb, et ainult mõned liinid on võimelised andma heteroosseid hübriide, ning sellepärast ülejäänud liinid praagitakse välja.

Heteroossed hübriidid
Kaugeltki mitte kõik saadud hübriidid ei ületa oma vanemaid "vajalike" tunnuste - viljakuse, haiguskindluse, õite suuruse ja viljade kvaliteedi poolest. Hübriide, mis on "paremad" oma vanematest teatud omaduste poolest, nimetatakse heteroosseteks. Toome näite: liini A viljakus on 3 kg/m2, liini B viljakus - 3,5 kg/m2, aga ristamisel saadud heteroosse hübriidi viljakus võib olla juba 5 kg/m2. Kõige perspektiivsemate hübriidide välja valimise järel (seda tehakse erinevate omaduste järgi, sõltuvalt kultuurist) alustab selekteerimisfirma kõige paremate hübriidide paljundamist ning juurutab tootmisse. Kuna selekteerimisprotsessi uute liinide loomisel ja hindamisel viiakse läbi vähese hulga taimedega, siis, reeglina, kulub veel mitu aastat lähteliinide ja lõpphübriidi paljundamiseks küllaldase koguse seemnete saamiseks. Siit selgub ka, miks aeg vanemlike liinide loomisest kuni "valmis" pakendini hübriidseemnetega on küllaltki pikk. Sellepärast ongi hübriidseemned F1 kallid.

KAITSE "VÕLTSINGUTE" EEST
Hübriididel on veel üks hea omadus - nad võimaldavad selekteerijatel kaitsta oma autoriõigusi. Põhimõtteliselt võib iga soovija (mõningate reeglite täitmisel) paljundada uut sorti ostetud seemnetest. Selliselt saadud seemned kordavad peamiselt lähtesorti. Kuid hübriidi selliselt paljundada ei saa. Kui Te korjate seemned enda kasvatatud hübriidilt F1 ja külvate nad maha, siis Te saate teise põlvkonna hübriidi - F2, milles juba toimub taime lahknemine: taimed kasvavad eri kõrgusteks, õite läbimõõt ja värvus on erinev, erinev on ka viljade kuju ja mõõtmed.
Kaubanduslikku kasutust sellised järglased ei oma. Hübriide F2 kasutatakse ainult mõnede lillekultuuride juures, et saada laialdase värvigammaga õisi. Hübriidide F2 seemned on reeglina palju odavamad F1 seemnetest.

HETEROOSSE SELEKTSIOONI SAAVUTUSED
*Lillekultuurid - On loodud madalakasvuliste, kompaktsete, rohkeõieliste tageteste, petuuniate, lõhnava tubaka, hiina nelgi, alatiõitsva begoonia ning mugulbegoonia jt kultuuride hübriide F1. Üheks nende hübriidide eeliseks, mida  kõrgelt hindavad istikute tootjad ja haljastajad, on see, et nad õitsevad juba enne istutamist alalisse kasvukohta.

*Aedviljad
Saadud on ka peamiste aedviljade - tomat, kurk, sibul, porgand, peet, erinevad kapsa liigid jt heterosiidseid hübriide. Kõiki neid kasutatakse peamiselt tööstuslikus tootmises, kuna nad on kõrge saagikusega, haiguskindlad ja taluvad hästi transportimist.

SEEMNEFIRMADE SALADUS
Hübriidide seemnete kasvatusega tegeldakse reeglina nendes maailma regioonides, kus on kõige paremad tingimused selle kultuuri kasvuks ning odav tööjõud võimaldab saada odavaid seemneid. Näiteks, suurem osa Hollandi firmadest tegeleb omal maal ainult selekteerimisega (liinide loomise ja hindamisega), kuid kaubanduslikud seemned kasvatatakse teistes maades. Peale seemnete korjamist "tagastatakse" seemned  Hollandisse järgnevaks puhastamiseks, järeltöötlemiseks ja realiseerimiseks ettevalmistamiseks. Müüki lähevad seemned peale sordi ja külviomaduste põhjalikku kontrolli. 

Comments

Write Comment

Top