Alpiaed algajale

Veel mõned aastad tagasi võis pea igas aias leida ühe kasvuhoone roheliste tomatitega ja tagasihoidliku peenra traditsiooniliste daaliate ja astritega. Praegu aga teeb peaaegu iga aednik kasvõi väikese kivist aiakese, mida võib siis uhkusega nimetada alpi aiaks. Kas teil on juba see olemas?
Muidugi, see artikkel ei muuda teid veel maastikukujundajaks, klassikaline alpimägi pole ainult töömahukas, vaid ka üsna kulukas. Juuni on ideaalne aeg töö alustamiseks, sest suurem osa kevadtöödest on juba tehtud ja on aega tegeleda tõelise loominguga ning istikud jõuavad ilusasti enne sügist juurduda.
           Millised on alpinaariumid?
Üldiselt võib kiviaed võtta enda alla ükskõik millise ala, ühest ruutmeetrist terve aiani. Nii, et kui teil on aias palju kive või te saate nad endale soetada, on teil võimalus luua väga stiilne ehitis.
           Traditsiooniline alpiaed
See on kõige klassikalisem variant, nõuab palju mulda ja spetsiaalseid teadmisi. Peale selle näeb väikesel maalapil mäeke liiga kogukas välja. Üheks variandiks on alpinaariumi sein, mis tehakse kividest, asetades nad üksteise peale, tühimikud täidetekse mulla ja taimedega.
           Madal alpiaed
Jõukohane variant, sobiv igasse aeda. Mõõdud ja vormid võivad olla väga erinevad. Tegelikult on see lihtsalt kõrgemaks ehitatud lillepeenar, mis on kunstipäraselt kividest laotud ja kuhu on istutatud traditsioonilised alpi taimed.
           Mini-alpinaarium
Kui te armastate miniatuure, siis teile sobib mini alpinaarium. Selle võib teha näiteks väikesesse konteinerisse. Teil läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevat sorti mägisibulaid, väikeseid kive ja head maitset-see on ka kõik, mida on vaja mini alpinaariumiks.
          Vee alpinaarium
Aedades ON väga populaarsed igasugused veekogud, alates väikestest veesilmadest lõpetades kõikvõimalike tehisojade ja koskedega. Nende veekogude kaldad on kaunistatud kividega, kui otseselt vette on istutatud spetsiaalseid veetaimi, siis veidi kõrgemale sobivad traditsioonilised alpi asukad.
              Varjuline alpiaed
Selle probleemiga puutuvad kokku need, kellel on maatükk, kus harva paistab päike. Pigem kasvatavad nad seal maasikaid ja kurke, kui teevad alpiaia. Kiviktaimlast pole mõtet loobuda, kuigi enamaltjaolt armastavad selle asukad päikest, siiski leidub ka erandeid, kes kasvavad varjus. Muidugi ei ole mõtet teha kiviktaimlat täiesti varju, parem valida koht, kuhu päike paistaks kasvõi 2-3 tundi päevas. Sellistes tingimustes on võimelised kasvama paljud taimed, mis näevad võrratud välja ümbritsevate kivide keskel.
              Lühikursus algajale
Paras aeg on praktikaks.Teil on ainult väike aed. Kui te olete algaja, siis soovitame esialgu piirduda madalama alpinaariumiga.
1. Kõigepealt valige koht, klump sobib nii päikeselisse,kui poolvarju.soovitav,et ta oleks majale lähemal,või siis kohas,kus te armastate istuda,sest taimed,mida te istutate alpinaariumi,on küllaltki miniatuursed ja nende ilu ei ole ju mõtet kaugelt vaadata.Peale selle erineb see ju traditsioonilisest lilleklumbist,teie alpiaed on dekoratiivne varakevadest hilissügiseni.
2. Praegu on vajalik selgeks teha tema mõõdud.Põhimõtteliselt on võimalus säilitada klumbi piirjoon,aga tuleb meeles pidada.et kui laius on üle meetri.on raske taimedele ,peenra keskel,ligi pääseda.Sel juhul tuleb tingimata panna peenrasse mõned suuremad kivid,mida mööda pääseksite iga taimeni.Mis puudutab alpiaia suurust,siis algajale oleks ideaalne 1x3m.Kui peenar juhtub olema veidi suurem või väiksem,pole sellest midagi,eks igaüks leiab just omale peraja suuruse.
3. Kõige raskem etapp:pinnase ettevalmistamine-just sellest sõltub teie taimede kasv ja heaolu.Pealmine mllakiht tuleks maha koorida(umbes 30 cm),seejärel tehke valmis liivakiht,mida rohkem,seda uhkem,edasi tuleb killustik,mis on drenaaziks,kõige peale kooritud pinnase kiht.Kui teil on savine pinnas,pange 1 ämbritäis liiva ja 1 ämbritäis turvast 3.ruutmeetri peale.
4. Alpinaariumisse vajate hulgaliselt kive,mis peaksid olema ühte värvi ja kujuga,just see annab teie ehitusele suurepärase efekti.samuti saab kive tellida ühest neist firmadest,kes tegelevad maastiku kujundamisega.Aadressi ja telefoni leiate pea igast telefoniraamatust.loomulikult,võite ju kivid ise korjata jõgede-järvede kallastelt,mõnest karjäärist,kust iganes,kus kive leidub.Ja kui nad ka pole ühesugused ega ühte värvi,ei juhtu midagi-alati saate nad asendada,kui sobivama leiate.Praegu on peamine algust teha.Pidage meeles,et peaaegu poole teie alpinaariumist moodustavad üsna suured kivid,nende vahe täidetakse kiviklibuga.
5. Alustame teie alpiaia ehitust:kuna pinnase kogus suurenes,võib selle teha maast kõrgema,ääristage kividega serv,et vesi pinnast ära ei uhuks,keskele võite jätta väikese kõrgendiku,nüüd peaks hakkama paika panema suuri kive,alustades alt,liikudes ülesse poole.Proovige kivid laotada loomulikult,jättes nende vahele ruumi ka taimedele.
6. Taimede istutamisel pidage meeles,et keskele ei tohiks istutada kõrgeid taimi,ärge pange kõrvuti vohavaid ega miniatuurseid ,ärge istutage kõrvuti sibullilli ega padjandeid,samuti ei tohiks sinna istutada taimi,mis vajavad happelist mulda.
7. Taimede vahe katke väikeste kivikeste või killustikuga,kasta!
Nii,kuidas teha alpiaeda,seda te juba teate,nüüd lähme edasi kõige huvitavamaga-taimede valikuga.Olgu öeldud,et taimedel,mida alpiaeda istutate,ei ole Alpidega mingit pistmist st.nimetus "alpi taimed" on lihtsalt tinglik.Tavaliselt kasvavad kiviktaimlas lihtsalt madalakasvulised taimed,mitte eriti suurte õite ja eredate värvidega,sõltumata nende päritolust,on valik piiramatu.Mis siis peaks seal kasvama?Mingeid kindlaid piire pole,seda enam,kui kaunistate lihtsalt ühe nurga oma aiakeses,mitte ei tee diplomitööd maastikuarhidektuuris ja sellegipärast tuleb meeles pidada,et teie kiviktaimla aluseks on mitmeaastased taimed.Põhjuseid selleks on mitu:
* Mitmeaastased hoiavad kokku aega-pole ju vaja neid igal kevadel ümber istutada
* Püsikud hakkavad õitsema juba varakevadel[sibullilled],samas,kui üheaastased õitsevad alles juunis.
* Enamik üheaastaseid taimi on kõrgekasvulised,ega sobi tagasihoidlikku alpinaariumi.
* Paljud püsikud on igihaljad,seepärast näeb teie alpiaed dekoratiivne välja isegi talvel.

               Peajuurega püsikud
just nemad on peamised teie kollektsioonis.Nende valik määrab kompositsiooni väljanägemise.Peale selle,et nad harmoneeruksid,on peaaegu pooled neist igihaljad,Teise poole moodustavad ilusaõielised istikud,mis tagavad eredavärvilise silmailu teie aias.Toon välja vaid mõned populaarsemad taimed,edasi sõltub kõik teie võimalustest ja maitsest.
              AUBRIETA
Imeilus igiroheline pinnakattetaim,õitseb aprilli lõpust juuni lõpuni,värvidest sinisest-heleroosani,õitsemise ajal kasvab laiali,peale õitsemist võtab uuesti kompaktse väljanägemise.Seemnest väga hästi kasvatatav.
             ALPI HANEROHI
Väikese alpinaariumi jaoks võib osutuda suureks,on üks populaarsemaid pinnakattetaimi.Õitseb mai algusest,õied valgetest roosadeni,edukalt kasvab seemnest.
             KELLUKAS
Alpiaias kasvatatakse suureavuliselt miniatuurseid kelluka sorte,ei ole igihaljad.Kõige popimad on Karpaatia kellukesed,juba raskem on leida lusikakujulist,Poðarski ja Arhangelski kellukat.Kõik nad õitsevad juunis-juulis-augustis,värvidest tumesinisest valgeni.
             MÄGI LIIVAKANN
Sobib keskmisessa  alpinaariumisse,üsna suurte valgete õitega,õitseb mai lõpust juulini,vahest ka kauem.Igihaljas taim moodustab kuni 50cm padjandi.
              NELK
Soovitatakse sulgnelki,aga ta kasvab tihti laiaks,palju akuraatsem näeb välja alpi kellukas.Mõlemal on igihaljad hallikad lehepadjad.Nelgil on palju erisorte,kõik nad õitsavad juunis-juulis.
              ALPI  JÄNESEKÄPP
Ta on alpiaia sümbol,väga dekoratiivne,minu meelest eriline taim.Tema sinkjashall-valge värvus,kaetud karvakestega,on pigem originaalne,kui kaunis,seemnest kasvab hästi.
              MERIKANN
Populaarseim Primorski merikann,moodustab sümpaatse igihalja padjandi,õied roosad-lillad,lehed sini-rohelised,kitsad,lamedad,õitseb mai lõpust.
              SUVI  LEEKLILL
Kompositsiooni annab värvi igiroheline pikavarreline leeklill varieerudes valgest tumeroosani ja sirelilillani.Peaks ostma valmiskasvatatud taimed.
              KIVIRIK
Igihaljas,väikestest leherosettidest padjand,õitseb mais-juunis,võib kasvada ka varjus.
              KUKEHARI
Arvatavasti kõige populaarsem taim,liike palju,osad neist igihaljad,teised viskavad lehed maha,kõik õitsevad,aga kasvatatkse neid dekoratiivsete lehtede pärast.
             MÄGISIBUL
Peaaegu alpiaia sümbol.Tema igihaljad rosetid näevad täpselt ühesugused välja igal aastaajal,sorte on palju,mõned neist ka õitsevad.

             SIbullilled ja mugulsibullilled
Ilma nendeta ei saa ka hakkama.Just nemed ilmestavad aeda siis,kui lumi ära sulab,kasvatatakse tavaliselt väikesesibulasi lilli.Istutatakse suurte gruppidena püsikute vahele.
             KROOKUS
peaaegu kõige populaarsem ja kõige varasem õitseja.Soovitame siiski istutada väikeseõielisi isendeid,lehed on palju väiksemad,kui püsikutel,seepärast ei paista nad ka peale äraõitsemist silma.On ka sügiskrookusi,mis ilmestavad alpinaariumi siis,kui kõik teised on lõpetanud õitsemise,istutatakse suvel.
             DEKORATIIVLAUK
Eelkõige väga mitmekülgne perekond,alpinaariumi sobib Ostrovski lauk-heleroosa,õitsab juuni algul.Teisi liike on raske leida või on liiga suured alpiaia jaoks.
              NARTSISS
Siia sobivad miniatuursed vormid,mitte kõrgemad,kui 25 cm.Need on erilised botaanilised taimed,sortidest "Tet-a-tet","veebruari kuld"jpt.
              SCILLA
Sageli võib leida siberi  scillat siniste õitega,õitseb peaaegu kogu mai,peale õitsemist ei näe just kena välja oma lamanduvae lehtedega.
              OXALIS
Rahvas nimetab ka jänese kapsaks,lehtedes suur rauasisaldus,väikeseleheline,roosade õitega.Annab palju seemet,sobib paljunema sibullillede vahel.

              Üheaastased taimed
On olemas siiski mõned üheaastased taimed mida võib istutada alpinaariumi.Need on portulauk,kristallik,sulphunea,limnantes jpt.Peamine on valida väikeseleheline variant,kõrgus ei tohiks olla üle 15-20 cm.Need võib istutada äraõitsenud sibullillede peale.et sügise algul saaks varred ära korjata.
               Kust saada alpinaariumi taimi?
MIs puudutab üheaastasi,siis on võimalik ju need ise seemnest kasvatada,osa peab ilmtingimata ette kasvatama,oso saab külvata otse peenrasse.Sibullilledega ei tohiks ka probleeme tulla,augustis-septembris saab neid osta igast lillepoest,aiakeskusest või isegi seemnemaailmist.Enamjaolt armastavad aiaomanikud ikkagi püsikuid,kus neid siis saab?Küsimus tekib algaja aiapidaja peas,kes pole tuttav aiakeskuse sortimentidega.Praegu on seal müügil praktiliselt kõik,alates kõiga banaalsemast ja lõpetadeseksootiliste taimedega.Kui te ei planeerinud oma alpiaeda väga suureks,siis soovitan taimed muretseda just sealt.Tavaliselt on taimed käepärastes konteinerites,valmis hakkama õitsema,paljud juba õitsevadki.Osta saab neid varakevadest hilissügiseni.Soovitav oleks neid istutada mitte hiljem,kui septembri keskel,muidu ei jõua nad enne külma korralikult juurduda.
Algajal tekib küsimus,kuidas näevad nende ostetud taimed välja õitsedes,siis selleks on konteinerites spetsiaalsed etiketid fotoga,kus on taime kohta kirjas piisav informatsioon.
Alpinaariumi võib püsikuid osta erinevatest aiakeskustest.kuid Venemaal on selleks spetsiaalne turg "Aednik",kus täiskasvanud taime hind on 30-120rbl.,sõltumata taime suurusest ja haruldusest.
Tegelikult,enne,kus sammud poodi või turule seate,käige läbi oma sõbrad-tuttavad.Kuna alpi taimed on üsna kiire kasvuga,on sõbrad meeleldi nõus taimi jagama.Pidage meeles,et teiseks aastaks on teie taimed paljunenud,nii,et saate oma alpinaariumi suurendada.Minu arvates võib algaja eksperimenteerida nende püsikutega,mis kergesti idanevad,kiiresti kasvavad ja õitsevad juba järgmisel aastal,nagu näiteks arabis,iberis,obrieta,armeria,nelk,seebilill,kadakkaer jpt.Aga vot sellised elanikud,nagu mägisibul,kõikvõimalikud kukeharjad,miniatuursed kellukad,floksid,ülased,kivirik jt.,parem on need osta või saada tuttavatelt.

Lõpuks räägin veel sellest,kuidas näeb välja õietitehtud alpiaed,jutt ei ole arhitektuurilistest tõekspidamistest:
1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni st.et rohkem peaks kasvatama igihaljaid taimi.
2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi õitsema
3. Kivid peaksid olema asetatud sellise arvestusega,et kui taimed kasvavad laiali,saaks neid ära võtta või asendada.
4. Kive ei tohi olla liiga vähe,ega liiga väiksed,et taimed nad kasvades kinni ei kataks.
5. Sibullilled tuleb istutada selle arvestusega,et suve lõpus varjaksid nende naabrid kolletunud lehed või kataks neid üheaastased taimed.
6. Teil peab olema alati võimalus midagi muute juba valmis kompositsioonis
7. Alpinaarium peab võtma teilt hoolduseks ainult minimaalse aja.