Ваша корзина пуста!
Искать статьи
Uute ja huvitavate taimede ost võib olla nauding, aga olge ettevaatlikud kui te neid ostma hakkate. Tuues taimed koju, võivad nad olla haiged või kanda peidetud kahjureid. Suurem osa taimi, mida kasutatakse siseruumide haljastuseks on pärit troopilisest või subtroopilisest kliimast.
Ühed (nendest suurem osa) kasvavad ühtlaste kõrgete temperatuuridega ning ohtrate sademetega. Sellisteks taimedeks on näit. monsterad, peperoomiad, palmid ja viigipuud.
Teised on troopika mägitaimed, kus on tüüpiline jahedam aga niiskem kliima ning seal on pidevalt väga niiske (sõnajalad, paljud orhideed, paljud bromeelialised). Mõned taimed pärinevad troopikametsadest ja on kas hooajaliselt või osaliselt heitlehised. Seal toimub täpne vihmase ja kuiva perioodi vahetus (austraalia eukalüptid, akaatsiad).
Eriti kuivadest Lõuna-ja Ida-Aafrika piirkondadest, kus on vähe sademeid, on aaloe, piimalill, kalanhoe, gasteeria ja havortia. Selliste hästituntud taimede nagu on kaktused ja agaavid kodumaaks on Mehhiko, Kesk-ja Lõuna-Ameerika mägiplatood. Looduslike tingimuste eripära määrab taimede välisilme ja nende arengurütmid.
ÕISDEKORATIIVSED TAIMED.
Siia kuulub väike grupp taimi, kuna neid kasvatatakse ainult nende kauni õitsemise pärast. See võib kesta ühest nädalast kuni mitme kuuni.
Kaua ja rikkalikult õitsevad orhideed, pelargoonid, begooniad, säntpooliad. Lühiajaliselt õitseb kliivia, kriinum. Osa lilli õitseb talvel (asalead, kameeliad) - teised aga kevadel või suvel (pelargoon, sinningia, kellukad).
DEKORATIIV - LEHTTAIMED.
Need taimed köidavad lillekasvatajaid kas lehe ilusa kujuga (palmid, sõnajalad, filodendronid) või kirju lehevärviga (begooniad, ebakrootonid). Kui te kasvatate kirjude lehtedega taimi, siis te peaksite teadma, kuidas taim reageerib valgusele: mõnedel taimedel muutuvad liigse valguse puhul lehed kahvatuks, kaotavad kirju mustri (begoonia, maran). Teistel vastupidi, tugevneb ere värvus parema valgusega - ebakrooton.
LIAANID.
Need taimed vajavad kindlasti tugesid, neil on kõige pikemad rohtsed või puitunud varred. Osadel taimedel varred väänlevad ümber toe (aspar), teistel klammerduvad köitraagudega (passifloora). Paljud taimed ronivad puutüve otsa või vertikaalsele seinale ronijuurte abil (luuderohi, filofendron). Mõned taimed toetuvad teiste puude tüvedele, säilitades nii vertikaalset olekut (bugenvillea). Liaanidega haljastatakse suurte ruumide seinu või sambad. Nendega on hea soovi korral varjutada päikesepoolset akent või panna lill mis väänleb ümber võre ja ta eraldab osa toast. Liaanide kasutamisel interjööri kaunistamisel tuleb arvestada nende kinnitumisviisiga. Liaanidele, mis on väänlevate varte või vartel asuvate köitraagudega, pannakse puust võre, mis näit. nööriga üle on tõmmatud. Liigid, mis omavad iminappadega juuri, kinnituvad hästi vertikaalsele kareda pinnaga seinale, samblaga kaetud kepi külge, või puukoorele.
AMPELTAIMED.
Taimi, mis on pikkade rippuvate võsudega, kultiveeritakse rippuvates pottides või korvides. Oma nime on need saanud saksa keelest "ampel", mis tähendab "rippvaas lillede jaoks". Ampeltaimedeks kasutatakse näit. tradeskantsiat, tsissust, hõbeköit, aga ka taimi, mille varred on alguses püstiseisvad aga hiljem langevad või rippuvad (setcreasia, echinantus ja peperoomiad). Amplites kasvatatakse ka rosett-taimi (võsud pikkade varrelülidega, mille otsas on väiksed rosetid), mis moodustavad võsundeid - rohtliilia. Väga võluvad näevad amplites välja mõned nefroleebid, millel on ilusad rippuvad lehed. Ampeltaimi ja liaane võib kasutada ka talveaedades pinnakatetaimedena.
EPIFÜÜDID.
Nimi (kreeka keeles "epi" - peal ja "phyton" - taim) ise räägib selle taime elutingimustest. Nad kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel, kasutades neid toena. Eksisteerides kõrgel puuvõras, on epifüütidel palju valgust, aga neil jääb puudu niiskusest ja toitainetest.
Suurem osa epifüütidest saavad niiskust õhust, või imavad vihmavett ronijuurte abil, millel on spetsiaalne käsnjas kude või soomusjad karvakesed, mis asetsevad tihedalt lehel. Peale orhideede ja bromeelialiste harrastavad samasugust eluviisi osad sõnajalad (sarvsõnajalg, raunjalg, kolumnea, echinopsis, mõned peperoomiad ja kaktused (helmeskaktus, kuukaktus). Paljud epifüüdid võivad hästi kasvada kividel ja kaljudel, mis on kas sammaldunud või päris paljad. Selliseid taimi nimetatakse epilüütideks (kreeka keeles "lithos" - kivi). Kodudes võib epifüüte kasvatada amplites, kasutades kohevat, õhku- ja niiskust läbilaskvat substraati spetsiaalsetes blokkides, mis on valmistatud tamme-, männi- või kasekoorest, kinnitades taime pehme paelaga toe külge. Väike kuiv puu või kohev oks millele on kinnitatud epifüüt, võib olla kauniks dekoratsiooniks talveaias või vaateaknal.
SUKULENDID.
(ladina keeles "succus" - mahl). See on suur grupp taimi, millel on mahlased, lihakad varred või lehed. Nendel võivad olla kummalised vormid: kera-,värtna-, võllikujulised või rohelisi maapealseid sibulaid meenutavad. Siia kuuluvad: kaktused, agaavid, aaloed, gasteriad, havortiad, kalanhoe, kukehari ja teised sarnased taimed. Nende kodumaa asub väga kuivas kliimavööndis kus kuiv periood võib kesta mitu kuud (mõnes piirkonnas isegi kuni aasta). Seda nappi niiskust mida nad saavad väheste vihmadega ja uduga, korjavad nad oma vartesse ja lehtedesse tagavaraks. Sukulendid ei hiilga oma eluvormide mitmekesisusega toa interjööris. Tubase puuviljakasvatuse asjaarmastajad võivad näiteks sukulentide juurde lisada puuvilju, mida on võimalik kasvatada toa tingimustes: ananass, tsitruselised.
Valides oma tuppa taimi, ei tuleks vaadata ainult välist ilu. Väga tähtis on endale selgeks teha, kas need tingimused, mida te taimele saate võimaldada, vastavad nõutele? Kas teil on selle taime kasvatamiseks vajalikke praktilisi kogemusi ?
KUST OSTA.
Igapäevaste toataimede puhul kõige paremaks ostukohaks on aianduskeskused. Tavaliselt on seal olemas põhiline valik ja ka mõned vähemtuntud liigid. Taime kvaliteet ja seisund erinevates kauplustes on väga erinev. Tähelepanelikult lugege läbi ostjale mõeldud soovitused, hoiduge taimede ostmisest külma ilmaga, eriti talvel.Taime ülejahtumise puhul, tuues ta sooja tuppa, ei saa te alguses aru, et midagi on lahti, aga mõne päeva pärast hakkavad lehed langema. Isegi suvel külma ja tuulise ilmaga võib ostetud taime kasv kinni jääda.
SOOVITUSI OSTJALE.
* Kontrollige mulda. Kui see on ülekuivanud, tähendab see seda, et taime eest on halvasti hoolitsetud. Ärge ostke seda taime.
* Tõstke pott üles ja vaadake teda alt. Kui palju juuri tuleb aukudest välja, siis see tähendab seda, et ta tuleb varsti ümber istutada. Kui juuri on vähe ja nad on veel väikesed, ei ole see halva hoolduse tagajärg.
* Ostes õitsvat taime vaadake, kas tal on veel palju õiepungi. Kui neid on vähe, siis seda ilu ei jätku kauaks.
* Kriitiliselt uurige taime vormi. Kui taim on alt paljas, võtke teine.
* Kontrollige, et taime küljes oleks silt, kus peab olema kirjutatud, kuidas taime eest hoolitseda. Kui silt puudub, siis see näitab suhtumist nii taimesse kui ka ostjasse.
* Ärge ostke taimi kahjustatud lehtedega.
* Ärge häbenege tõsta lehti üles. Vaadake, kas nende all ei ole kahjureid ja haigusi. Kui te leiate midagi kahtlast, jätke taim poodi.
* Kui taim on pandud kaitseümbrisesse, ärge ostke seda taime kuni te ei võta teda välja ja ei kontrolli põhjalikult. Ümbris võib varjata mädanikku, haigusi, kahjureid või isegi taime valet vormi.
