Põhjapoolsematesse piirkondadesse tuuakse maguspipar müüki kaugelt, seepärast pole ka imeks panna, et ta on kehva kvaliteediga ja halvasti säiliv. Muide, garanteeritud saaki saab ka Eesti tingimustes. Edu saladus seisneb erilises agrotehnikas ja vastupidavates hübriidides, mis on hea viljastumisvõimega.

Pipra vili – on tõeline vitamiinipomm. Üksnes C-vitamiini on rohkem kui ükskõik mistahes viljas, nt sidrunis või mustsõstras. Palju on ka karotiini (provitamiin A), B1, B2 ja P vitamiini, samuti mineraalsooli, eriti fosforit kaltsiumit ja rauda. Seepärast tuleks pikendada tema tarbimisaega. Sest õige külvimaterjali valikuga ja järgneva agrotehnikaga võib ka põhjapoolsematel aladel saada head saaki.

„PÕHJAMAINE“ PIPAR.
Lõunapool kasvatatakse maguspipart ilma igasuguse hoole ja vaevata. Meil on asi keerulisem, seepärast oleks vaja teada järgmist.
Esiteks, – istutage vaid kaasaegseid vara- ja keskvalmivaid hübriide, mis erinevad traditsioonilistest sortidest külmakindluse, parema viljade moodustumise ja suurema saagikuse poolest.
Teiseks, – kasvatage taimi vaid kasvuhoones, kuna ka lavades pole võimalik tagada korralikku tuulutust, kondensveest tekib viljadele ja lehtedele mädanik - siin ei aita ka pritsimine.
Kolmandaks, – põhjamaises kliimas toimub tolmlemine halvasti. Põhjuseks on öiste ja päevaste temperatuuride järsk muutus, jahe ilm (+18...20°С juures viljastamist ei toimu), valguse puudus. Peale selle, palavate ilmadega jääb õietolm kõrge temperatuuri tõttu steriilseks. Viletsa viljumise põhjusteks võivad olla ka kaaliumi- või booripuudus, aga ka kondensvee liig (õietolm on liiga niiske). Seepärast ei saa ilma kasvustimulaatoritega („Zavjaz“ või „Buton“) korduva pritsimiseta korralikku saaki.

OLULINE ON KASVATADA TUGEVAD ISTIKUD.
Pipar on üsna pika kasvuperioodiga taim – tõusmetest tehnilise küpsuse alguseni kulub ka kõige varajasematel sortidel ja hübriididel vähemalt 105-110 päeva. Seepärast ei saa läbi ilma istikute kasvatamiseta. Põhjapoolsematel aladel külvatakse pipar istikute saamiseks veebruari keskel. Jutt on ostetud seemnetest, mis ei vaja külvieelset töötlemist. Pipar talub halvasti ümberistutamist, seepärast tuleb iga seeme külvata eraldi potti – kuid sel juhul tuleb kasvu algstaadiumis valgustada üsna suurt pinda.
On ka teine võimalus – külvata seemned kõik ühte anumasse üksteisest teatud vahemaadele vermikuliidi sisse. Sel juhul on ümberistutus valutu ja juurestik areneb hästi. Kuid ka siin on oma nüansid. Alguses pannakse seemned lihtsalt niiske vermikuliidi peale, nõu asetatakse kilekotti, nii seemneid kui vermikuliiti niisutatakse pidevalt. Pärast seemnete paisumist võetakse nõu kilekotist välja ja pannakse kõige valgemasse kohta, eelnevalt aga puistatakse vermikuliidile 3-4 mm viljakat mulda. Eraldi pottidesse istutatakse kohe pärast esimese pärislehe ilmumist (seni hoitakse vermikuliiti niiskena). Selles staadiumis moodustub seemikutel juba tugevasti arenenud juurestik (võrreldes tavalisse pinnasesse külvatuga). Ümberistutusega venitada ei tohi – vermikuliidis tekib taimedel kiiresti lämmastikupuudus, mis mõjub omakorda arengule. Muld segatakse võrdsetes osades kompostist ja aiamullast. 1 ämbritäie mullasegu kohta võetakse 1 sp lämmastikväetist (nt karbamiidi), 1-2 sp fosfor- (nt superfosfaati) ja 1 sp kaaliumväetist (nt kaaliumsulfaati). Idanemise ajal on soovitav hoida temperatuur +24...26 °С, siis ilmuvad tõusmed 10-12 päevaga. +20...24°С juures aga mitte enne 2 nädalat. Pärast tõusmete ilmumist alandatakse päevast temperatuuri +23...24°С, öist aga +16...18°С. Päeva pikkus peab olema 12-14 tundi, seepärast antakse lisavalgust. Kastetakse sooja veega ja vastavalt vajadusele. Liigne kastmine soodustab juurestiku mädanemist. 3-nda pärislehe ilmumisel alustatakse väetamist kompleksväetistega, mis sisaldavad kõiki mikro-ja makroelemente.

ISTUTAMINE - KASVUHOONESSE KATTE ALLA.
Eesti tingimustes saab kasvuhoonesse istutada umbes mai II poolel. Selleks ajaks peaksid taimel olema ka esimesed õienupud (kuid mitte viljad), pinnas peab olema ette valmistatud ja hästi soojenenud. Istikuid kastetakse rikkalikult, seejärel võetakse korralikult potist välja ja istutatakse ettevalmistatud auku; mitte panna taimi sügavamale kui enne (juurekael võib hakata mädanema). Pärast istutamist kasta. Kõrgekasvulised hübriidid istutatakse reavahedega 70 cm ja taimede vahe 40-50 cm (~4-5 taime/m2). Madalamakasvulisi võib istutada tihedamalt – 70x30-35 cm (6 tk/m2). Kuna istutamise ajal on öised ja päevased temperatuurid veel üsna madalad, aga öökülmi võib esineda kuni 17.-18. juunini, siis tuleks kasvuhoone varustada täiendava kattevõimalusega, asetada toed, millele saab panna paksu kattematerjali. Soojade päikseliste ilmadega võtta kate ära, ööseks aga asetada tagasi. Niisuguse katte saab ära koristada alles peale 20. juunit.

Paprika õis

VAJALIK ON KORRALIK VÄETAMINE.
Piprale sobivad viljakad kerged lõimisega neutraalse reaktsiooniga mullad, mis sisaldavad orgaanilist väetist kõdusõnniku näol – väheviljakal mullal suurt saaki ei saa. Raskel, savisel ja happelisel mullal, kus põhjavesi kõrgel, ei kasva ta aga üldse. Pipar reageerib väga kiiresti väetamisele, see kiirendab arengut ja saagi moodustumist. Kuni viljakandvuseni on vajalik suurendatud annustes lämmastik, viljade moodustumisel ja valmimisel aga fosfor. Kaalium, kaltsium ja magneesium on vajalikud kogu kasvuperioodil. On ilmne, et iga viivitus toiteelementide andmisel viib automaatselt kasvu ja arengu pidurdumisele, mis meie lühikese ja jaheda suve puhul osutub kriitiliseks. Seepärast tuleb karmima kliimaga aladel targalt „automatiseerida“ väetamist, kasutades kastmiseks tilksüsteemi.

* Tänapäevased suuresaagilised pipra hübriidid kuuluvad nn intensiivsete hübriidide tüüpi - nad annavad suurt saaki, kuid ainult suurte väetistekoguste puhul.

 KUIDAS TÕSTA SAAGIKUST? 

Mulla halb õhustus takistab taime arengut ja selle tagajärjel väheneb saagikus. Seepärast peab pinnas olema hea struktuuriga, pealmine kiht aga õhuline. Kuna pinnast taimede all pole soovitav kobestada (pipra juurestik asub pealmises mullakihis), kasutatakse multšimist lehtede, põhu või 3-5 cm paksuse kõdusõnnikuga. Pipar on äärmiselt tundlik ka valguse ja niiskuse puuduse suhtes. Varjus venivad taimed välja, lehed kolletuvad, õiepungad ja viljaalgmed pudenevad, võrsed on aga õrnad ja murduvad kergesti. Peale selle on õitsemise ja viljumise algus takistatud. Ka niiskuse puudusel pudenevad viljaalgmed, põõsas on ise madalam, lehed ja viljad aga väiksemad. Kuid samuti on liigne kastmine ohtlik, see soodustab hapniku puudujääki mullas ja soodustab haiguste arengut. Seepärast tuleks pipart kasta vajadusel (juurtele, mitte vihmutamisega), kuid mitte ka üle kasta, seejuures anda sooja vett (+33...35 C). Et stimuleerida taime arengut, aga samuti kiirendada viljade valmimist ja tõsta saagikust, tuleks 1 kord 2 nädala tagant pritsida kasvustimulaatoriga ("Epin""Cirkon") ja ka viljakandvust soodustavate stimulaatoritega ("Zavjaz", "Buton").

KUJUNDAMINE JA TOESTAMINE.
Eestis tuleb taimi kindlasti kujundada. Kõik külgvõsud eemaldatakse tüvelt kohe nende ilmudes. Osa tugevaid ülemisi võsusid jäetakse pärast harunemist alles, nende hulk sõltub valgustusest ja kasvuperioodi lõpuni jäävast ajast. Ebasoodsates tingimustes (valguse puudus ja kasvuhooned, kus ei kasutata biokütust) kujundatakse taimed 3-haruga, soodsates tingimustes 4-5 haruga. Taimi kujundatakse reegli järgi, et kõik võrsed oleksid valguse käes. Külgvõsude eemaldamisel praagitakse välja õienuppudega ja puhmasse sisse kasvavad võsud. On olemas madalakasvulised sordid ja hübriidid, mille kujundamine piirdub vaid külgvõsude eemaldamisega tüvelt. Taimed seotakse üles kas otse nööriga või siis vaia abil esimese haru alt, seejärel veel iga järgnev haru eraldi. Kõik kujundustööd tuleb teha väga korralikult, pipra võrsed on haprad.

* Eemaldage õigeaegselt viljakandvuse lõpetanud võrsed, aga ka mädanikust kahjustunud võrsed kuni terve osani. Vaadake üle ja eemaldage haigustest nakatunud viljad.

HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE. 
Haigustest on ohtlikumad hahkhallitus ja varremädanik, kahjuritest aga kedriklest ja lehetäid. Haigused esinevad põhimiselt võrse alumises osas, lehtedel ja viljadel laikudena ja on kaetud kirmega. Kahjustuste profülaktikaks on õige viljavaheldus (kui ainult 1 kasvuhoone, siis tuleb igal sügisel muld välja vahetada), taimejäätmed põletada ja kahjustunud viljad hävitada. Kasvuhoonet tuleb tuulutada ja taimedele ei tohi tekkida kondensvett. Kahjureid tuleb kohe tõrjuda nende ilmumisel, kui neid on veel vähe ning vilju ja õisi pole – siis saab kasutada insektitsiide ("Iskra" jt). Kui see moment on mööda lastud, tuleb kasutada säästvaid vahendeid, nt "Fitovermi". Puhmaid pritsitakse ka taimede tõmmistega ja rohelise seebiga – kuid see on väga töömahukas ja vähem efektiivne.

KORISTADA TEHNILISES KÜPSUSES.
Tehnilises küpsuses on pipar tavaliselt rohelist värvi (erandiks on tumeda värvusega: violetne, pruun, samuti väga heledate viljadega sordid), bioloogilises küpsuses on viljad eredad, vastavalt sordile värvunud ning läikiva pealispinnaga. Vilju koristatakse tavaliselt tehnilises küpsuses, mil nad pole veel täielikult valminud, muidu ei moodustu juurde uusi viljaalgmeid ja saak jääb saamata. Tehnilise küpsuse saavutanud viljad valmivad normaalselt tagantjärele säilitamisel (valminult on maitse parem). Järelvalmimise kiirus sõltub temperatuurist: +20°C ja rohkem – viljad valmivad umbes nädalaga ning neid tuleb kohe tarvitada või töödelda; jahedas ruumis (+9...12°C) saab hoida kuni 1 kuu.

* Koristatakse vaid hästi suured viljad (et mitte kahjustada hapraid võrseid, lõigatakse viljad ära kääridega), aga ka deformeerunud ja kahjustatud viljad, kuna need vaid takistavad uute tervete kasvu.

В северные регионы сладкий перец привозят издалека, поэтому не удивительно, что он посредственного качества и плохо хранится. Между тем, его гарантированные урожаи можно получать и в суровом климате, в том числе и в Эстонии. Секрет успеха - особая агротехника и устойчивые гибриды с повышенной завязываемостью плодов.

Плоды перца - настоящая кладовая витаминов. Одного только витамина С в них больше, чем в любом другом овоще, лимонах или чёрной смородине. Немало в нём каротина (провитамина А), витаминов В1, В2, Р, а также минеральных солей, особенно фосфора, кальция и железа. Поэтому срок потребления данной культуры желательно удлинить. Ведь при правильном выборе посевного материала и соответствующей агротехнике получать хорошие урожаи в северных регионах вполне возможно.

«СЕВЕРНАЯ» КУЛЬТУРА ПЕРЦА. 
На юге сладкий перец выращивают повсеместно, причём, без особых хлопот. У нас же всё сложнее, поэтому нужно знать следующее.
Во-первых, сажайте только современные скороспелые и среднеспелые гибриды, которые, в отличие от традиционных сортов, характеризуются холодостойкостью, лучшей завязываемостью плодов и более высокой урожайностью.
Во-вторых, высаживайте рассаду только в теплицу, т.к. в парниках в период затяжных дождей (в августе) невозможно обеспечить нормальные условия проветривания, а из-за постоянного конденсата на плодах и побегах появляется гниль - и никакие опрыскивания тут уже не помогут.
В-третьих, в таком климате перец опыляется очень плохо. Причины - резкие перепады дневных и ночных температур, холодная погода (при 18...20°С плоды уже не завязываются), недостаток света. Кроме того, из-за высокой температуры в теплице на солнце в жаркие дни пыльца становится стерильной. К плохой завязываемости плодов приводит и недостаток калия или бора, а также наличие конденсата (повышается влажность пыльцы). Поэтому без регулярных опрыскиваний растений стимуляторами плодообразования (типа «Завязь» или «Бутон») гарантированного урожая не получить.
В-четвёртых, как ни печально, но факт, что эстонского климата перец не любит - слишком холодно и совсем мало солнца. Первая проблема в некоторой степени разрешается посадкой в теплицы (лучше из сотового поликарбоната) на биотопливе. Единственный способ решить вторую проблему - регулярно опрыскивать растения стимуляторами роста и развития; это поможет им и легче переносить похолодания, перепады температуры и т.п.

 

ВАЖНО ВЫРАСТИТЬ КРЕПКУЮ РАССАДУ
Перец отличается весьма длинным вегетационным периодом - от всходов до начала технической спелости плодов даже у самых ранних сортов и гибридов проходит не менее 105-110 дней. Поэтому без выращивания рассады не обойтись. В северных регионах перец сеют на рассаду в середине февраля. Речь идёт о покупных семенах, для которых никакой обработки перед посевом не требуется.
Перец очень плохо реагирует на пересадку, поэтому каждое семечко нужно сеять в отдельную ёмкость - но тогда уже на начальной стадии выращивания нужно досвечивать сразу большую площадь.
Возможен и другой подход - сеять все семена в одну небольшую ёмкость на небольшом расстоянии друг от друга во вспученный вермикулит. Тогда пересадка сеянцев проходит безболезненно и очень быстро развивается корневая система. Но тут есть свои тонкости. Вначале семена просто раскладывают на слой влажного вспученного вермикулита, ёмкости помещают в приоткрытые полиэтиленовые пакеты, семена и вермикулит регулярно увлажняют. После проклёвывания семян контейнеры вынимают из мешков и выставляют на самое светлое место, предварительно присыпав вермикулит 3-4 мм слоем плодородной почвы. Пересаживают в отдельные горшочки сразу при раскрытии 1-го настоящего листа (до этого вермикулит тщательно увлажняют). На данной стадии у сеянцев уже сформируется сильно развитая (в сравнении с обычным посевом в грунт) корневая система. Затягивать с пересадкой нельзя, т.к. на слое вспученного вермикулита у растений быстро проявится нехватка азота, что тут же скажется на их развитии. Почву под рассаду готовят из равных частей компоста и обычной огородной земли. На 1 ведро почвенного субстрата вносят 1 ст.л. азотных удобрен/image/catalog/blog/> В условиях Эстонии рассаду перца высаживают в теплицы примерно во второй половине мая. К этому моменту на ней уже должны появиться первые бутоны (но не плоды, поскольку это истощает растения), а тепличный грунт должен быть полностью подготовлен и хорошо разогрет. Рассаду обильно поливают, а затем аккуратно извлекают из горшочков и высаживают в подготовленные лунки, не заглубляя (иначе возможно загнивание в области корневой шейки). После высадки растения хорошо поливают. Высокорослые гибриды размещают по схеме: между рядами - 70 см, между растениями - 40-45 см (примерно 4-5 шт.м2). Рассаду низкорослых гибридов высаживают гуще - на расстоянии 70x30-35 см (6 шт./м2). Поскольку на момент высадки дневные и ночные температуры ещё слишком низкие, а заморозки бывают вплоть до 17-18 июня, нужно сразу соорудить внутри теплицы дополнительные укрытия в виде дуг, накрытых толстым укрывным материалом. В теплые солнечные дни его с дуг временно откидывают, а на ночь вновь возвращают на место. Убирают укрытия обычно только после 20 июня.
 

ПОНАДОБИТСЯ УСИЛЕННОЕ ПИТАНИЕ.
Для перца необходимы очень плодородные лёгкие почвы с нейтральной реакцией среды, содержащие органику в виде перегноя - на недостаточно плодородных большого урожая не получить. На тяжёлых глинистых и кислых почвах с высоким уровнем грунтовых он вообще расти не будет.
Перец очень быстро реагирует на своевременные подкормки, ускоряющие процесс развития и формирования урожая. До начала плодообразования растения нуждаются в повышенных дозах азотных удобрений, а в период формирования и созревания плодов - фосфора. Калий, кальций и магний требуются в течение всей вегетации. Очевидно, что любое промедление в получении нужных питательных элементов автоматически приводит к задержке роста и развития, что в условиях короткого и холодного лета оказывается критичным. Поэтому в суровом климате подкормки разумнее «автоматизировать», используя капельную систему полива.

* Современные высокопродуктивные гибриды перца относятся к т.н. гибридам интенсивного типа - они могут порадовать большими урожаями, но только при условии внесения повышенных доз удобрений.

КАК ПОВЫСИТЬ УРОЖАЙНОСТЬ?
Плохая аэрация почвы приводит к задержке развития перца, и как следствие, резкому снижению урожайности. Поэтому грунт должен быть достаточно структурированным, а его верхний слой - рыхлым. Поскольку рыхлить почву под перцами нежелательно (большая часть его корней располагается в верхнем слое), применяют мульчирование - листвой, листовым опадом, соломой либо 3-5 см слоем перегноя.
Перец крайне чувствителен к недостатку света и влаги. При затенении растения вытягиваются, листья желтеют, опадают бутоны и завязи, а побеги становятся хрупкими и очень ломкими. Кроме того, задерживается цветение и начало плодоношения. При недостатке влаги завязи также опадают, да и сами кусты будут ниже, а листья и плоды - меньше. Однако чрезмерное переувлажнение опасно, т.к. приводит к недостатку кислорода в почве и провоцирует развитие заболеваний. Поэтому поливать перец нужно своевременно (под корень, а не дождеванием), но не переливать, причём, очень тёплой водой (33...35°С). Чтобы стимулировать развитие растений, а также ускорить сроки созревания и повышения урожая, примерно 1 раз в 2 недели опрыскивайте их стимуляторами роста ("Эпин", "Циркон") и не забывайте про регулярные опрыскивания стимуляторами плодообразования (Завязь, Бутон).