Ваша корзина пуста!
Искать статьи
Inglismaal XIX saj. esimesel poolel tänu aednikule Thompsonile, kellel
õnnestus üles leida ja maale tuua metsiku kannikese liigi, mis tema sõnul
sarnanes kassi kavalale näolapile, algas aktiivne selektsioon ja võõrasema sisse
viimine aedadesse ja parkidesse. Aaskannikest (Viola tricolor) hakati ristama
kollase kannikesega (Viola lutea), altai kannikesega (Viola altaica),
sarvkannikesega (Viola
cornuta), mille tulemusena saadi suur hulk uusi sorte ja hübriide.
Hübriidtaimed olid niivõrd erinevad algsest liigist, et tekkis vajadus tuua nad
välja uues kunstlikult saadud liigis - Wittrocki kannike (Viola
x wittrockiana). Nimi on pandud ðveitsi botaaniku W. Wittrocki (1839-1914)
auks, kes oli pühendunud selle taime uurimisele. Inglismaal on võõrasemad
tänapäevani lemmiklilled. Isegi sõites ära teistesse maadesse, püüavad inglased
istutada oma uutesse iluaedadesse neid rõõmsaid lilli kui mälestus kodumaast.
Kõik võõrasedmad jaotuvad oma õitsemisaegade järgi õitsvateks talvel, septembrist juunini ("Winter" Flowering), ja õitsvateks suvel, maist novembrini ("Summer" Flowering). Kahjuks pole Eestis eriti võimalik kasutada haljastuses talvise õitsemisega sorte külma lumise talve pärast. Kuid on siiski tehtud esimesi katseid Moskvas, kus septembris istutati õuevaasidesse võõrasemad "Ultima" mille õitsemine kestis talve saabumiseni.
Võõrasemad on mitmeaastased taimes. Kuid tavaliselt kolmandaks kasvuaastaks kaotavad taimed dekoratiivsuse ja talvituvad halvemini. Sellepärast kasvatatakse võõrasema ühe- või kaheaastase taimena. Esimesel juhul külvatakse veebruaris-märtsis kasvuhoonde, pujhkevad õide suve keskel ja õitsevad kuni külmadeni. Teisel juhul - külvatakse peenrasse juuni lõpust juuli lõpuni, aga õitsema hakkavad nad siis juba järgmise aasta mais ja õitsevad kuni sügiseni. Kevadiseks õitsemiseks külvatakse seemned vaokestesse või laialipillutult. Taimed tärkavad kümnendal päeval ja esimesel kuul arenevad aeglaselt.
Võõrasemad kasvavad paremini kobedal huumusrikkal pinnasel. Pikemaks külluslikuks õitsemiseks on vajalik taime kasta ja väetada, samuti eemaldada süstemaatiliselt äraõitsenud õied ja moodustunud seemnekuparad.
Enamasti võõrasema paljundatakse seemnetega, kuid väga dekoratiivseid haruldasi sorte võib paljundada pistikute abil. Selleks valitud põõsad istutatakse sügisel pottidesse, kastetakse külluslikult, kaevatakse maa sisse ja kaetakse pealt kuuseokstega, lehtede või kuiva rohuga. Kevadel, pinnase sulamisel, viiakse potid ruumi või kasvuhoonde. Kui võrsed on kasvanud kahedksa sentimeetri pikkuseks lõigatakse nad kahe-kolme sõlmega pistoksteks. Seda võib tedha kolmel korral intervallidega kaks-kolm nädalat. Ühelt taimelt võib ühekorraga lõigata 10 pistoksa. Pistoksi on parem juurutada soojas ruumis (kasvuhoones). Istutatakse nad tihedalt, kaldu, 0,5 cm sügavusele. Juurduvad pistoksad 3-4 nädala pärast.
Võib kasutada ka võrsikpaljunduse meetodit. Selleks otstarbeks väljavalitud taimed varjutatakse, mille tulemusefna nad venivad välja. Suve teisel poolel väänatakse nad vastu maapinda ja muldatakse viljaka mullaga, talveks aga kaetakse põhuga või kuivade kõrtega. Kevadel juurdujnud võrsed eraldatakse emataimest ja istutatakse kasvukohta.
Kui teil on väga väike aialapp või pole teda üldse, istutage julgelt võõrasema taimed ükskõik missugusesse anumasse mis leidub teil kodus. Paljude juhtivate lillekasvatusfirmade spetsialistide arvates on selle hooaja hitiks rippkorvid ja niinimetatud "liletornid" väikeseõieliste võõrasemade taimedega.
Sellised disainelemendid aias, rõdul, lodþal ja isegi korteris päikselise akna kõrval, ei võta palju ruumi ja nõua palju hoolt. Sellised lilleaiad on väga võluvad, neid saab kergelt ümber paigutada, luues üha uusi ja uusi kompositsioone. Ja paigutades rippkorvi või "lilletorni" köögi kõrvale, on teil alati käepärast võtta materjali teie eksperimentideks lillekulinaaria vallas.
Siin mõned soovitused neile kes ei taha sel suvel maha jääda tänapäeva lillemoest.
Rippkorvid.
Traditsioonilised rippkorvid tehakse plastikuga kaetud traadist. Nendesse paigutatakse spetsiaalsed voordedised mis on valmistathud kookoskiudest, villast, töödeldud puidu jääkidest, pabersäsist. Kõik nad hoiavad hästi niiskust ja pinnast ning võimaldavad teha avausi taimede istutamiseks korvi külgedelt. Kui teil pole spetsiaalset voodertist, võib seda asendada turbasamblaga. Sammalt on kerge leida ja temaga on kerge töötada, sealjuures korv sellise turbasambla vooderdisega on alati loodusliku väljanägemisega. Tihti kasutatakse ka lauskinniste külgedega korve originaalse vormiga ja tekstuuriga, kuid nendes ei saa istutada taimi korvi külgedele.
Korvid peab täitma pinnasega segatud kompostiga. Jätke meelde, et peamiseks "korvse" lillekasvatuse probleemiks on pinnase kiire kuivamine anumates, seepärast oleks väga hea lisada substraadile erilised vetthoidvad graanulid (hüdrogel). Samuti on kasulik lisada istutamise ajal pinnasesse aeglaselt lahustuvaid väetise graanuleid koguses mis on märgitud juhendis.
Terava noaga tehke korvi külgedesse sisselõiked pikkusega 2-3 cm, puistake pinnas sisselõigeteni ja ettevaatlikult lükake taime juurestik läbi sisselõike (juurestiku minimaalseks vigastamiseks võib teda eelnevalt keerata pabertorusse jaa eemaldada pärast selle avausest läbiviimist). Juured asetage ilusti korda ja lisage pinnast kuni korvi täitumiseni. Seejärel istutage järelejäänud taimed korvi ülemisele pinnale. Niisutage pinnast põhjalikultg.
Ja veel üks reegel mida peab kindlasti täitma: rippkorvid peavad olema kindlalt kinnitatud. Tuleks meeles pidada, et korralikult niisutatud pinnasega korvid on väga rasked ja hooletu suhtumine nende kinnitamisse võib pöörduda suureks efbameeldivuseks.
"Lilletorn"
"Lilletorn" koosneb väiksest anumast ja rippraamist, mis on keeratud kiletorusse diameetriga umbes 20 cm, mis täidetakse mullaga. Tema seintesse lõigatakse avaused taimede istutamiseks. Kasvades katavad taimed kogu konstruktsiooni pealispinna aga anum mis asetseb all on vee reservuaariks kergendades tavalist hooldamist. Milliseid sorte saaks siis soovitada lillekulinaariaks? Muidugi tahaks iga perenaine, et tema road oleksid vastupandamatud nii maitse kui ka väljanägemise poolest. Lõbusatele, pitside ja satside armastajatele võib soovitada laineliste voldiliste kroonlehteäärtega võõrasemad. (Üks kõige moodsamaid suundi selektsioonis). Selliste juurde kuuluvad seeriad: "Rococo" suurte erinevates värvustes õitega; viimastel aastatel on ilmunud uus sort "Rococo Improve", millel on iseloomulikud eriti suured õied; "Shalon Supreme", tänapäevane sort hilisema õitsemisega; 2003 aasta uudis "Flamenco". Nendele, kes armastavad rangemat kuid eredat disaini, soovitame: "Majestic Giants Mixed" 10-11 cm diameetriste õitega, kõikvõimalikes värvides ja traditsioonilise musta värvusega südamikus; "Crown" kuni 8 cm diaametriga ühevärviliste õitega, traditsioonilise musta värvuseta südamikus; "Ultima" mitmekesise värvusega õitega, nii musta laiguga kui ka ilma selleta; "Clear Cristals Mixed" kuni 8 cm diaametriga ühevärviliste õitega, traditsioonilise musta värvuseta südamikus; "Joker" kahe- ja kolmevärviliste õitega; "Maxim" ja "Imperiale" suurte õitega, mitmekesiste värvustega, suure laiguga; "Padparadja" õied on ereoranþi värvusega, laiguta keskel, kõige eredam sort; "Tiger Eyes" on huvitava värvinguga kroonlehed mis meenutavad tiigrisilma värvust, just nii tõlgitaksegi tedma nime; "Etain" on helekollased kroonlehed peenikese sirelivärvi ääristusega, imeliselt õrn ja ebatavaline kombinatsioon.
Kuid kõige eredam on uudis - seeria "Total Eclipse", milles on sordid musta, oranþi ja kuldkollase värvustega. Kontrastide pooldajatele võib pakkuda sorte: "Brunig" sametmustad kroonlehted kuldkollase äärega või "Rippling Waters" mustad kroonlehed hõbevalge äärega. Lastedessertideks võib kasutada väikeseõielisi võõrasemasid, kuhu kuuluvad sordid "Blue Moon", "Four Seasons", "Starbeam", "Velour Blue Bronze".
Nagu näete on võõrasemad niivõrd mitmekesised, et isegi kõige nõudlikumad perenaised leiavad endale solbiliku seeria või sordi. Istutage neid oma maja juurde, kasutage korve ja püramiide korterites ja siis teie elukeskkond muutub eredamaks tänu neile tagasihoidlikele kuid väga tänuväärsetele lilledele.
Kõik võõrasedmad jaotuvad oma õitsemisaegade järgi õitsvateks talvel, septembrist juunini ("Winter" Flowering), ja õitsvateks suvel, maist novembrini ("Summer" Flowering). Kahjuks pole Eestis eriti võimalik kasutada haljastuses talvise õitsemisega sorte külma lumise talve pärast. Kuid on siiski tehtud esimesi katseid Moskvas, kus septembris istutati õuevaasidesse võõrasemad "Ultima" mille õitsemine kestis talve saabumiseni.
Võõrasemad on mitmeaastased taimes. Kuid tavaliselt kolmandaks kasvuaastaks kaotavad taimed dekoratiivsuse ja talvituvad halvemini. Sellepärast kasvatatakse võõrasema ühe- või kaheaastase taimena. Esimesel juhul külvatakse veebruaris-märtsis kasvuhoonde, pujhkevad õide suve keskel ja õitsevad kuni külmadeni. Teisel juhul - külvatakse peenrasse juuni lõpust juuli lõpuni, aga õitsema hakkavad nad siis juba järgmise aasta mais ja õitsevad kuni sügiseni. Kevadiseks õitsemiseks külvatakse seemned vaokestesse või laialipillutult. Taimed tärkavad kümnendal päeval ja esimesel kuul arenevad aeglaselt.
Võõrasemad kasvavad paremini kobedal huumusrikkal pinnasel. Pikemaks külluslikuks õitsemiseks on vajalik taime kasta ja väetada, samuti eemaldada süstemaatiliselt äraõitsenud õied ja moodustunud seemnekuparad.
Enamasti võõrasema paljundatakse seemnetega, kuid väga dekoratiivseid haruldasi sorte võib paljundada pistikute abil. Selleks valitud põõsad istutatakse sügisel pottidesse, kastetakse külluslikult, kaevatakse maa sisse ja kaetakse pealt kuuseokstega, lehtede või kuiva rohuga. Kevadel, pinnase sulamisel, viiakse potid ruumi või kasvuhoonde. Kui võrsed on kasvanud kahedksa sentimeetri pikkuseks lõigatakse nad kahe-kolme sõlmega pistoksteks. Seda võib tedha kolmel korral intervallidega kaks-kolm nädalat. Ühelt taimelt võib ühekorraga lõigata 10 pistoksa. Pistoksi on parem juurutada soojas ruumis (kasvuhoones). Istutatakse nad tihedalt, kaldu, 0,5 cm sügavusele. Juurduvad pistoksad 3-4 nädala pärast.
Võib kasutada ka võrsikpaljunduse meetodit. Selleks otstarbeks väljavalitud taimed varjutatakse, mille tulemusefna nad venivad välja. Suve teisel poolel väänatakse nad vastu maapinda ja muldatakse viljaka mullaga, talveks aga kaetakse põhuga või kuivade kõrtega. Kevadel juurdujnud võrsed eraldatakse emataimest ja istutatakse kasvukohta.
Kui teil on väga väike aialapp või pole teda üldse, istutage julgelt võõrasema taimed ükskõik missugusesse anumasse mis leidub teil kodus. Paljude juhtivate lillekasvatusfirmade spetsialistide arvates on selle hooaja hitiks rippkorvid ja niinimetatud "liletornid" väikeseõieliste võõrasemade taimedega.
Sellised disainelemendid aias, rõdul, lodþal ja isegi korteris päikselise akna kõrval, ei võta palju ruumi ja nõua palju hoolt. Sellised lilleaiad on väga võluvad, neid saab kergelt ümber paigutada, luues üha uusi ja uusi kompositsioone. Ja paigutades rippkorvi või "lilletorni" köögi kõrvale, on teil alati käepärast võtta materjali teie eksperimentideks lillekulinaaria vallas.
Siin mõned soovitused neile kes ei taha sel suvel maha jääda tänapäeva lillemoest.
Rippkorvid.
Traditsioonilised rippkorvid tehakse plastikuga kaetud traadist. Nendesse paigutatakse spetsiaalsed voordedised mis on valmistathud kookoskiudest, villast, töödeldud puidu jääkidest, pabersäsist. Kõik nad hoiavad hästi niiskust ja pinnast ning võimaldavad teha avausi taimede istutamiseks korvi külgedelt. Kui teil pole spetsiaalset voodertist, võib seda asendada turbasamblaga. Sammalt on kerge leida ja temaga on kerge töötada, sealjuures korv sellise turbasambla vooderdisega on alati loodusliku väljanägemisega. Tihti kasutatakse ka lauskinniste külgedega korve originaalse vormiga ja tekstuuriga, kuid nendes ei saa istutada taimi korvi külgedele.
Korvid peab täitma pinnasega segatud kompostiga. Jätke meelde, et peamiseks "korvse" lillekasvatuse probleemiks on pinnase kiire kuivamine anumates, seepärast oleks väga hea lisada substraadile erilised vetthoidvad graanulid (hüdrogel). Samuti on kasulik lisada istutamise ajal pinnasesse aeglaselt lahustuvaid väetise graanuleid koguses mis on märgitud juhendis.
Terava noaga tehke korvi külgedesse sisselõiked pikkusega 2-3 cm, puistake pinnas sisselõigeteni ja ettevaatlikult lükake taime juurestik läbi sisselõike (juurestiku minimaalseks vigastamiseks võib teda eelnevalt keerata pabertorusse jaa eemaldada pärast selle avausest läbiviimist). Juured asetage ilusti korda ja lisage pinnast kuni korvi täitumiseni. Seejärel istutage järelejäänud taimed korvi ülemisele pinnale. Niisutage pinnast põhjalikultg.
Ja veel üks reegel mida peab kindlasti täitma: rippkorvid peavad olema kindlalt kinnitatud. Tuleks meeles pidada, et korralikult niisutatud pinnasega korvid on väga rasked ja hooletu suhtumine nende kinnitamisse võib pöörduda suureks efbameeldivuseks.
"Lilletorn"
"Lilletorn" koosneb väiksest anumast ja rippraamist, mis on keeratud kiletorusse diameetriga umbes 20 cm, mis täidetakse mullaga. Tema seintesse lõigatakse avaused taimede istutamiseks. Kasvades katavad taimed kogu konstruktsiooni pealispinna aga anum mis asetseb all on vee reservuaariks kergendades tavalist hooldamist. Milliseid sorte saaks siis soovitada lillekulinaariaks? Muidugi tahaks iga perenaine, et tema road oleksid vastupandamatud nii maitse kui ka väljanägemise poolest. Lõbusatele, pitside ja satside armastajatele võib soovitada laineliste voldiliste kroonlehteäärtega võõrasemad. (Üks kõige moodsamaid suundi selektsioonis). Selliste juurde kuuluvad seeriad: "Rococo" suurte erinevates värvustes õitega; viimastel aastatel on ilmunud uus sort "Rococo Improve", millel on iseloomulikud eriti suured õied; "Shalon Supreme", tänapäevane sort hilisema õitsemisega; 2003 aasta uudis "Flamenco". Nendele, kes armastavad rangemat kuid eredat disaini, soovitame: "Majestic Giants Mixed" 10-11 cm diameetriste õitega, kõikvõimalikes värvides ja traditsioonilise musta värvusega südamikus; "Crown" kuni 8 cm diaametriga ühevärviliste õitega, traditsioonilise musta värvuseta südamikus; "Ultima" mitmekesise värvusega õitega, nii musta laiguga kui ka ilma selleta; "Clear Cristals Mixed" kuni 8 cm diaametriga ühevärviliste õitega, traditsioonilise musta värvuseta südamikus; "Joker" kahe- ja kolmevärviliste õitega; "Maxim" ja "Imperiale" suurte õitega, mitmekesiste värvustega, suure laiguga; "Padparadja" õied on ereoranþi värvusega, laiguta keskel, kõige eredam sort; "Tiger Eyes" on huvitava värvinguga kroonlehed mis meenutavad tiigrisilma värvust, just nii tõlgitaksegi tedma nime; "Etain" on helekollased kroonlehed peenikese sirelivärvi ääristusega, imeliselt õrn ja ebatavaline kombinatsioon.
Kuid kõige eredam on uudis - seeria "Total Eclipse", milles on sordid musta, oranþi ja kuldkollase värvustega. Kontrastide pooldajatele võib pakkuda sorte: "Brunig" sametmustad kroonlehted kuldkollase äärega või "Rippling Waters" mustad kroonlehed hõbevalge äärega. Lastedessertideks võib kasutada väikeseõielisi võõrasemasid, kuhu kuuluvad sordid "Blue Moon", "Four Seasons", "Starbeam", "Velour Blue Bronze".
Nagu näete on võõrasemad niivõrd mitmekesised, et isegi kõige nõudlikumad perenaised leiavad endale solbiliku seeria või sordi. Istutage neid oma maja juurde, kasutage korve ja püramiide korterites ja siis teie elukeskkond muutub eredamaks tänu neile tagasihoidlikele kuid väga tänuväärsetele lilledele.
