Vihmaussid ja biohuumuse tootmine

Ussid töötlevad orgaanilist ainet - sõnnikut ja komposti - palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid - vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, mass omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega.

Usside elutingimused

Lämmastik. Ussid vajavad suurel hulgal lämmastikku sisaldavat orgaanilist ainet. Lämmastikurikkas substraadis suurenevad järsult usside kasv ja paljunemine.

Niiskus. Eriti tähtsaks usside elutingimuseks on küllaldane niiskus. Niiskus alla 30-35% pidurdab nende arengut, 20%-se niiskuse juures hukkuvad ussid nädalaga. Vihmausside kasvatamise optimaalseks niiskuseks on 70-85%, mis on lähedane vee hulgale vihmaussi kehas.

Happesus. Keskkonnas, mille happesus on alla pH=5 või on kõrgem pH=9 kõik hukkuvad ussid nädalaga. Optimaalseks keskkonnaks on neutraalne keskkond pH=7.

Temperatuur. Reeglina temperatuuril +5 C ussid tühjendavad seedetrakti ja ei toitu. Nad lähevad pinnase sügavamatesse kihtidesse ja vajuvad unne. Kevadel ussid ärkavad 1,5-2 nädalat enne pinnase sulamist.

Soolsus. Soolade kontsentratsioon üle 0,55 on ussidele surmav. Kuid nad taluvad kaltsiumi- ja rauakarbonaatide, alumiiniumsulfaadi ja raudkloriidi kõrgendatud kontsentratsioone.

Sigivus. Suguküps isend muneb suveperioodi jooksul 18 kuni 24 kookokonit, millest igaüks sisaldab 1-21 muna. 2-3 nädala pärast  kooruvad munadest uued isendid, ning veel 7-12 nädala möödudes on "vastsündinud" isendid ise võimelised saama järglasi. Ussid elavad 10-15 aastat, nende pikkus ulatub kuni mitmekümne sentimeetrini. Noored suguküpsed isendid kaaluvad kuni 1 g.

Tehnoloogilised ussid
USAs on selekteerimise tulemusena välja aretatud kalifornia uss. Ta kindlustab 18-26-kordse taastootmise kohalikus kliimas ja 500-kordse taastootmise spetsiaalsetes kasvuhoonetes, samal ajal, kui metsikute sugulaste taastootmine on 4-6-kordne. Kuid uurimuste käigus on tehtud kindlaks, et tööstuslikuks orgaaniliste ainete töötlemiseks võib kasutada usse, mis on saadud kohalikest metsikutest populatsioonidest. See on väga tähtis, kuna ussi on raske harjutada uue toiduga. See on seotud nende bioloogilise eripäraga, mis seisneb selles, et ussid programmeeruvad toidu omandamisele kohe peale sündi ja pärast ei suuda harjuda uue toiduga. Sellepärast on tehnoloogiliste usside ost alati seotud ostjale riskiga. Uute substraatide asustamine ussidega on võimalik ainult kookonite ümberasustamise teel. Koorunud ussid kohanevad antud toidu ümbertöötlemisele. Suurem osa ussidest, kes sattuvad koos biohuumusega aiamulda hukkuvad.

Kust saada usse
Otsige usse vanadest sõnnikuhunnikutest või eelmise aasta lehehunnikutest. Usse võib korjata kevadisel aia ümberkaevamisel. Usse võib ka ligi meelitada. Selleks kaevake vaarikapõõsastikus, võib ka metsas, labidalehe sügavune kraav, pange sinna eelmise aasta komposti, niisutage korralikult ja katke kinni paberi või kotiriidega ning asetage selle peale lai laud. 1-1,5 nädala pärast ilmuvad kraavi vihmaussid, mis korjatakse koos orgaanilise ainega ämbrisse. Usside kultivaatori jaoks on tarvis 500-1000 isendit 1 m2 kultivaatori pinna kohta .

Substraat ussidele
Substraadi valmistamiseks ussidele kasutatakse veiste, sigade ja lindude sõnnikut. Värske sõnnik on kõlbmatu, kuna sisaldab palju ammoniaaki ja kloriide. Allapanu sisalduseta sõnnik segatakse võrdses koguses (kaalu järgi) põhu, heina, saepuru vm taolisega. Orgaanilise materjali kompostimist ussidele viiakse läbi kuhjades kõrgusega 1,5-2 m, kuid mitte mingil juhul aukudes. Kompostitavasse orgaanilisse materjali lisatakse kompleksmineraalväetisi arvestusega 2-3 kg superfosfaati, 1 kg  kaaliumsulfaati (mitte kaaliumkloriidi), 2-3 kg ammooniumsulfaati, 1 kg magneesiumsulfaati, 60 g boorhapet, 3-5 kg lupja või dolomiidijahu 1 tonni kompostitava materjali kohta. Kuhja tuleb hästi niisutada (kuni 60% niiskussiasalduseni) ja katta kinni 15-20 cm paksuse valminud komposti või mulla kihiga suvel ja 30-40 cm paksuse kihiga talvel. Komposti hunnik hakkab soojenema ja 5-7 päeva pärast on temperatuur juba +53 C ja kõrgem. Selle temperatuuri juures hävivad umbrohtude seemned, ussnugiliste munad, patogeenne mikrofloora, ümarussid 5-7 ööpäevaga, substraat aga valmib 45-60 ööpäevaga. Substraadi valmiduse kriteeriumiks on ammoniaagi lõhna puudumine. Tuleb meeles pidada, et kompostimise protsessi  rikkumise korral toimub ümarusside (nematoodide) kiire paljunemine ja kuigi vihmaussid toituvad ümarussidest, on ümarusside paljunemiskiirus väga suur. Substraadi valmimise kiirendamiseks on soovitav kasta substraati valminud komposti või biohuumuse leotisega. Kuhja tuleb iga 2-4 nädala tagant hästi niisutada. Kompostimine lahtistel platsidel on võimalik kuni -5 C.

Vihmausside kultiveerimine aianduskrundil
Leidke koht puude varjus, varikatuse all, kuuris, keldris või mujal. Kasti, vanasse vanni või lihtsalt maapinnale pange peenrana 40-50 cm paksune kiht komposti.  Niisutage korralikult. Niiskussisaldus on küllaldane, kui  komposti klombist võib rusikaga pigistades välja pigistada 1-2 tilka vett. Ussikasvandus ei pea olema suur, piisab 2 m2. Niisutatud substraat katke kotiriidega või põhuga ja jätke seisma 5-7 ööpäevaks ammoniaagi eemaldumiseks ja väetise kristallide lahustumiseks. 5-7 päeva pärast tehke iga ruutmeetri keskele auk ja kallake sinna ämbritäis harjumuspärases substraadis olevaid usse. Pind siluge, katke kotiriidega või põhuga, ööpäeva pärast niisutage. Palava ilmaga kastke nagu kurke mitte väga külma veega. Ussid peavad tasapisi harjuma uue toiduga. Nädal pärast usside  ümberasustamist vaadake, kas ussid lähevad üle uude substraati. Kui usside pind on puhas ja ise on nad liikuvad, siis on kõik korras. Kui ussid on loiud, vähe aktiivsed, ei varju valguse eest siis see on märk ebaedust. Püüdke leida usside uus populatsioon teisest allikast ja  asustada kultivaatorisse. Kui ussid tunnevad ennast hästi, ärge häirige neid 3-4 nädalat, kastke ainult  veega, mille temperatuur on võrdne ümbritseva temperatuuriga. 12-18 nädalaga muneb iga uss poole riisitera suuruse kookoni. Igas kookonis on 3-21 ussi alget. 2-3 nädala pärast ilmuvad kookonitest vastsündinud ussid pikkusega 4-6 mm, kes kasvavad kiiresti ja 10-12 nädalaga suureneb nende mass 1 kuni 250-5000 mg-ni. Harilikult muutuvad nad suguküpseks oktoobriks. Suve jooksul suureneb nende üldine mass 20 kuni 50 korda.
Usside paljunemiseks ja kasvuks kulub palju toitu. Selleks on vaja ussikasvandusse lisada perioodiliselt toitu, asetades juuni algusest iga 2-3 nädala tagant 15-20 cm kiht uut toitu, kokku 7-8 kihti. Viimane kiht asetada oktoobri lõpus-novembri alguses enne külmade saabumist. Kuhja kõrgus võib küündida kuni 60 cm, sellepärast tuleb küljed kaitsta laudadega vajaliku niiskuse hoidmiseks. Ussid asuvad kultivaatoris peamiselt ülemises  toitvas kihis paksusega umbes 20 cm. See kiht võetakse maha ja kasutatakse uue substraadi asustamiseks. Alumised kihid on vähem asustatud ja see ongi biohuumus või ussikompost - produkt, mille nimel kultiveeritakse usse. See saadus sõelutakse, vajadusel kuivatatakse ja pakendatakse või viiakse kohe peenrasse. Suveperioodi jooksul töötleb 1 m2 ussikasvandust läbi umbes 1 tonni komposti niiskusega 50% ja moodustub 500 kg biohuumust niiskusega 50% ning 6-10 kg elususside biomassi.

Usside ettevalmistamine talvitumiseks
Oktoobri lõpus-novembri alguses ülemine, rikkalikult asustatud kultivaatori kiht viiakse mullapinnale ja kaetakse 40-50 cm komposti kihiga ning vormitakse külgedelt laudadega.  Seda peenart-kultivaatorit tuleb hästi kaitsta näriliste eest võrguga või kuuseokstega. Vana kultivaator koos ussidega kasta hästi veega, mis külmudes kaitseb neid näriliste eest. Külmade saabudes ussid külmuvad, kuid see ei ole neile ohtlik. Kevadel ussid aktiviseeruvad ja vajavad jälle toitu, sellepärast tuleb substraat valmistada ette juba sügisel. Kultiveeritavad ussid on väga sõltuvad inimesest ja toidu puudusel hukkuvad vaikselt.

Usside säilitamine aia mullas
Usside vaenlased. Vihmaussidel on palju vaenlasi. Kõige ohtlikumad on mutid, karihiired, rotid, linnud, kärnkonnad, konnad. Mutt on kõige ohtlikum vihmaussi vaenlane, ta hävitab suurel hulgal usse, rikub peenraid. Kasutage nende vastu mutilõkse. Väiksematest vaenlastest tuleb mainida  sajajalgseid, koisid, sipelgaid. Sipelgatega kui toidukonkurentidega saab võidelda pesa ümberkaevamisega, sajajalgseid lihtsalt hävitage kui näete neid.  

Peamine vihmausside vaenlane on arutu inimene. Arutu tegevuse ja mürkkemikaalidega võib inimene hävitada ussid ja rikkuda mulla viljakuse. Talitage järgmiselt:
- viige miinimumini mürkkemikaalide kasutamine, kuna ussid on väga tundlikud nende suhtes;
- ümberkaevamiseks kasutage labida asemel harki. Labidaga poolitatud ussid hukkuvad.
- pinnase üleujutamine  hukutab ussid, muld peab olema kobe.
- mulla reaktsioon peab olema neutraalne pH=7. Neutraliseerimiseks kasutage dolomiidijahu, kriiti, liigse leelisuse  korral kasutage kipsi;
- lahustuvate soolade kontsentratsioon ei tohi ületada 0,5%. Tuhk on sööbiv leelis, sellepärast kasutage seda ettevaatlikult koos suure hulga veega.
- Vajalik on hoida mulla piisavat niiskust. Ussid ei karda uputust.