Kõrvenõges

Kuidas eristada kõrvenõgest raudnõgesest?
Õisikute suuruse järgi: kõrvenõgese õisikud on pikemad kui leheroots, aga raudnõgesel vastupidi – õisikud on lühikesed, samuti on taim ise palju väiksem, kõrgus mitte üle 60 cm, kasvab väikeste kogumikena, ei moodusta võimsaid tihnikuid.
Erinevalt kõrvenõgesest hargneb raudnõges kogu varre pikkuses, lehed on ovaalsed-saagjad, aga mitte terav tipuga.
Peale „saagikuse“ ei jää raudnõges kõrvenõgesele milleski alla, toiteväärtuselt isegi ületab teda. Rahva – ja tavameditsiinis on mõlemad nõgesed ühesuguse kasutamisega, neil on praktiliselt samasugune keemiline koostis (raudnõgest kasutatakse sagedamini homoöpaatias).
Kõrvenõges moodustab kõrged (kuni 2m) puhmad püstiste, neljakandiliste vartega, millel on vastatised lantsetjad jämesaagjad teravdunud tipuga lehed. Lehekaenaldes moodustuvad pikad pähikjad rippuvad õisikud. Õitseb juunist augustini, moodustades peale õitsemist viljad – munajad pähklikesed.

Kasutamine.
Toiduainetetööstuses ja meditsiinis kasutatakse lehti, risoomi ja seemneid.
Kõige populaarsem ravim, kus peale teiste komponentide on ka nõgeseekstrakt – Allahol, mida kasutatakse sapiajatina ja lahtistava vahendina.
Lehti kogutakse õitsemise ajal kinnastega. Töödeldud ja peenestatud tooraine kuivatatakse umbes kuu aega varjualustes, pööningul või isegi rõdul.
Nõges on populaarne kulinaarias ja kosmetoloogias. Rohelisi lehti lisatakse suppidesse, boršile, kapsasupile, värskeid lehti võib panna pirukatäidiseks ja salatisse. Nõgese keedus on suurepärane vahend juuksekasvu taastamiseks, aga tõmmist kasutatakse mitmesuguste kreemide, kehahooldusvahendite koostises.
Kasutatakse ka loomatoiduna.

Kuidas on nõges inimesele kasulik ja millised raviomadused tal on?
* taim on rikas vitamiinide poolest: askorbiin-, pantoteen-, sipelg-, kofeiin-, P-kumariinhape, K vitamiin
* glükosiid urtitsiin – looduslik kardiostimulaator
* parkained, valk- ja lämmastikained, karatinoidid
* aminohapped ja teised organismile vajalikud elemendid.
Tänu sellisele kasulike ainete hulgale parandab nõgesetõmmis seedetrakti tööd, on sapieritust soodustava toimega, normaliseerib lipiidide vahetust ja alandab kolesterooli sisaldust veres. K vitamiin annab taimele verdpeatava ja tursetevastase toime, aga taimne valk lektiin – antitoksilised omadused.
Nõgeses sisalduv klorofüll mõjub immuunsusele stimuleerivalt, aitab kinni kasvada kahjustatud kudedel ja tugevdab juuksekasvu.
Loomkatsed on näidanud, et nõgese lehtede tõmmis võib alandada suhkrutaset diabeedi korral, tõsta hemoglobiinisisaldust ja normaliseerida südame-veresoonkonna tööd.
Nõgest võib tarvitada raviks paisete, vistrike korral, aga ka kui reuma ja podagra ravimit. Polüvitamiinse vahendina kuulub ta paljude mao-, neeru-, aneemia- ja verdpeatavate segude koostisesse.
Nõgese raviomadused on asendamatud ka günekoloogiliste haiguste ravis. Vere koostise parandamiseks ja menstruatsioonitsükli korrastamiseks kasutatakse lisaks põhiravimile täiendavalt nii nõgese erinevaid osi kuivatatult kui ka nõgese mahla.

Lehtede tõmmis.
1 spl kuivi peenestatud lehti valada üle 400 ml veega ja keeta tasasel tulel 10 minutit.  Tõmmis jahutada, filtreerida. Võtta sisse 30 ml 4 korda päevas 3 päeva jooksul vererohke menstruatsiooni ja emakaverejooksu korral.

Tee koos piparmündiga.
Segada 2 spl kuivi nõgeselehti ja piparmünti, lisada 3 l vett ja keeta 3 minutit. Valmis segu peab umbes pool tundi seisma. Filtreeritud tõmmisele võib lisada mett.
Võtta sisse 200 ml korraga hommikul ja õhtul 10-14 päeva järjest.
Kuna nõgeses on palju rauda ja B rühma vitamiine, siis tema baasil valmistatud preparaadid aitavad tõsta erütrotsüütide hulka ja hemoglobiini taset veres, juua tuleks seda teed aneemia korral.

Keedus.
1 spl nõgeselehti segada takjajuurtega ja valada üle klaasi keeva veega.
Saadud tõmmisega hõõruda pead peale pesemist, kergelt masseerida naha sisse kiilanemise ja seborröa korral.
Olles looduslik vitamiinide varaait, tõstab nõges organismi vastupidavust erinevatele bakteritele ja tugevdab immuunsust, tänu sellele kasutatakse teda nahahaiguste ravimisel, haavade kinnikasvamiseks ja juuksekasvu suurendamiseks.

* nõges on väga populaarne taimetoitlaste seas, kuna ta sisaldab palju mikro- ja makroelemente (nt rauda).
* ta on abiline sigimises, kuna aitab kaasa laste eostamisele ja sünnile (maapealne taime osa aitab naistel rasestuda, aga seemned ja juured on vahend impotentsuse ja meeste viljatuse vastu).
* nõges aitab maksal toime tulla toksiinidega, on sapieritust soodustava ja verdpeatava toimega.
* nõgese tõmmis ja mahl kiirendavad haavade, lõhede ja fistulite kinnikasvamist, kuna stimuleerivad kudede taastumisprotsessi (mädastele ja märgadele haavadele puistatakse kuivadest lehtedest tehtud pulbrit või pannakse  värske nõgesemahlaga immutatud salvrätikuid.

Vastunäidistused nõgese kasutamiseks:
* nõgesepreparaadid on vastunäidustatud individuaalse talumatuse korral ja neid ei või koos tarbida mõningate ravimitega (nt nõgese vedelekstrakt samaaegselt koos antidepressantidega võib viia kesknärvisüsteemi kahjustusteni).
* ei soovitata nõgese preparaate ka varikoossete veenilaiendite või tromboflebiidi puhul, samuti nendele, kellel on polüübid, tsüstid või mistahes günekoloogilised kasvajad.
* kategooriliselt on keelatud juua isegi lahjat nõgestõmmist rasedatel, kuna see võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja nurisünnitust. 

Eng.: Common nettle, Stinging nettle. Suom.: Isonokkonen. Sven.: Brännässla. Bot. syn.: Urtica dioica L. subsp. galeopsifolia.