Kipslill roomav (mix)

Roomav kipslill (kääbussortide segu) - Gypsophila repens.
Kiirekasvuline püsik, laiuv, moodustab tiheda padjandi. Vars punaka varjundiga, roomav, peaaegu harunemata. Lehed lineaalsed hallikas-rohelised. Õied valged, kuni 1 cm diameetriga. Talve- ja põuakindel.
Eelistab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat lubjatud mulda. Paljundatakse seemnete ja pistikutega. Dekoratiivsuse säilitamiseks pügatakse 1/3 võrra pikkusest 2-3 aasta järel. Ilus kiviktaimlalill. Sobib tugimüüridele.

Paljud selle taime liigid kasvavad mägedes.
Kirjeldus: selle taime liike on üle 100, levikuga Euraasias, Afrika põhjapoolsetel aladel, Austraalias ja Uus-meremaal.
Ühe ja mitmeaastased rohtsed taimed, mõned liigid on poolpõõsas vormid, ronivad, püstised ja roomavate vartega 20-50 cm kõrgused. Lehed on peened, harunemata lineaalsed.
Õitsemine on massiline väikeste õitega. Vili - karbike. 1,0 g sisaldab 1000-1200 seemet mille idanevus säilib 2 aastat.
Roomava kipslille kodumaa on Kesk-Euroopa mäestikud.
Varred on roomavad, paljad moodustades tihedaid poolpõõsaid. Lehed on lineaalsed tumerohelised. Õied väikesed valged või roosad. Õitseb juunis-juulis peale väikest vaheaega sügisel teist korda. Kultuurtaimena kasvatatakse 1774 aastast.
Peale õitsemist soovitatakse pealsed ära lõigata, et stimuliseerida uute juurevõsude kasvu taime noorendamiseks. Selliselt võib taime noorendada ja pa ljundada. Ei ole nõudlik kuid eelistab päikesepaistelist drenaaþiga kasvukohta koheva mitte happelise mullaga. Ilma lumeta talvel külmub kuid taastub hästi seemnete isekülvi teel. Heades tingimustes pikaajaline. Väga hea on teda kasvatada kivistel tugimüüridel.
Kasvatusala: kasvab hästi ja õitseb valguse käes kuid talub ka kerget varju. Kõrge põhjaveega hävib. Muld:eelistavad kergeid, savikaid, toitvaid hea drenaaþiga pinnast.
Hooldus: kipslill on külmakindel kuid noored taimed on parem katta kuivade lehtedega.
Haigused ja kahjurid: hahkhallitus, rooste, varrepõletik, nematood.
Paljundamine: seemnetega mille külv tehakse aprillis-mais ettekasvatuspeenrale. Sügisel istutatakse nad alalisse kasvukohta arvestusega 2-3 taime ruutmeetrile. Ühel kasvukohal võivad mitmeaastased liigid kasvada kuni 25 aastat. Käharvormid paljundatakse pistikutega ja pookimise teel. Pistikuteks kasutatakse noori kevadisi võrseid, mis lõigatakse mais-juunis. Juurdumise aeg on rangelt piiratud. Juurdumine on võrreldes teiste taimedega väike sellepärast on vaja pistikuid korralikult hooldada. Peamist tähelepanu tuleb pöörata kastmisele kuna pistikud ei talu liigniiskust. Kipslille käharvormide pookimist tehakse kevadel, pookides pistoksa tavalise vormi juurele.
Kasutusala: põhiliselt lõikelillena. Kena on suvistes ja talvistes kimpudes säilitab oma dekoratiivsuse ka kuivatatult. Harva kasutatakse teda koos teiste lilledega peenardel kasvatamiseks. Kasvatatakse gruppides ja üksikult. Kiviktaimlas või kaljuseintel.
Kaaslased: peiulill, läänemagun ja sametlill.

Eng.: Creeping babysbreath, creeping baby's breath, trailing baby's breath. Suom.: Mätäsharso. Sven.: Hängslöja.