• Keräkaali "Pourovo Polopozdni"
Best before until 12.2020

Keräkaali "Pourovo Polopozdni"

Brassica oleracea var. capitata L.
  • Merkki: Semo
  • Pakkauksessa: 0,8 g
  • Saatavuus: 7
  • 0.78€
  • 0.47€


Keräkaali ''Pourovo Polopozdni''.

Saagikas keskhiline või hiline sort hapendamiseks. Kapsapead on lehtedega hästi suletud ja tihedad.

Капуста белокочанная "Поурово Полопоздний". 
Сорт среднепозднего срока созревания, предназначенный для шинкования. Кочаны крупные и хорошо закрытые.

* Valge peakapsa seemnete ettevalmistus külviks.
Enne, kui hakata seemneid külvama, tuleb kontrollida nende idanevust. Seemned pannakse niiske kanga vahele 4-5 ööpäevaks, seejuures jälgitakse, et riie ära ei kuivaks. Kuivad seemned töödeldakse haiguste vastu enne külvi kuumas vees (+45...+50
°C) 15 minutit. Peale seda lastakse seemned üheks minutiks külma vette. Seejärel leotatakse neid toitelahuses 12 tundi (1 liitris vees lahustatakse 1 teelusikatäis nitrofoskat või nitroammofoskat või täisväetist), pestakse puhta veega ja pannakse karastamise eesmärgil ööpäevaks külma kohta (+1+2°C). See kiirendab seemnete idanemist ja tõstab nende külmakindlust.
Maa ettevalmistamine.
Optimaalne mulla pH varajastele valge peakapsa sortidele on 6,5-7,2, kesk- ja hilistele sortidele leetunud ja kamar-leetunud muldadel 6,6-7,5, turbamuldadel 5-5,5. Kapsas reageerib hästi lubjale, mida võib mulda viia sügisel või kevadel 2-3 nädalat enne istutust.
Tähelepanu ! Kui mulla pH on alla 6, kahjustub kapsas tugevalt kapsanuutri poolt.
Kapsast kasvatatakse esimese või teise kultuurina peale orgaanilise väetise mulda viimist. Sobivateks eelviljadeks on kaunviljad, kurgid, sibul, kartul, peet, tomat ja mitmeaastased heintaimed. Et vältida mullas kahjurite ja haigustekitajate teket ja saagi järsku langust, peab kapsa istutuste vahel olema 4-5 aastat. Varajasi kapsa sorte võib kasvatada koos mai lõpus vaovahedesse väljaistutatud tomatitega või peediga, mis külvatakse vaovahesse juunis (peet hakkab arenema siis, kui varajane kapsas juba ära koristatakse). Varajast valget peakapsast kasvatatakse hästi soojenevatel, kiiresti kuivavatel ja kõrgematel maadel. Tema kasvatamine õnnestub hästi haritud, kergel liivsavi- või saviliivmuldadel. Keskvalmivale kapsale sobivad kuivatatud turbamullad ja madalad maad keskmiste liivsavimuldadega. Hilistele sortidele sobivad kamarleetmullad, keskmised liivsavimullad, liivsavimullad ja madalad turbamullad. Rasketel liivsavimuldadel ja liigniisketel savimuldadel kahjustab kapsast tu  gevalt aga kapsanuuter, seepärast tuleb sellistel muldadel kindlasti mulla koostist parandada. Hiliseid sorte kasvatatakse tavaliselt sõnniku mulda viimise aastal, varajasi aga sõnniku mulda viimisele järgneval aastal. Kapsa kasvatamiseks valitakse koht, mis on avatud, päikeseline, kus muld on viljakas, maa tasane või kergelt lõuna- või kagukallakuga. Parimateks eelviljadeks on kaun- ja teraviljad, kurgid, sibulad, juurviljad, kartul. Ühel kohal võib kapsast kasvatada mitte üle 2-3 aasta. Kapsas on väga nõudlik viljaka ja struktuurse mulla järele. Kõige paremateks muldadeks kapsa jaoks on kõrge orgaanilise sisaldusega (huumus) liivsavimullad, millel on neutraalne või kergelt happeline reaktsioon, ning hea niiskussiduvus.
Kapsa alla minevat maa-ala hakatakse ettevalmistama sügisel. Enne kaevamist viiakse mulda lubiväetist (dolomiidijahu, pulberlubi, kriidipulber) arvestusega 2 klaasitäit 1m2-le. Lubiväetis puistatakse ühtlaselt kuivale maalapile ja kaevatakse kohe sisse. Kevadel lisatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Orgaanilistest väetistest - kõdusõnnik või kompost turbast ja sõnnikust (1 ämbritäis 1m2-le), mineraalväetistest - pulbriline superfosfaat või nitroammofoska (2sl. 1m2-le), puutuhk (1-2 kl. 1m2-le), ja 1 tl. karbamiidi 1m2-le. Maa kaevatakse läbi 15 cm sügavuselt. Väetised võib viia ka otse vakku enne taimede istutamist. Sellisel juhul lisatakse vakku 0,5 kg kõdu või komposti, 1tl. superfosfaati või nitroammofoskat ja 1-2sl. puutuhka ja segatakse korralikult läbi. Peale seda kastetakse väetatud ja läbikaevatud maatükk hoolsasti läbi ja alustatakse istutamist.
Istikute kasvatamine.
Eesti tingimustes kasvatatakse kapsast istikutest. Istikute kasvatamiseks kasutatakse aiamulda, mis on segatud kõduga vahekorras 1:1-le. Sinna lisatakse liiva, turvast või turbakomposti. Istikute kasvatamisel on optimaalne päevane temperatuur +15...+18°C. Kõrgema temperatuuri ja õhuniiskuse korral võivad taimed haigestuda musta jalga. Varajase peakapsa sortide seemned külvatakse märtsi esimestel päevadel ja isegi juba veebruari keskpaigast sooja kasvuhoonesse või pikeerkastidesse, mis asetatakse sooja, valgesse ruumi. Seemned külvatakse skeemi 4x2 cm järgi 1-2 cm sügavusele. Seemikuid kasvatatakse enne pikeerimist 10-15 päeva. Igasse kasti külvatakse 1,5-2 g  seemneid. Kui hakkab moodustuma esimene pärisleht, pikeeritakse taimed 7x7 cm läbimõõduga pottidesse, mis paigutatakse kasvuhoonesse. Hilisema külvi korral võib pikeerida külma kasvuhoonesse.
Seemikud pikeeritakse mulda kuni idulehtedeni. 10 päeva peale pikeerimist pealtväetatakse taimi lehmasõnniku lahusega 1:10, või mineraalväetiste seguga. Pealtväetatakse kaks korda: teise pärislehe faasis ja 3-5 päeva enne välja istutamist. Lahus valmistatakse järgmiselt: 10l vees lahustatakse 20 g ammooniumsalpeetrit, 20-30 g superfosfaati ja 20-40 g kaaliumkloriidi. Musta jala profülaktikaks , samuti lisajuurte tekkimiseks puistatakse pottidesse 1-2 cm paksuselt turvast või kõdu. 4-5 päeva enne avamaale istutamist kastetakse taimi lubjalahusega (800 g 10l vee kohta). See kaitseb istikuid nuutrisse haigestumise eest.
Pikeeritud taimedega potid paigutatakse kergetesse kastidesse ja asetatakse aknalauale, kus temperatuur peab 2-3 päeva jooksul olema +17+18°C. Siis alandatakse temperatuuri (päeval +13+14°C, öösel +10...+12°C). Esimesed 12 päeva kasvab kapsas aeglaselt, hiljem aga kasv kiireneb. 22-25 päeva peale pikeerimist on taimel 2-3 pärislehte. Taimi kastetakse sooja veega (18...20*C) vastavalt mulla kuivamisele, kindlasti tuleb taimi õhutada. Nädal enne välja istutamist kastmine lõpetatakse, et pidurdada kasvu. 2 tundi enne taimede välja istutamist kastetakse taimed korralikult läbi. Taimi hakatakse karastama 15-20 päeva enne välja istutamist. Taimi ei karastata mitte ainult madalate temperatuuride (5...6*C), vaid ka valguse suhtes (taimed tuuakse rõdule, või kasvuhoones avatakse õhuaknad).
Pidage meeles: kapsas on väga valgust armastav ja valgust vajav taim.
Esimene juureväline pealtväetamine tehakse kahe pärislehe faasis. 1l vees lahustatakse 0,5 mikroelementide tabletti, või pool teelusikatäit mikroelementidega täisväetist. Väetatakse väikese kastekannuga, kastes taimi lehtedele. Teine, samuti juureväline pealtväetamine viiakse läbi taimede karastamise alguses. 10 liitris vees lahustatakse supilusikatäis karbamiidi ja kaaliumsulfaati või kaaliumkloriidi ja kasutatakse klaasitäis ühe poti kohta.
Istutamiseks on taimed valmis 55-60 päeva peale tõusmete ilmumist. Selleks ajaks peab neil olema 5-6 pärislehte, nad peavad olema 12-15 cm pikkused, varre jämedus peab olema 0,5-0,6 cm. Aprilli keskel külvatakse taimelavasse kesk- ja keskhiliste kapsasortide seemned. Külv peab olema hõre, kuna seemikuid ei pikeerita. Seemned külvatakse ridadena, taimedevaheline kaugus reas 10 cm. Kohe peale tõusmete ilmumist piserdatakse 0,1%-lise ovadofoosi lahusega. Kui taimedel on 4-6 pärislehte, istutatakse nad alalisele kasvukohale.
Keskhilised ja hilised sordid kasvatatakse samuti istikutena pottides, või siis otsekülvist avamaale. Külviaeg - aprilli esimene dekaad. Et saada kapsapäid septembris- oktoobris, kasvatatakse keskvalmivate sortide istikuid kilest ajutiste katete all. Taim kasvab peenral 30-35 päeva. Seemned külvatakse aprilli lõpus, mai alguses. Ridadevaheline kaugus 8-10 cm, reas 3-5 cm, külvisügavus 1-2 cm; seemnete kulu - 2 g 1m2-le. Peale külvi multšitakse peenrad turbaga.
Istikute hooldus seisneb peale vihma mulla kobestamises, vajadusel kastmises, muldamises, pealtväetamises ja istikute karastamises enne välja istutamist. Soojade ilmade korral tuleb ülekuumenemise vältimiseks katted eemaldada, külmade ilmadega ja öökülmaohu korral tuleb lisada lisakatteid päeval kilena, öösel õlgmattidena. Välja istutamise päeval kastetakse istikuid rikkalikult, mis kindlustab juure ümber mullapalli olemasolu. Profülaktikaks tuleb juured kasta kapsakärbse vastase insektitsiidse preparaadiga töödeldud lehmasõnniku ja savi segusse.

Eng.: White Cabbage. Suom.: Keräkaali (valkokaali). Sven.: Vitkål. Bot.: Brassica oleracea L. convar. capitata (L.).

Kirjoita arvostelu

HUOM: HTML-koodia ei käännetä!
    Huono           Hyvä
Captcha
Top