0 arvamust  |  Lisa arvamus
Sinapis alba
Tootja: Franchi
Pakendis:100,0 g
Saadavus:10
2.40€
Maksudeta: 2.00€

Valge sinep "Bianca" - Sinapis alba.
Valge sinep - üheaastane õlitaim ristõieliste sugukonnast, omab võimet vabastada raskestilahustuvaid fosfaate. Võib kasvada igasugusel mullal, mulla pH võib olla väga happeline kuni aluseline. Seemned idanevad temperatuuril 3*C. Tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -5*C. Sinep idaneb kiiresti ja kasvab kiiresti. Roheline mass niidetakse, kui lehed taimel on värsked, mahlased, parim aeg on enne massilist õitsemist, kuna hilisemal koristusel hakkavad lehed juba kuivama ja orgaaniline mass väheneb ning valminud seemned risustavad peenraid. Keskmiselt kestab periood külvist kuni niitmiseni 55-70 päeva (8-10 nädalat). Seemnete külvinorm 2,5-4,0 g/m2-le. Külvisügavus 2-3 cm (külvid kaetakse kergelt rehitsedes). Järgmine kultuur istutatakse mitte varem, kui 3-4 nädalat peale niitmist. Samuti on tähtis sinepi fütosanitaarne toime - peale sinepi kasvatamist alaneb sellel pinnal kasvatatavate kultuuride haigestumine järgmistesse levinud taimehaigustesse: fütoftoroos, risoktonoos, mugulate kärntõbi, fusarioosne mädanik, kaasa arvatud kartulitel. Sinepi kasvatamine vähendab traatussi arvukust mullas, soovitatakse ka valge sinepi sissekündi hilissügisel, mille tulemusel traatussi talvitumine on häiritud ja nad hukkuvad. Efektiivsuse suurendamiseks võitluse s traatussidega suurendatakse valge sinepi külvinormi kuni 5 grammini ruutmeetri kohta. 1,0 g = 145 seemet.
Pakis seemneid 100,0 g.

Milleks on sideraadid head ?
Sideraadid peatavad toitainete väljauhtumise mulla pealiskihist, toovad toitaineid sügavamatest kihtidest ülemistesse kihtidesse, soodustavad huumuse kogunemist mullas, mis omakorda parandab mulla koostist. Mida rohkem sisaldab muld huumust, seda madalam on tema soojusjuhtivus ja kõrgem soojusmahtuvus, väiksem vee aurumine, ning produktiivsem kultuurtaimede poolt mullaniiskuse kasutamine. Huumus võimaldab mulla kasuliku mikrofloora intensiivsemat arengut.
Rohttaimede juuresüsteemi biomass täidab tähtsat rolli mulla rikastumisel orgaaniliste jäätmetega. Viies mulda rohelist väetist ei rikastu see vaid lämmastiku osas, vaid ka teiste toitainete osas. Roheline mass laguneb mullas oluliselt kiiremini kui teised tselluloosirikkad orgaanilised väetised. Roheline väetis alandab mõnevõrra mulla happesust, suurendab oluliselt mulla veejuhtivust ja niiskusmahtuvust, mille tulemusel väheneb sademete pindmine äravooluhulk ja paraneb oluliselt niiskuse säilimine mullas. Haljasväetiskultuuridena (sideraatidena) kasvatatakse põhiliselt lupiini, mesikat, sinepit, lutserni ja keerispead.
* Valge sinep - üheaastane õlikultuur ristõieliste (kapsaliste) sugukonnast. See on rohttaim sügava juuresüsteemiga ja suure haljasmassiga, taime kõrgus 30-80 cm. Õied kollased, tugeva mee lõhnaga, koondunud kobarasse 25-100 kaupa. Valge sinepi vili on 5-6 seemneline kaun pika, mõõkja ninaga. Vili kaetud karedate karvakestega, valminud kaun ei lõhke. Seemned kerajad, kahvatukollased, 1000 seemne kaal 5-6 g. Valge sinep on niiskustarmastav ja külmakindel kultuur, pikapäevataim, seepärast hakkab põhjapool varem õitsema, ning tal on lühem vegetatsiooniperiood (45-60 päeva massilise õitsemiseni ja 80-90 päeva seemnete täieliku valmimiseni). See on suurepärane meetaim, andes kuni 100 kg mett hektarilt. Sinepi mesi on kahvatukollast värvust, väga aromaatne ja maitsev. Valge sinepi üks tähtsamaid väärtusi on tema roll külvikorras. Sinepi juureeritised sisaldavad orgaanilisi happeid, mis koostöös mullaga võimaldavad paljudel toiteelementidel muutuda taimedele kergesti omastatavateks.
Sinep on kiiresti arenev taim, ning isegi soojuse puudumisel võib lühikese ajaga moodustada suure haljasmassi saagi, mida võib kasutada kui rohelist väetist, mis on orgaaniliste ainete allikaks nii taimedele kui ka mulla mikroorganismidele. Vähetähtis pole ka see, et haljasmass laguneb kiiresti mullas.
Kuidas sinepit kasvatada ?
Sinep külvatakse võimalikult vara, vastavalt mulla võimalustele. Muld peab olema hästi viimistletud, olema peene struktuuriga. Sinepi tõusmed taluvad hästi öökülmasid, varajased külvid peavad paremini vastu mitte ainult põuale, vaida ka kapsakirbu kahjustustele, mis on valgele sinepile tõsine kahjur. Peale selle lämmatavad varajased sinepi külvid hästi umbrohtu. Külvisügavus 2-3 cm, külvinorm rohelise väetise saamiseks 200-400 g sajandikule, hajalikülv, mulda riisutakse rehaga peale. Tuleb märkida, et valget sinepit võib külvata kogu suve jooksul (kuid mitte hiljem, kui augusti kolmandal dekaadil) peale varajasi kultuure (varajane kartul, redis jt. kultuurid), kuid nii seemned kui ka noored taimed tuleb kindlustada niiskusega. Valget sinepit ei soovitata kasvatada peale varajase kapsa kasvatamist, kuna mõlemal taimel on samad kahjurid. Kui taim hakkab massiliselt õitsema (ei tohi lasta moodustada täisväärtuslikke kaunasid !), niidetakse nad maha ja kaevatakse mulda. See on muga v ja üks odavamatest võimalustest mulla väetamiseks orgaaniliste väetistega.

Eng.: White mustard. Sven.: Vanlig vitsenap. Suom.: Keltasinappi, valkosinappi. Bot. syn.: Brassica hirta Moench, Sinapis alba L. subsp. alba.

* Viimastel aastatel loobuvad paljud põllumehed sõnniku kasutamisest. Seda on vajalikus koguses keeruline hankida, tema kasutamine on töömahukas ja hind kallis. Peale selle tärkavad paljud umbrohud (sõnniku kasutamisel), mis omakorda sunnivad kasutusele võtma herbitsiidid või suurt töökulu nõudvat rohimist. Tõsiseks alternatiiviks sõnnikule on sel juhul rohelise väetise kasutamine. Rohelise väetise all mõistetakse sideraatkultuuride kasvatamist, mille värsket taimemassi kasutatakse väetisena (küntakse sisse) mulla rikastamiseks orgaaniliste ainetega.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.