0 arvamust  |  Lisa arvamus
Marrubium vulgare L.
Tootja: Legutko
Pakendis:0,1 g
Saadavus:10
1.76€
Maksudeta: 1.45€
Ürt-penimünt (hobumünt) - Marrubium vulgare L.
Sugukond  huulõielised - Labiatae, selts iminõgeselaadsed - Lamiaceae.
Rahvapärased nimed: hobumünt, valge münt.
Ürt-penimünt – mitmeaastane rohttaim valkjas-karvase ja harulise varrega. Neljatahuliste, valgete, karvadega kaetud, hargnevate vartega taim.
Lehed vastastikused, ümar-munajad, hambulised, kurrutatud, pealt tumerohelised, alt valgekarvalised.
Õied väikesed, kahetised, määrdunud-valged, koondunud kerakujulisse poolmännasõisikusse. Vili – neli äraspidimunajat pähklikest, mis asetsevad tupes.
Taime kõrgus 30-60 cm.

Õitsemise aeg: juuni – august.
Kasutatavad taimeosad: võrsetipud lehtede ja õitega, taime mahl.
Kogumise aeg: juuni- august.
Keemiline koostis: taim sisaldab meeldiva lõhnaga eeterlikku õli (0,06%), erinevaid mõruaineid (marrubin, marrubiin), parkaineid, mineraalsooli.
Kasutamine.  
Mündi vesitõmmis parandab söögiisu, parandab seedimist, tõstab toonust ja omab rögalahtistavat ja valuvaigistavat toimet. 
Taime kasutatakse kroonilise hingamisteede katarri, malaaria, kollatõve puhul, kliimaksi alguses ja toniseeriva vahendina.
Mündi mahl, mis on segatud päevalilleõliga, pannakse vatiga kõrvavalu korral kõrva.
Taime kasutatakse hingamisteede krooniliste katarride, malaaria, kollatõve, menstruatsiooni puudulikkuse korral ja toniseeriva vahendina.

Ürt-penimündi mahla segatuna päevalilleõliga pannakse vatitropiga kõrva kõrvavalu korral.
Saksa rahvameditsiinis kasutatakse ürt-penimündi tõmmist mitmesuguste hingamisteede haiguste, läkaköha, erinevate astma vormide, naistehaiguste, maksa, põrna, kusepõie haiguste, kollatõve, neerukivide ning mao ja seedetrakti haiguste korral, millega kaasneb tugev limaeritus.
* 2 tl. kuivatatud ürti segada 2 klaasi külma veega ja lasta 2-3 tundi seista suletud nõus. Kurnata, juua veerand klaasi 4x päevas, maitse järgi magustada.


Eng.: White Horehound. Suom.: Hurtanminttu. Sven.: Kransborre. Bot.: Marrubium vulgare L.

Mida ja kuidas teda toiduks kasutatakse.
Pärast seda, kui õied on puhkenud, lõigatakse taime tipmine osa maha, köidetakse kimpu ja kuivatatakse õhu käes. Hea kvaliteediga ürdi saamiseks ei tasu korjata taime alumist puitunud osa.
Ürt-penimünt on tugeva, üsna raske piparmündi-kampri-tümoolilõhnaga, kibeda ja kootava maitsega. Lehti on võimalik kasutada tee lisandiks ja maitseainena küpsetamisel, eriti sinihallitusjuustuga muffinite puhul, kastmetele ja lihahautistele. Täiesti võimalik on kasutada seda vürtsina maksa ja subproduktide puhul, pirukatäidisteks.
Võib katsetada koos sidrunikoorega kala ja kalapirukate maitsestamisel. Kalja aromatiseerimiseks või jääkuubikute maitsestamiseks. Kibedus ja teravus annab võimaluse kasutada teda õlle ja kibedate likööride valmistamiseks.

Võib valmistada segu kõigist piparmündi sugulastest – ürt-penimündist, monardast, melissist ja erinevates piparmüntidest ja lisada seda teele ja salatitele, teha aromaatset maitseõli, maitsevõid või –äädikat puuviljasalatitele, nt apelsini, oliivi ja sibulasalatile või siis nektariini ja erinevat liiki salatile.

Raviks kasutatakse ürt-penimündi ürti ja mahla.
Taim sisaldab eeterlikku õli, diterpenoide, saponiine, betonitsiini, koliini, fenoolkarboksüülhappeid, flavonoide, ursoolhapet, kumariini, alkaloide, C vitamiini.
Ürt-penimünt on sapiajati, põletikuvastase, spasmolüütilise, rahustava, köhavastase, kootava, arütmiavastase, hüpotensiivse toimega.
Vesitõmmis, ürdi ekstrakt  mõjutavad südametegevust.
Rahvameditsiinis kasutatakse keedust ja tõmmist kui hüpotensiivset, sedatiivset, sapieritust soodustavat, hepatiidi, koletsüstiidi, neerukivide, neerude ja põie põletike, hingamisteede nakkuste, bronhiidi, bronhiaalastma, mao ja soolestiku haiguste, kõhulahtisuse, malaaria, haigusliku ja puuduva  menstruatsiooni, reuma korral, südame nõrkuste, arütmia, tuberkuloosi, lümfadeniidi, aneemia, krampide korral, isu tõstmiseks ja kui närvisüsteemi rahustavat vahendit.
Ürdi tõmmise tarvitamine kutsub esile müomeetriumi toonuse tõusu. Ürdi mahla soovitatakse platsenta stabiliseerimiseks. Noorte võrsete tõmmis on rahvameditsiinis kasutusel kui hemostaatiline vahend ja valuvaigistav reuma puhul. Kollatõve korral antakse haigetele lehtede mahla meega vahekorras 1:1, 1 spl 3-4 korda päevas.
Ürt-penimündi õlitõmmist kasutatakse tampoonidena kõrvavalu korral.

 2 spl peenestatud kuiva ürti 0,5 l vee kohta, keeta vaiksel tulel 4-5 minutit, lasta 2 tundi tõmbuda, kurnata.
Võtta sisse 1/3 – ½ klaasi 3-4 korda päevas hüpertooniatõve, südame arütmia, hepatiidi korral.

 Kuiva peenestatud ürt-penimündi, hariliku punandi, hariliku pune, hariliku maarjalepa ürti ja peenestatud võilillejuurt igat 30 g, segada. Võtta 1 spl seda segu ja lasta tõmbuda 250 ml keeva veega 2 tundi, kurnata. Võtta sisse 1/3 klaasi päevas sapieritust suurendava vahendina. 

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.