• TOMAT "KOIT"

TOMAT "KOIT"

Lycopersicon lycopersicum
  • Tootja: Seston
  • Pakendis: 0,1 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.02€


Tomat "Koit".
Determinantne, varajane, keskmise kuni tugeva puhmaga. Peale esimeste võrsete eemaldamist moodustab vähe võrseid. Kobar üheharuline, kompaktne. Vili lapikümar, paljukambriline, keskmine kaal 90-130 g. Tärkamisest esimese korjeni 105-115 päeva. Sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes ja kiletunnelis.
1 gramm = 350-500 seemet

 

Eng.: Tomato. Swen.:Tomat. Fin.:Tomaatti. Bot.: Lycopersicon lycopersicum

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Avamaa tomatite valik ja pinnase ettevalmistamine.
Tomat kasvab ja kannab vilju igal pinnasel kuid paremini kergetel muldadel. Eriti tähtis on pinnase valik varajaste sortide puhul. Muld peab olema hästi õhustatud, niiske, kõrge huumusesisaldusega, sisaldama toitaineid ja neutraalse reaktsiooniga. Armastab soojust, kõige parem valida lõunapoolsed, lõuna-idapoolsed või lõuna läänepoolsed alad. Valitakse looduslikult või kunstlikult kevadtuulte eest kaitstud alad, kõrge tara või kulisstaimed. Kõige parem on tomatit kasvatada peale kapsast, sibulat, kurki, kabatsokki või neid kultuure, mille alla viiakse värsket sõnnikut. Ei soovitata  kasvatada kartuli, pipra järel vähemalt 2-3 aastat. Ei soovitata ka naabrust aladega, kus kasvatatakse kartulit, kuna haigused ja kahjurid on neil kultuuridelt suuremalt jaolt sarnased. 
Parimaid tulemusi annab kevadine mineraalväetistega väetamine. Varase tomati kasvatamiseks on efektiivne lisada superfosfaati igasse taime istikuauku 15 g igale taimele. See kindlustab hea viljade moodustamise ja kasvu esimestel viljaokstel. Lämmastikväetist on parem anda hiljem koos viljade kasvuga. Isegi väike liialdus pidurdab varases staadiumis taime kasvu ja varase saagi moodustamist. Sellepärast ei soovitata mulda viia värsket sõnnikut. Kui pole võimalust valida temale vajalikku pinnast kohaldatakse selleks juba olemasolevat. Rasketele savikatele muldadele lisatakse suurel hulgal orgaanikat. See ei varusta taimi mitte ainult erinevate mineraalidega vaid parandab ka tunduvalt mulla füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Soojuse parandamiseks ja veereziimi reguleerimiseks tehakse sellisele pinnasele peenrad orienteerudes idast läände. Kõige parem on kasutada peenart mis on vormilt kolmnurga kujuline, madalam osa lõuna pool ja kõrgem põhja pool. Lõuna osa püüab paremini päikese kiiri ja mulla t* on õhu omast +1,5+2,5°C kõrgem kui tavaliselt valmistatud peenral. Sellistel peenardel valmivad viljad 5-8 päeva varem kui tasasel pinnal. Selliselt võib tomatit kasvatada ka soistel pinnastel. Liivasel ja kuival pinnal taimed ei arene.
Istutusajad. 
Optimaalne istutusaeg avamaale on kesk-regioonides juuni esimene dekaad. See on seotud sellega, et näiteks Moskva oblastis mööduvad viimased öökülmad 12 juuni paiku. Ehkki õhu temperatuur on üle +10°C juba 9 mai paiku ja põhilised öökülmad mööduvad 12 mail on väljaistutus avamaale riskantne.
Istutusskeem või toitepinna suuruse valimine oleneb paljudest faktoritest. Üks neist on taime sordilised iseärasused. Isegi grupist soovitatutest determinantsetest ja pooldeterminantsetest sortidest avamaale võib eraldada nõrgema kasvuga ja kompaktsemaid. Sorte Betta, Boni-M, Gavrosh istutatakse arvestusega 4-6 taime 1/m2-le. Aljaska, Leopold F1, BiatlonF1 mitte üle 3-4 taime. Istutsskeemile loeb ka see kas taimed seotakse tugede külge. Kõike seda tuleb arvestada mitte neid ainult istutades vaid ka istikute ettekasvatamisel. Taimed istutatakse ritta. Nõrgemakasvuliste taimede kasvatamisel soov itatakse istutusskeemi 60 sm reavahe ja 25-30 sm taimevahe, keskmise kasvuga 70 sm reavahe ja 30-35 sm taimevahe. Kui istutusskeem on õige võtavad taimed viljakandmise ajaks enda alla selle kasvupinna, mis neile on ette nähtud. Siledal pinnal võib istutusread erinevalt peenardest istutada suunaga lõunast põhja, mis annab taimele parema valgustatuse. Võib kasutada ka lintjat tomati istutamist eriti kui kasutatakse peenraid või teisi erinevaid istutuse viise. 
Tavaliselt koosneb lint kahest reast vahega 50-60 sm. Üks lint asetseb teisest 90-100 sm kaugusel. Taimede vahe oleneb sordist ja kultuuri tüübist 25-35 sm. 
Istikute ettevalmistus istutuseks
Varane istutamine on võimalik kui taim on õieti kasvatatud ja arenenud. Ülekasvanud taim pole võimeline järskude temperatuuride languse juures päeval ja öösel ning päikese kõrge radiatsiooni juures moodustama varast saaki. Enne istutamist töödeldakse taimi seenhaiguste vastu vasepreparaatidega bordoo vedeliku või vaskkloriidiga. Enne istutamist kastetak se taimed pottides hästi läbi et saaks istutada suure mullapalliga. Mida vähem kaotab taim juuri istutamisel seda paremini lähevad nad kasvama ja aktiivsem on nede areng ning hakkab varem saaki andma. 
Taimi, mis on pottides ette kasvatatud pole vaja kasta tugevalt. Nõrgalt arenenud ja haiged taimed prakeeritakse välja. 
Istutus.
Taimed istutatakse istutusauku mis on varem ette valmistatud valitud skeemi järgi. Nendesse viiakse enne väetist (15 g superfosfaati ja paar labidatäit komposti) segatakse mullaga ja kastetakse hästi veega (1,0-1,5 liitrit istutusaugu kohta). Õieti kasvatatud istikud istutatakse püsti veidi kõrgemale kui ta enne kasvas. Taime ümber tihendatakse kergelt pinnas. Liiga sügavale istutatud taimed juurduvad halvasti kuna alumistes mullakihtides on istutamise ajal jahe. Muld pole jõudnud soojeneda. Ülekasvanud ja väljaveninud taimed istutatakse kaldu ladvaga lõunasse. Juured ja mittevajalik varreosa (lehed eemaldatakse) asetatakse 12-15 sm sügavusele ja kaetakse mullaga. Niiskes ja hästi soojenenud mullas arenevad varreosale 7-10 päevaga lisajuured, mis annavad taimele lisatoitaineid. Taimi on parem istutada pilvaes ilmaga või õhtul. Taimed haigestuvad vähem juurduvad paremini ja hakkavad rutem kasvama. Peale istutamist jäetakse taimede ümbrus kuivaks. Kui taimi tahetakse hiljem toestada tuleb istutamise ajal panna toed mulda põhja poole. Toe kõrgus 150 sm, läbimõõduga 4-5 sm 40-50 sm sügavusele nii et peale istutamist oleks taime kaugus temast 8-10 sm.

Top