• Tomat "Hardy" F1

Tomat "Hardy" F1

Lycopersicon lycopersicum (L.)
  • 3.00€


Tomat ''Hardy'' F1.
Hiline indeterminantne hübriid, kasvatamiseks katmikalal. Vili kaaluga 170-190 g. Säilivad hästi.

Kultuuri nõuded: pidades silmas tomati suurt soojavajadust, aga eelkõige kaitseks vihma eest, kasvatatakse tomatit kasvuhoones. Ebasoodsa kliimaga aladel saab ainult kasvuhoones kasvatada. Avamaal kasvatamiseks tuleb leida kõige soojem ja päikselisem koht. Ja see ei pea kindlasti olema peenar. Ideaalne koht on lõunapoolne majasein, mis on värvitud heledaks. Taim on seal sademete eest osaliselt katusega varjatud. Ka klaasi all kasvatamisel on vajalik päike ja teised taimed ei tohiks varjata. Kasvuhoone asemel saab kasutada ka kilega kaetud lavasid. Tomat tunneb end ühes kasvuhoones koos kurgiga hästi, olgugi et neil on erinevad nõuded. Kasvuhoone peab olema korralikult tuulutatav. Kurk eelistab niisket ja sooja. Kui niiskus on liiga suur, siis tomatid haigestuvad mitmesugustesse seenhaigustesse.
Külv: tehakse toitainerikka mullaga täidetud kasti. Sobiv temperatuur idanemiseks +20+25°С. Võib ka otse potti kolme seemne kaupa külvata, et siis lasta tugevamal edasi kasvada. Klaasi alla saab külvata juba jaanuaris. Kui tekib vajadus hilisema lisasaagi jaoks, siis kasvatatakse juunis veel üks partii taimi. 4 nädala möödumisel külvist saab taimed istutada eraldi pottidesse.
Istutamine: liiga varajane istutamine avamaale võib häirida kasvu, seepärast on mõistlikum oodata mai lõpuni. Potist ümberistutamisel teise potti või siis avamaale tasub taim istutada iga kord järjest sügavamale. Sel juhul moodustab ta külgjuuri ja saab tarbida rohkem vett ja toitaineid. Ühele taimele vajalik pind on 60x60 cm, väiksematele vähem. Juba enne istutamist paigutatakse toed kõrgusega vähemalt 2 m. Eriliselt praktilised on spiraalsed toed, kuna sinna ei pea taimi üles siduma. Kasvuhoones seotakse taimed nööridega üles.
Väetamine: tomat vajab suures koguses toitaineid. Juba sügisel on soovitav anda kõdusõnnikut või kuivatatud sõnnikut. Dolomiidijahu on samuti vajalik mulla kvaliteedi parandamiseks. Avamaal antakse väetised enne istutamist ja seejärel veel 1-2 korda. Klaasi all on saagikus suurem, seepärast on vaja väetada 2-3 korda.
Hooldus: külgvõsude eemaldamine on tomatite hooldamisel tähtsaim töö. Kõik võsud, mis lehekaenlast välja kasvavad, tuleb koheselt eemaldada. Augustis eemaldatakse avamaal kasvavatel tomatitel ladvad, et viljad jõuaksid valmida. Hea on eemaldada kasvavad kobarad ja jätta vaid lehed.

Tomati k[lgv]sude eemaldamine
Pilt 1. Taimedelt tuleb eemaldada kõik lehekaenaldes kasvavad võsud, aga ka maapinnal olevad lehed; augusti keskel kõik kasvavad viljakobarad.
Hilisemad viljad ei jõua enam valmida. Tavaliselt ei jäeta üle 5-6 kobara. Kasvuhoones võib jätta 2-3 kobarat rohkem – kuni katuseni, seejärel murda latv ära. Kui ilmuvad õied, on vaja kasvuhoonet korralikult tuulutada, eriti just päikselistel päevadel, keskpäeval. Kui see pole võimalik, tuleks ettevaatlikult õiekobaraid raputada, et tolmeldada. Vajalik on rikkalik kastmine. Viljade ilmumisel taimede veevajadus suureneb veelgi. Piisavalt niisutatud pinnas on viljade lõhenemise vältimise pant. Maapinna lähedal asetsevad lehed peab eemaldama, vaja on eemaldada kõik koltunud lehed – alt ülespoole. Mahalõigatud terved lehed ja võsud võib jätta maapinnale multšiks.
Saagi kogumine: kasvuhoones värvuvad viljad punaseks juba juunis. Köetavas kasvuhoones saab saaki juba varem – aprillis-mais; avamaal juuli lõpus. Viimased viljad tuleb ära korjata enne öökülmi. Seejuures tuleks ära korjata ka kõik rohelised viljad järelvalmimiseks.
Bioloogiline kaitse: korralik hooldus on parim profülaktika mistahes haiguste tõrjeks. Kasvuhoonekarilasele meeldivad tomatilehed. Kontrollida lehtede alumisi külgi ja riputage üles kleeppüünised. Harva on tomatil kallal ka lestad, sagedamini on lehetäisid. Hoiduda seenhaigustest, mis põhjustavad tumepruune laike lehtedel ja viljadel. Kahjustatud taimed tuleb hävitada. Profülaktikaks võib taimed üle puistata dolomiidijahu või lubjaga, pritsida nõgeseleotisega. Kompost tõstab mulla kvaliteeti. Üsna sageli on nähtust, kus varre ümber tekib nagu roheline krae – tihenenud kude. Selle põhjuseks on lämmastikuliig mullas ja kasvuseisak. Hahkhallitus ilmub siis, kui kasvuhoone on liiga niiske.

Tomat-Hardy

Eng.: Tomato. Swen.:Tomat. Fin.:Tomaatti. Bot.: Lycopersicon lycopersicum

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* MIKS ISTIKUD EI KASVA ? 
Kui taimed on kasvus seisma jäänud ja muutunud kollakaks, siis on midagi mullaga lahti. Vaadake, kas on mullapind kaetud kollaka soolakirmega, sageli vohavad ka vetikad. Kui tõmmata taim mullast välja ja uurida juuri, siis ilmneb, et need on nõrgalt arenenud. Edaspidi nad hoopis surevad ja taim hukkub. Põhjuseks võib olla liiga kõrge mulla pH tase, st et muld on leeliseline. Kuid happelises mullas ei arene taimed samuti. Tomatiistikud muutuvad sel juhul punakas-siniseks, juured arenevad vaevu-vaevu. Võib juhtuda, et idulehed keerduvad, kuna sellega kasv lõppeski. Peale selle liiga happeline muld (isegi läbikuumutatud) põhjustab kapsataimede haigestumist kapsanuutrisse või tõusmepõletikku. Aga turbamullad on alati happelised. Ka aiamullad on ka tavaliselt happelised. Saepuru aga muudab mulla happelisemaks.
NÕUANNEEt mulla happesust vähendada, viiakse mulda kas lupja või dolomiidijahu: tomati-, baklaþaani- ja paprikaistikutele 15-17g 1 kg mulla kohta. Kurgi-, kabatðoki- ja teiste kõrvitsaliste istikutele 25-30 g. Lubja lisamisel on soovitav anda veel väetisi, mis sisaldavad magneesiumi, see parandab istikute kvaliteeti. 
Kui muld on leeliseline, siis lisatakse veele õunaäädikat või sidrunhapet – see aitab taimedel toitaineid omastada.

Top