• Naeris  "Purple Top White Globe"

Naeris "Purple Top White Globe"

Brassica rapa L. var. rapa
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 3,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.83€


Kaalikas ''Purple Top White Globe''
Keskvarajane sort, tõusmetest saagini 130 päeva. Juurvilja sisu õrn, mahlane, sort sobib ka talviseks säilitamiseks. 

* Kaalikas on hästi kohanenud põhjamaiste tingimustega. Väliselt sarnaneb ta naerile, kuid maitse poolest erineb naerist positiivselt - ta on magus ja kibeaineta. C-vitamiini on aga kaalikas rohkem, kui kapsas, peedis ja porgandis. Seejuures säilib C-vitamiin kaalikas kuni kevadeni.
Ravi eesmärgil tarvitatakse kaalika mahla. See on efektiivne rögalahtistajana ja diureetilise vahendina. Kaalikas on kasulik kõhukinnisuse korral, kaalikamassi kasutatakse aga halvasti paranevate haavade ja haavandite korral.
Kaalikas on külmakindel taim. Seemned hakkavad idanema +3...+5°C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on +16..+18°C. Lehed ja juurikad moodustuvad kiiresti mõõdukalt sooja ilmaga. Kaalikas on nõudlik kõrgema mullaniiskuse suhtes, talub halvasti nii pikaajalist liigniiskust kui ka tugevat niiskuse puudust. Kaalika kasvatamiseks sobivad igasuguse reljeefiga maad, isegi põhjakallakuga, sobivaimaks on siiski tasase pinnaga põllud.
Parimateks eelviljadeks kaalikale on porgand, peet, kartul, kurk, kabatðok, tomat, mais, kaunviljad, kuid vähesobivateks on kapsas, kaalikas, rõigas, redis.
Kaalikat kasvatatakse nii istikutest, mis kiirendab saagi saamist 25-30 päeva võrra, kui ka seemnete külviga kasvukohale. Istikute saamiseks külvatakse seemned hõredalt kilekatete alla aprilli teisel poolel.
Kaalika alla minev maa valmistatakse ette samuti kui teiste köögiviljakultuuride korral. Orgaanilist väetist on kõige parem mulda viia eelkultuuri alla, mineraalväetisi antakse keskmiselt arvestusega 150-180 gkaaliumväetisi, ning 90-120 g lämmastik- ja fosforväetisi 1m2 kohta.
Seemned külvatakse või istikud istutatakse ridadena, jättes ridadevaheliseks kauguseks 40-45 cm ja taimedevaheliseks kauguseks jäetakse 18-20 cm.
Taimede hooldus seisneb regulaarses kastmises, kobestamises, seda eriti tõusmete ilumise ajal, et ära hoida mullakooriku teket. Kasvukohale külvatud taimed harvendatakse 2-3 pärislehe faasis, jättes esimesel korral alles parimad taimed vahekaugusega 7-8 cm, siis aga lõplikult kuni 18-20 cm. Kindlasti tuleb rohida ja kaitsta taimi ristõieliste kirpude ja teiste kahjurite eest. Varajaseks tarbimiseks korjatakse kaalikat valikuliselt 2-3 korda, kui juurvili on 8-10cm läbimõõduga. Hiline saak koristatakse enne külmade ilmade saabumist septembris ja oktoobris, kuid kindlasti enne öökülmade saabumist, ning seda tehakse kuiva ilmaga. Peale jahutamist ladustatakse kaalikad keldrisse ja säilitatakse samamoodi kui peeti. Optimaalne temperatuur talvisel säilitamisel on +1..+2°C.
Mullaharimine.
Muld peab olema hästi haritud ja võimalikult sügavalt kobestatud. Muld peab olema umbrohupuhas, samuti haiguste- ja kahjuritevaba.
Harimise süsteem määratakse kindlaks paljude tegurite alusel: kuivõrd haritud on muld, millised umbrohud on põllul, mullatüüp, vajadus mulla parandamiseks väetistega, milline oli eelkultuur, mulla niiskuse tasemest sügisel ja kaalika külviaastal, kaalika külvi aeg, või taimede istutamise aeg, ning mõningate teiste faktorite järgi.
Mulla harimist alustatakse sügisel. Peale varakult koristatud eelvilja tuleb kohe ära koristada taimejäänused ja kobestada mulda 4-6 cm sügavuselt kobestiga, kui aga ilmuvad ühe- ja kaheaastaste umbrohtude idud, tuleb põld läbi kaevata 20-25 cm sügavuselt. Kui peenardel kasvas hilise saagikorjeajaga köögivili, tehakse sügav läbiharimine ilma eelneva kobestamiseta. Hästi kultiveeritud põldudel, kus kasvasid kartul, kurk, tomat, või teised kultuurid, mis jätsid mulla umbrohupuhtaks, võib sügisel piirduda kerge kobestamisega 4-6 cm sügavuselt, mis stimuleerib umbrohtude tärkamist. Samuti ei tasu teha sügisel sügavat maaharimist põldudel, mis on sügisel tugevalt liigniisked ja kevadel üleujutatud. Kui muld vajab puhastamist harilikust orasheinast, samuti juhul, kui põld on umbrohtunud põld-piimohaka või piimalille, hariliku kassitapu või teiste juurevõsundiliste umbrohtude poolt, tuleb põld varem vabastada eelviljast, ning seejärel harida kultivaatoriga 5-6 cm sügavuselt. 10-15 päeva pärast tuleb harimist korrata, seekord 10-12 cm sügavuselt. Peale seda, kui ilmuvad noored orasheina võrsed, tuleb muld läbi kaevata 20-25 cm sügavuselt. Sügisel mulda ei tasandata ja ei murendata, et ta külmuks paremini. See aga soodustab mulla paremat kobestumist ja kahjurputukate hukkumist.
Vara kevadel äestatakse muld kerge rehaga 3-5 cm sügavuselt hoidmaks niiskust ja kiirendamaks umbrohtude idanemist 1-2 korda.
Järgmine harimine viiakse läbi siis, kui muld on küps. Muld murendatakse väikesteks tükikesteks. Rasketel, klompunud muldadel tuleb kaevata 15-18 cm sügavuselt, kuid mitte sügavamalt. Kerge mullaga maatükkidel, mis on läbi kaevatud ja väetatud juba sügisel, võib varajase kaalikakülvi alla teha vaid sügava kobestamise mulda ümber keeramata, seda eriti kuiva kevade korral. Kui maatükk jäi sügisel harimata, tuleb ta kindlasti läbi kaevata huumushorisondi kogu sügavuses ja kobestada. Viimane külvieelne harimine (sõltumata põhiharimise ajast) viiakse läbi vahetult enne külvi või taimede istutamist. See on kindlasti vajalik, et väikesed kaalikaseemned või istikute juured satuksid niiskesse, kobedasse mulda ja umbrohtude tõusmed ei jõuaks neist varem kasvu alustada.
Väetamine.
Kaalikat kasvatatakse üldjuhul peale neid kultuure, mille alla viidi orgaanilist väetist. Kui seda ei tehtud, viiakse kaalika alla enne sügisest sügavat harimist 2-5 kg kõdu või komposti 1m2 kohta. Juhul, kui sügisel mulda läbi ei kaevatud, viiakse orgaaniline väetis mulda kevadise mullaharimise ajal. Kaalikale ei tohi kasutada värsket põhurikast sõnnikut ja fekaale, kuna sel juhul saavutatakse viljade õõnsus, väärarengud, ning viljade säilivus halveneb. Peale selle on nende väetiste kasutamine sanitaar-hügieenilises mõttes lubamatu. Peale orgaaniliste väetiste, viiakse kaalika alla ka mineraalväetisi. Mineraalväetiste norm tehakse kindlaks mullaviljakuse ja mullatüübi järgi. Vaestele muldadele on ta kõrgem, kui muldadele, mis on toitaineterikkad. Kõik mineraalväetised, mida kasutatakse enne kaalika külvamist, peavad olema kujul, mis on juurtele kergesti kättesaadavad. Kergetel liivastel, saviliiv- ja turbamuldadel lisatakse rohkem kaaliumi, kui liivsavi- ja savimuldadel. Kuna naatrium avaldab kaalika maitsele positiivset mõju, on kasulik lämmastikväetistest kasutada naatriumsalpeetrit. Häid tulemusi annab kloorivaba kaaliumväetise asemel kasutada kaaliväetiseid (20-30%-list), mis ei sisalda vaid kaaliumkloriidi, vaid ka naatriumkloriidi. Näidisdoosidena võib kaalikale soovitada järgmist: ammooniumsalpeetrit 20-25 g/m2, topeltsuperfosfaati 20-25 g/m2, kaaliväetist 35-50 g/m2. Mulda võib viia ka kombineeritud väetist, mis sisaldab kõiki toiteelemente: asofoska, nitrofoska, Kemira, koguses 50-60 g/m2, kusjuures kindlasti on sel juhul vaja lisada mulla põhiharimise ajal naatriumväetiseks tavalist keedusoola arvestusega 10-30 g/m2. Madalaviljakusega muldadel tuleb väetise doose suurendada.
Lämmastikväetised tuleb mulda viia enne külvieelset kultiveerimist ja pealtväetisena. Sellisel juhul saavad juured imada toitaineid endasse ühtlaselt, vastavalt nende tungimisele sügavamale mulda. Booriväetised viiakse mulda arvestusega 7-12 g/m2. Lubjatakse eelvilja alla arvestusega 5-10 kg/m2.
Seemnete ettevalmistamine külviks.
Enne külvi tuleb seemneid desinfitseerida. Seemnete leotamine +45..+50*C kuumuses vees 20-30 minutit ja nende hilisem kuivatamine temperatuuril mitte üle +30*C aitab vältida nakatumist sellistesse haigustesse nagu fomoos (kuivmädanik), seemikute must hallitus, ebajahukaste, perenosporoos, must jalg, bakterioos. Kalibreeritud seemnete külv võimaldab saada kõrget ja varajast saaki. Kindlustamaks seemneid mikroelementidega, leotatakse seemneid boorhappe 0,1%-lises lahuses ja vaskvitrioli 0,1%-lises lahuses.

Külvi ajad ja meetodid.
Kaalikat kasvatatakse nii külvist avamaale, kui ka istikutest. Külviaeg sõltub mulla valmidusest kevadel ja sellest, millal soovitakse saaki saada. Kui juurvilju soovitakse saada suve keskel, siis viiakse külv läbi 90-100 päeva enne saagi koristust: aprilli lõpus - mai alguses.
Külviaega määrates tuleb arvestada mitmete asjaoludega: ristõieliste kirpude ja teiste kahjurite kõige tugevamat kahjustamise aega, maatüki umbrohtumisastet ühe- ja mitmeaastaste umbrohtude poolt jne. Selleks, et saada ühtlasemad ja mõõduka tihedusega tõusmed, lisatakse seemnete hulka ballasti, näiteks kuiva liiva. Kui sel eesmärgil soovitakse kasutada teiste kultuuride mitteidanevaid väikesi seemneid, tuleb neid nende idanevuse kaotamise garantiiks kuumutada temperatuuril +120..+150*C, võib kuumutada ka pannil.
Kaalikas külvatakse peenardele kolme- neljarealiste lintidena, jättes äärmiste lintide vaheks 60 cm, reas aga vahekauguseks 25 või 40 cm. Külvisügavus 1-1,5 cm. Kergetel, liivastel muldadel võib külvata sügavamale, kuid mitte üle 2-3 cm. Kaalika külvinorm on 0,1-0,2 g/m2-le. Suurema normiga külv ei vii mitte ainult seemnete ülekulule, vaid sunnib ka varem taimi harvendama.
Istikute kasvatamine.
Istikute meetod võimaldab saada 30-40 päeva varasemat saaki. Istikuid kasvatatakse ilma pikeerimata: kevadise istutamise jaoks võib istikuid kasvatada kilekasvuhoonetes, köetavates istikulavades või isegi tavalistel peenardel, mis on pealt kaetud kile või lutrasiiliga. Seemned külvatakse 40-50 päeva enne taimede istutamist alalisele kasvukohale, so. aprilli lõpus - mai alguses. Mulla ettevalmistamisel tuleb arvestada, et ei tohi kasutada mulda, kus on kasvatatud kapsast või teisi samasse sugukonda kuuluvaid kultuure. Selleks, et vältida istikute haigestumist nuutrisse, tuleb mulda kindlasti lubjata kuni mulla pH on 7,0-7,5. Peenardele antakse väetist arvestusega ammooniumsalpeetrit 15-20 g/1m2-le, superfosfaati 15-20 g/1m2-le, kaaliumkloriidi 10-20 g/1m2-le. Seemned külvatakse ridadena arvestusega 1-1,5 g/1m2-le, jättes ridadevaheliseks kauguseks 10-15 cm. Seemned külvatakse 1-1,5 cm sügavusele.

 

Eng.: Swedish turnip, Swede. Suom.: Lanttu. Sven.: Kålrot.Bot.:Brassica rapa L. var. rapa

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top