• Aedmaasikas suureviljaline (ampelne) "Temptation"

Aedmaasikas suureviljaline (ampelne) "Temptation"

Fragaria x ananassa
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 15 s.
  • Saadavus: 6
  • 4.57€


Ampelne maasikas "Temptation".
Suureviljaline magus aedmaasikas, sobib kasvatada ka amplites, kastides, pottides.

 

Клубника ампельная "Темптэйшн" - Fragaria x ananassa Duch.
Сорт ампельной крупноплодной садовой земляники. Прекрасно выращивается в горшках, контейнерах и на обычных грядках.

Oliver Clare, remontantne maasikas
Oliver Clare.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Kasvukoha valik: Maasikale sobib hästi kaitsud ja samas valgusrikas kasvukoht. Vajaliku maasikakasvatuse pindala valikul võib lähtuda maasika keskmisest saagikusest: 1 kg/m2. Maasikas saab anda head saaki  kobedal ja õhutatud mullal, milles on küllaldaselt, mitte vähem kui 1,5-2% huumust. Mulla happesus (pH) peaks olema 5,0-5%. Kui kasvuala ei vasta nendele tingimustele, siis soostunud kohtades moodustatakse äravoolu kanalid, happelisi mulde lubjatakse, kaevamissügavust suurendatakse järk-järgult viies mulda väga vajalikke orgaanilisi väetisi komposti kujul või sideraatidena (rohelised väetisd).
Peamine oht maasika kauaaegsel ühel kohal kasvatamisel seisneb seenhaiguste tekkimises, seega pööratakse erilist tähelepanu õigete eelkultuuride valikule. Näiteks, sobivad redis, salat, spinat, till, hernes, sinep, naeris, petersell, kaalikas, porgand, sibul, küüslauk, samuti tulbid, nartsissid. Vähem sobivad või üldse sobimatud eelkultuurid maasika jaoks on kartul, tomat ja teised maavitsalised, samuti kurk. Nende taimede kasvualadel võib kasvatada aedmaasikat alles 3-4 aasta pärast. Varre ümarussiga nakatumise oht kasvab tunduvalt kasvatades maasikat peale korvõieliste perekonna taimi (näiteks: aster, käpalised) ja tulikalisi. Vaestel muldadel on maasika parimad eellased kultuurid, mis on headeks sideraatideks (keerispea, sinep). Peale õitsemist, rohelisena, kaevatakse need taimed pinnasesse milles nad kasvasid.
Külvikorrad:
Esimene variant: 
1) varane roheline köögivili (redis, salat, till) + maasika istutamine (20.07-01.08) 
2) esimese viljakandmisaasta maasikad
3) teise viljakandmisaasta maasikad
4) kolmanda viljakandmisaasta maasikad + varane köögivili ( redis, salat, nuikapsas).
Teine variant: 
1) talvine küüslauk + tulbid
2) tulbid + maasikate istutamine (20.07-01.08) 
3) esimese viljakandvus aasta maasikad
4) teise viljakandvusaasta maasikad
5) kolmanda viljakandvusaasta maasikad + talvine küüslauk.
Kolmas variant: 
1) roheline köögivili (sibul, hernes) + talve küüslauk
2) talve küüslauk + maasikataimede istutamine (20.07- 01.08)
3) esimese kasvuaasta maasikad
4) teise viljakandvusaasta maasikad
5) kolmanda viljakandvusaasta maasikad + roheline köögivili.  

Maasika istutusmaterjali kasvatamine. 
Maasika istutamise aeg on suure tähtsusega, kuna sellest sõltub esimese saagi suurus. Mida varem taimed välja istutatakse, seda suuremat saaki istutusaastal saadakse. Maasikat paljundatakse tütartaimedega (rosettidega), mis moodustuvad emastaimede võrsetel. Kõrgekvaliteedilist istutusmaterjali saadakse noorematelt taimedelt (1-2 aastastelt), sellepärast, et need on tervemad ja intensiivsema võrsete moodustamisega.
Harilikes tingimustes annab aastane maasikataim keskmiselt 30-50 tütartaime, kaheaastane 70-100 tütartaime.. Materjali kvaliteet sõltub suuresti ka sellest, millal me taimed saame. Mida varem kevad-suvisel perioodil tütartaim moodustub ja juurdub, seda võimsam tuleb istik. Varaste istutuste jaoks eraldatakse tütartaimed puhtasordilistest tervetest taimedest ja pikeeritakse (pannakse juurduma) spetsiaalsetesse ridadesse. Varaseim aeg, kui tütartaimi emataimedest eraldatakse on avamaal 15.-20. juuni piires.
Kui emastaimi kasvatatakse varakevadest saadik kile all, saab tütartaimi veidi varem 1-10 juunil. Võrsete tekkimine intensiivistub märgatavalt, kui emastaimelt korjata ära õievarred.
Katsed on näidanud, et võrsete ja tütartaimede eemaldamisel emastaimedelt annab taim järgmisel aastal paremat saaki. Tütartaimed eemaldatakse emataimelt 1-3 lehe faasis, kui taimealgel on sarvosa ja juurte alged. Tütartaimele jäetakse ka kuni 1 cm pikkune võrse, see kergendab pikeerimist, kuna just selle osaga kinnitub taim mulda.
Äralõigatud tütartaimed laotakse kilekotti, niisutatakse veega ja pannakse jahedasse kohta; järgmisel päeval taimed pikeeritakse. Tütartaimede rosetid kosuvad istikupeenardel, kus on kerge muld. Kasvupinnasena kasutatakse kõige sagedamini mullasegu, mis koosneb 2 osast turbast, 1 osa mulda ja 1 osa liiva. Taimede kasvatamiseks võib kasutada ka potte, mille suurus on vähemalt 5x5 cm (turbapotte, plastikpotte jne.).
1 m2 peenrale istutatakse tavaliselt 100-150 rosetti, need istutatakse madalasse vakku (1-2 cm) 10x10 või 10x7 skeemi järgi. Peale pikeerimist kastetakse rosette kindlasti, varjutatakse 2-3 ööpäevaks kotiriide, paberi, lehtedega oktstega jne. Peenraid pikeeritud taimedega kastetakse perioodiliselt sõelaga kastekannust või vihmutusseadme abil.
Parema juurdumise saavutamiseks on vaja maasika rosettidel rohkem õhuniiskust, sellepärast kaetakse peenraid tihti kilega, mis on karkassil. Tavaliselt on taim 3-4 nädala pärast sobiv istutada püsivale kasvukohale (taimel on 3-5 lehte ja 5-7 cm pikkused juured).
Juhul, kui rosette pikeeritakse augustis – septembris, siis tehakse ümberistutamist püsivale kasvukohale järgmise aasta kevadel. Istutamisel pööratakse tähelepanu taime arengule). Mida rohkem on tal moodustunud lehti, mida paksem sarve osa ja võimsam juurestik, seda suuremat saaki on loota sellelt taimelt.
Pikeeritud taimed istutatakse püsivale kasvukohale koos mullapalliga, see garanteerib 100% taimede kohandumise ja hea arengu.  Istutuseelne pinnase multðimine valgust mitte läbilaskva materjaliga (sünteetiline must kile) kiirendab 10-15 päeva võrra võrsete tekkimist ja tekitab 2-2.5 korda rohkem võrseid.
Istutuseelne mulla ettevalmistus ja multšimine.
Pinnase ettevalmistamisel maasika istutamiseks pannakse mineraal- ja orgaanilisi väetisi ühtlase kihina kogu istutuspinnale, siis kaevatakse muld 20-25 cm sügavuselt läbi ja tasandatakse korralikult. Läbikaevamisel eemaldatakse mitmeaastaste umbrohtude juured (orashein, ohakas, kassitapp, võilill jt.)
Maasikaid on otstarbekas istutada peale istutuseelset pinna multðimist, see vähendab märgatavalt istanduse umbrohtu kasvamist, aitab hoida mulla niiskust. Multði kasutaminel suureneb maasika saagikus 30-35 %, marjade valmimisaeg lüheneb 3-5 päeva, väheneb taimede hallmädanikuga kahjustatus. Multšeeritakse pinda ridadena 60-120 cm laiuselt mitmesuguste valgust mitte läbilaskvate materjalidega: tumeda kilega, spetsiaalse paberiga, õlgedega jne. Taimi on otstarbekas istutada malelaua kujuliselt
Taimi on parem istutada koos turbapotiga või mullapalliga. Enne ümberistutamist kastetakse pinda voolikust tugevasti.

Top