• Kõrvenõges

Kõrvenõges

Urtica dioica
  • Tootja: Legutko
  • Pakendis: 0,1 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.65€


Kõrvenõges - Urtica dioica.
Eestis on levinud kaks kasuliku nõgese liiki: kõrvenõges (Urtica dioica) ja raudnõges (Urtica urens). Farmaatsias, parfümeerias ja kulinaarias kasutatakse kõrvenõgest.
Kasvab inimeste elamute läheduses, juurviljaaia äärtes, tühermaadel, jõgede kallastel põõsaste vahel, raiesmikel, lepikutes ja niisketes metsades, valides kasvamiseks väga viljakad mullad. Pikk risoom annab elu uutele võsudele, kindlustades nii stabiilse vegetatiivse paljunemise.
Venekeelne nimetus viitab tema kahekojalisusele (ühtedel taimedel arenevad vaid emasõied, teistel aga isasõied). Liiginimetus on saadud ladinakeelsest sõnast „unsere“ – põletama, kõrvetama, kuna mõlema liigi taimed on kaetud kõrvekarvadega, mis tugeva liialdusega meenutavad peenikesi ampulle. Niisuguse „ampulli“ tipus asetsevad  ränisoolad, seepärast ongi nad nii haprad. Väiksemagi vastu puututuse korral „tipud“ murduvad ja tungivad kehasse. „Ampullis“ endas on histamiin, koliin ja sipelghape, mis peale avanemist põhjustavad kõrvetuse naha pinnal. Just selle terava tunde pärast on üks liik (Urtica urens) nimetatud raudnõgeseks.
See kõrvetamine on kaitseks taimedele, et loomad teda ära ei sööks, soodustades nii tema laia levikut.

Kuidas eristada kõrvenõgest raudnõgesest?
Õisikute suuruse järgi: kõrvenõgese õisikud on pikemad kui leheroots, aga raudnõgesel vastupidi – õisikud on lühikesed, samuti on taim ise palju väiksem, kõrgus mitte üle 60 cm, kasvab väikeste kogumikena, ei moodusta võimsaid tihnikuid.
Erinevalt kõrvenõgesest hargneb raudnõges kogu varre pikkuses, lehed on ovaalsed-saagjad, aga mitte terav tipuga.
Peale „saagikuse“ ei jää raudnõges kõrvenõgesele milleski alla, toiteväärtuselt isegi ületab teda. Rahva – ja tavameditsiinis on mõlemad nõgesed ühesuguse kasutamisega, neil on praktiliselt samasugune keemiline koostis (raudnõgest kasutatakse sagedamini homoöpaatias).
Kõrvenõges moodustab kõrged (kuni 2m) puhmad püstiste, neljakandiliste vartega, millel on vastatised lantsetjad jämesaagjad teravdunud tipuga lehed. Lehekaenaldes moodustuvad pikad pähikjad rippuvad õisikud. Õitseb juunist augustini, moodustades peale õitsemist viljad – munajad pähklikesed.

Kasutamine.
Toiduainetetööstuses ja meditsiinis kasutatakse lehti, risoomi ja seemneid.
Kõige populaarsem ravim, kus peale teiste komponentide on ka nõgeseekstrakt – Allahol, mida kasutatakse sapiajatina ja lahtistava vahendina.
Lehti kogutakse õitsemise ajal kinnastega. Töödeldud ja peenestatud tooraine kuivatatakse umbes kuu aega varjualustes, pööningul või isegi rõdul.
Nõges on populaarne kulinaarias ja kosmetoloogias. Rohelisi lehti lisatakse suppidesse, boršile, kapsasupile, värskeid lehti võib panna pirukatäidiseks ja salatisse. Nõgese keedus on suurepärane vahend juuksekasvu taastamiseks, aga tõmmist kasutatakse mitmesuguste kreemide, kehahooldusvahendite koostises.
Kasutatakse ka loomatoiduna.

Kuidas on nõges inimesele kasulik ja millised raviomadused tal on?
* taim on rikas vitamiinide poolest: askorbiin-, pantoteen-, sipelg-, kofeiin-, P-kumariinhape, K vitamiin
* glükosiid urtitsiin – looduslik kardiostimulaator
* parkained, valk- ja lämmastikained, karatinoidid
* aminohapped ja teised organismile vajalikud elemendid.
Tänu sellisele kasulike ainete hulgale parandab nõgesetõmmis seedetrakti tööd, on sapieritust soodustava toimega, normaliseerib lipiidide vahetust ja alandab kolesterooli sisaldust veres. K vitamiin annab taimele verdpeatava ja tursetevastase toime, aga taimne valk lektiin – antitoksilised omadused.
Nõgeses sisalduv klorofüll mõjub immuunsusele stimuleerivalt, aitab kinni kasvada kahjustatud kudedel ja tugevdab juuksekasvu.
Loomkatsed on näidanud, et nõgese lehtede tõmmis võib alandada suhkrutaset diabeedi korral, tõsta hemoglobiinisisaldust ja normaliseerida südame-veresoonkonna tööd.
Nõgest võib tarvitada raviks paisete, vistrike korral, aga ka kui reuma ja podagra ravimit. Polüvitamiinse vahendina kuulub ta paljude mao-, neeru-, aneemia- ja verdpeatavate segude koostisesse.
Nõgese raviomadused on asendamatud ka günekoloogiliste haiguste ravis. Vere koostise parandamiseks ja menstruatsioonitsükli korrastamiseks kasutatakse lisaks põhiravimile täiendavalt nii nõgese erinevaid osi kuivatatult kui ka nõgese mahla.

Lehtede tõmmis.
1 spl kuivi peenestatud lehti valada üle 400 ml veega ja keeta tasasel tulel 10 minutit.  Tõmmis jahutada, filtreerida. Võtta sisse 30 ml 4 korda päevas 3 päeva jooksul vererohke menstruatsiooni ja emakaverejooksu korral.

Tee koos piparmündiga.
Segada 2 spl kuivi nõgeselehti ja piparmünti, lisada 3 l vett ja keeta 3 minutit. Valmis segu peab umbes pool tundi seisma. Filtreeritud tõmmisele võib lisada mett.
Võtta sisse 200 ml korraga hommikul ja õhtul 10-14 päeva järjest.
Kuna nõgeses on palju rauda ja B rühma vitamiine, siis tema baasil valmistatud preparaadid aitavad tõsta erütrotsüütide hulka ja hemoglobiini taset veres, juua tuleks seda teed aneemia korral.

Keedus.
1 spl nõgeselehti segada takjajuurtega ja valada üle klaasi keeva veega.
Saadud tõmmisega hõõruda pead peale pesemist, kergelt masseerida naha sisse kiilanemise ja seborröa korral.
Olles looduslik vitamiinide varaait, tõstab nõges organismi vastupidavust erinevatele bakteritele ja tugevdab immuunsust, tänu sellele kasutatakse teda nahahaiguste ravimisel, haavade kinnikasvamiseks ja juuksekasvu suurendamiseks.

* nõges on väga populaarne taimetoitlaste seas, kuna ta sisaldab palju mikro- ja makroelemente (nt rauda).
* ta on abiline sigimises, kuna aitab kaasa laste eostamisele ja sünnile (maapealne taime osa aitab naistel rasestuda, aga seemned ja juured on vahend impotentsuse ja meeste viljatuse vastu).
* nõges aitab maksal toime tulla toksiinidega, on sapieritust soodustava ja verdpeatava toimega.
* nõgese tõmmis ja mahl kiirendavad haavade, lõhede ja fistulite kinnikasvamist, kuna stimuleerivad kudede taastumisprotsessi (mädastele ja märgadele haavadele puistatakse kuivadest lehtedest tehtud pulbrit või pannakse  värske nõgesemahlaga immutatud salvrätikuid.

Vastunäidistused nõgese kasutamiseks:
* nõgesepreparaadid on vastunäidustatud individuaalse talumatuse korral ja neid ei või koos tarbida mõningate ravimitega (nt nõgese vedelekstrakt samaaegselt koos antidepressantidega võib viia kesknärvisüsteemi kahjustusteni).
* ei soovitata nõgese preparaate ka varikoossete veenilaiendite või tromboflebiidi puhul, samuti nendele, kellel on polüübid, tsüstid või mistahes günekoloogilised kasvajad.
* kategooriliselt on keelatud juua isegi lahjat nõgestõmmist rasedatel, kuna see võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja nurisünnitust. 

Eng.: Common nettle, Stinging nettle. Suom.: Isonokkonen. Sven.: Brännässla. Bot. syn.: Urtica dioica L. subsp. galeopsifolia.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Abiks väsinud jalgadele …
Sageli mõtleme, et väsimus ja tursed jalgadel on enamuses nendel inimestel, kes on sunnitud terve päev püsti seisma, kuid samamoodi on see probleem nendel, kes terve päev istuvad ja liikumisaktiivsus on terve tööpäeva pidurdatud...
Õhtust raskustunnet jalgades kurdavad ka need, kes kannavad kõrge kontsaga kingi... 
Tursed ja jalgade väsimus kimbutab peaaegu alati ka ülekaalulisi... 
Igal juhul ei tasu oodata, mil krooniline või osaline jalgade väsimus viib ebasoovitavate tagajärgedeni !
Kõige lihtsam vahend on kontrastsed jalavannid. Selleks protseduuriks on vaja 2 kaussi erineva veetemperatuuriga (vahe vähemalt +20+22°С !). Hoidke jalgu alguses 10-20 sekundit külma veega kausis, seejärel soojendage neid teises kausis (soovitav on lisada kaussi veel eeterlike õlidega sooli või ravimtaimede tõmmiseid: piparmünt ja rosmariin võtavad ära valutunde, kummel ja saialill rahustavad, köömen desinfitseerib). Peale seda protseduuri määrida jalad õliga (lina-, seesami- või oliivõli), eelnevalt lisades sellele paar tilka A vitamiini.
Jalgadele on kasulik ka soe vann meresoolaga: 3 liitris vees (kuni +37°С) lahustada 3 sp meresoola ja hoida jalgu vees 15-20 minutit.
Kui jalad kõvasti paistetavad ja valutavad, siis on kasulik õhtul ja hommikul määrida jalgu küüslaugutõmmisega. Seda tehakse nii: 1 sp riivitud küüslauku keeta 5 minutit 2 klaasitäies vees. Lasta jahtuda, kurnata ja teha sellega massaaži (vähemalt 5 minutit). Nädala-kahe pärast valutavad jalad palju harvemini ja seda on kergem taluda, kuu pärast ei valuta aga üldse ega pole turses.
Nõgese ja piparmündi tõmmisega tehtud vann parandab verevarustust: 1 sp segu lasta 1 l keevas vees 10 minutit tõmbuda, seejärel valada vanni ja leotada jalgu umbes 20 minutit. Võib kasutada ka ainult piparmündi lehti või õisi või siis pärnaõisi – neid võetakse peotäis 3 l vee kohta ja lastakse pool tundi tõmbuda. Piparmündi või pärnaõie vannid aitavad hästi peale füüsilist tööd, pikaajalist käimist ja tehakse seda nii: peotäis kumbagi 3 l vee kohta.
Nõgese ja naistepuna vanni võetakse 15 minutit. Selle valmistamiseks võetakse peenestatult kumbagi taime 2 sp, valatakse peale 1 liiter keeva vett ja lastakse 15 minutit tõmbuda.
Samamoodi tehakse linaseemnevanni, kui teha seda iga päev, siis väsimus kaob, jalgade nahk puhastub. Linaseemneid võib segada võrdsetes osades apteegikummeli ja põldosjaga. Selle tegemiseks võetakse 2sp segu, valatakse 1 l keeva vett, lastakse tõmbuda, lisatakse 1 sp meresoola (võib ka ilma, kui soolaga on parem), vannitamise aeg 15-20 minutit.
Vann kummeliga on ka hea toimega.
Koirohu, saialille ja pihlakalehtede tõmmis mitte ainult ei võta ära valu, vaid ka tursed: taimed segatakse võrdsetes osades, valatakse peale keev vesi (1sp segu ja 200 ml vett), lastakse 10 minutit tõmbuda ja lisatakse seda vanniveele arvestusega 1 spl tõmmist 1 l veele.
Väsimuse vastu aitab hästi põldosja vann: peenestatud droogile (1,5 klaasi) lisatakse 1 l keeva vett, keedetakse 10 minutit, pigistatakse kuivaks, segu kurnatakse, lisatakse veel liiter vett. Võtta 3 sp peenestatud tammekoort, pihlaka lehti, naistepuna õisi, koirohu lehti ja valada üle liitri keeva veega, lasta 30 min tõmbuda, kurnata ja lisada vanniveele.
Kui jalad on väga väsinud pikast käimisest, on lõhenenud ja tulised, siis aitavad teelehe tõmmise vannid: 2 sp peenestatud ürti valada üle liitri keeva veega. Niisuguses vannis tuleb jalgu hoida vähemalt 20 minutit.
Hästi aitab jalgade väsimuse ja tursete vastu ravimtaimede tõmmisest tehtud jää: jäätükkidega, mis tehtud raudrohust, arnikast, salveilehtedest, hõõruda turses ja väsinud jalgu.
Väsimust ei vähenda mitte ainult vannid, vaid ka jalamaskid. Näiteks banaanimask. Peenestage blenderis banaan, lisage keefiri (50 g) ja maisijahu (paksendamiseks). Tehke mistahes jalavanni, pärast aga kandke 20 minutiks jalgadele banaanimask … ja oletegi kiiresti unustanud väsimuse.
Klaasitäiele oliivõlile lisage 1 tl soola ja segage, kuni sool lahustub. Selle õliga hõõruge probleemsemaid kohti. Hea on peale vanne teha ka veel lisaks massaaži: jalgu tuleb ringikujuliste liigutustega masseerida alt üles. Algul masseeritakse pöialdega, seejärel peopesadega pahkluudest põlvedeni, siis mitu korda painutatakse varbaid. Massaaži lõppedes heitke pikali ja tõstke jalgu paar korda nii kõrgele kui võimalik.
Kui jalad väsivad pidevast igapäevasest pingest, siis soovitatakse magada nii, et jalad oleksid pandud madalale padjale. Jälgides neid lihtsaid reegleid, võib mitte ainult kõrvaldada väsimust jalgades, vaid tugevdada veresooni, vältida lõhesid ja parandada naha seisundit jalgadel.

Top