• Spinat "Matador"

Spinat "Matador"

Spinacia oleracea L.
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 4,0 g
  • Saadavus: 5
  • 0.84€


Spinat "Matador".
Keskvalmiv sort (tõusmetest valmimiseni kulub 40-50 päeva). Külmakindel. Ei õitse. Viljakus 2,5-2,8 kg/m2.
Väga hinnatud köögiviljakultuur kõrgusega 30-50 cm. Külmakindel, kannatab külma kuni -6°C. Varju taluv. Kultuur on nõudlik toiteaineterikka mullastiku ja niiskuse suhtes. Kõrge temperatuur kutsub esile õitsema mineku, aga lühike päev pidurdab lehetde arengut. Sellepärast on kõige optimaalsem külvi aeg mais-juuni alguses. Külvinorm on 3-4 g/m2-le, külvisügavus 2-3 cm. Ridade vahe 25-30 cm. Taimede vahe peale harvendamist (2 pärislehe faasis) 10 cm. Hooldus seisneb rohimises ja kastmises. Spinat sisaldab suurel hulgal organismile vajalikke toitaineid. 1 gramm = 90-120 seemet.

Ülivarajane saak.
Külvake spinatit augusti keskel ja katke külv kattekangaga. Vajadusel kastke. Enne hooaja lõppu kasvatab spinat korralikud rosetid. Soovitav on jätta kattekangas peenrale ka talveks. Roseti faasis taimed talvituvad lume all hästi.
Varakevadel, kohe pärast lume sulamist taimed ärkavad ja hakkavad kiiresti kasvama. 7-10 päeva pärast lume sulamist võite juba saaki koguda.
Suvine ja sügisene saak.
Külvake spinat harjumuspäraselt aprillis- mais avamaale. Spinati seemned idanevad küllaltki halvasti. Seepärast on mõistlikum segada seemned kõigepealt niiske saepuruga, asetada saepurunõu lahtisesse kilekotti ja sooja kohta. Nädala pärast külvake tärganud seemned maha. Külvake seemned 8-10 cm vahedega, sest liiga tihedalt külvatud taimed ei kasva korralikult. Ridade vahele jätke vähemalt 15 cm. Katke seemned mullaga umbes 2-3 cm paksuselt.
Mõni sõna mullast.
Spinat eelistab viljakat neutraalse happesusega mulda. Liiga vaesel mullal kasvanud taimed on nõrgad, helekollased ja väheste lehtedega. Seepärast tehke piisavalt kõrge peenar, mille alumise kihi moodustavad orgaanilised jäätmed (ärge viige neid kompostihunnikusse, vaid laotage tulevasele spinatipeenrale). Hea oleks lisada värsket või poolkõdunenud sõnnikut. Kui kasutate värsket sõnnikut, siis vältimaks nitraatide kogunemist taimedesse, puistake sõnnikule kahesentimeetrine saepurukiht ja kiht  orgaanilisi jäätmeid. Kõige peale puistake tavalist viljakat mulda. 
Spinat kasvab nii kiiresti, et suve jooksul võib seda külvata mitu korda, nii on teil kogu suve jooksul olemas värsked spinatilehed. Spinat valmib juba 30-40 päeva pärast külvamist.

 

Eng.: Spinach. Suom.: Pinaatti. Sven.: Spenat. Spinacia oleracea L.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Spinati kodumaa on Aasia (vana Pärsia, praegune Iraan). Sealt viidi ta kakssada aastat e.m.a. Hiinasse.
Spinati lehed on väga valgurikkad (34%), suures koguses vitamiini C (37-72 mg/100g), B1, B2, karotiini (kuni 4mg/100g), aga samuti raua ja fosfori ühendeid. Peale selle sisaldab ta vitamiine K,P,E, kaaliumsooli, kaltsiumi, magneesiumi ja joodi. Kaasajal kasvatatakse spinatit laialdaselt Ameerikas, Lääne-euroopas, aga samuti Hiinas ja Jaapanis.
Noori spinatilehti kasutatakse toorelt, keedetult või hautatault ja muidugi konserveeritult. Kõige kasulikumad on loomulikult värsked lehed, nendest valmistatakse salatit, pressitakse mahla. Kõige enamlevinud toit on supid, püreed. Spinati mahl on väga heade dieetiliste omadustega.
Pestud spinat rikneb ruttu, sellepärast tuleb teda pesta alles enne kasutamist. Spinatit keedetakse soolase vees 7-10 min. Et spinat säilitaks keetmisel oma värvuse tuleb keeta teda lahtises nõus ja rohkes vees (3-4 liitrit 1kg spinati kohta) suurel tulel. Spinatit ei tohi hautada koos hapuoblikaga kuna spinat kaotab värvuse ja muutub puiseks.
Spinati mahl on heaks naturaalseks värvaineks: ta annab toidule rohelise värvuse. 

Top