• Sojauba "Moravians"

Sojauba "Moravians"

Glycine max (l.) Merr.
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 7,0 g
  • Saadavus: 7
  • 1.05€


Kultuur-sojauba ''Moravians''.
Soja kodumaaks peetakse Indiat ja Hiinat. Ta on ligi 7000 aastat vana, mis võimaldab pidada teda üheks iidsemaks kultuurtaimeks maailmas. Vaatamata sellele, et Aasias on viljeletud teda aastasadu, ilmus Euroopasse suhteliselt hilja. Esimesed seemned toodi 1778. aastal Prantsusmaale. Peaaegu sada aastat hiljem, 1873. aastal näidati soja seemneid ja taimi, aga ka seemnetest valmistatud roogasid Ülemaailmsel näitusel Viinis. USA-sse jõudis alles XX sajandi algul, kus teda praegugi viljeletakse üsna suurtel pindadel.

Soja kuulub liblikõieliste sugukonda. On üheaastane rohtaim peajuurega. Vars karvane, 15-20 cm kuni 180 cm kõrge. Õied pisikesed, praktiliselt lõhnatud, valged või violetsed. 
Vili – sirge või veidi kaardus, karvane ühepesaline kaun. Seemned on ovaalsed või kerajad (kaunas 1- 4 seemet). 
Soja on sooja- ja valguselembene lühipäevataim. Ei talu sooldunud, happelisi ja soostunud muldi. 
SOJA VÄÄRTUSED.
Seemnete keskmine valgusisaldus on 36-45%, õlisisaldus 17-22%. On ka süsivesikuid, suhkrut, pektiini, mineraalaineid, mitmeid vitamiine (A, B1, B2, D, E, C, K). Sojavalgud on 80-90 % täisväärtuslikud taimsed valgud, milles on olemas kõik eluks vajalikud aminohapped. 
SOJA KASVATAMINE.
Soja viljelemiseks sobivad kõige paremini viljakad saviliiv- ja liivsavimullad, mis on piisavalt õhustatud ja kus põhjavesi on madalal. Eelkultuurideks sobivad mitmeaastased heintaimed, juurviljad, rukis, nisu, kartul, mais. Sojat ei tohi külvata peale teisi liblikõielisi, ka peale tomatit ja päevalille. Seemned külvatakse maha aprilli lõpul - mai alguses ridadena, jättes ridade vaheks 30 cm ja taimede vaheks reas 3 - 5 cm. Külvisügavus 3 - 6 cm. Külvid vajavad pidevat hooldust. Paar päeva peale külvi tuleb maa kobestada. Tuleks meeles pidada, et soja kasvab umbrohtunud maal väga halvasti, seepärast on rohimine üks peamisi hooldusvõtteid. Peale tõusmete ilmumist väetatakse lämmastikväetistega (10 g/m2).
Vajalik on ka kastmine, eriti just õitsemise ja viljumise ajal. Koristatakse tavaliselt septembri keskpaigast kuni kuu lõpuni. Kui taimel on lehed maha langenud, näitab see, et on aeg koristada. Kaunad korjatakse ja laotakse õhukese kihina ventileeritavasse ruumi kuivama, seejärel puhastatakse. 
Hoida tavalistes tingimustes.

* Teie kasvatatud sojaseemnetest võib teha poolfabrikaate, ning hiljem valmistada sellest erinevaid roogi. Kuivad soja seemned tuleb enne üks ööpäev leotada. Vette lisatakse noaotsatäis söögisoodat, see parandab sojavalgu omastamist. Seejärel seemned pestakse ja asetatakse soolasesse vette. Keedetakse nõrgal tulel kuni pehmenemiseni 3-4 tundi. Seejärel kallatakse vesi ära, keedetud kaunad lastakse läbi hakklihamasina. Selliselt toimides on teil valmis poolfabrikaat. Sellest massist saab valmistada kotlette. Selleks tuleb lisada muna ja nisujahu või kartulijahu (pool kogust poolfabrikaadi massist), soola, pipart, maitseaineid, peenestatud ja kergelt praetud sibulat. Kõik koostisained segatakse, saadud massist tehakse väikesed kotletid, mida pööratakse riivsaias ja küpsetatakse taimeõlis. 
Soja sobib suurepäraselt ka kondiitritoodete valmistamiseks. Temast saab valmistada näiteks pliine. Selleks tuleb kaunad kohviveskis jahvatada, või lasta läbi hakklihamasina. Võetakse suhkruga vahustatud muna, pisut soola, sooja piima ja pehmet koorevõid. Soojale eeltaignale puistatakse jahvatatud soja, segatakse, jäetakse mõneks tunniks seisma. Seejärel küpsetage endale maitsvad ja tervislikud pliinid.

Sojauba Glycine max
 

Sojauba Glycine max

Eng.: Soybean. Suom.: Soijapapu. Sven.: Sojaböna. Bot.syn.: Dolichos soja L., Glycine soja Siebold et Zucc. em. Benth. (Glycine soja + Glycine max), Glycine gracilis Skvortsov (Glycine soja ja Glycine max vaheline introgressioon), Glycine max convar. gracilis (Skvortsov) Lehmann, Glycine max subsp. gracilis (Skvortsov) Enken, Glycine hispida (Moench) Maxim., Glycine soja (L.) Merr., Glycine max (L.) Merr. subsp. max, Phaseolus max L., Phaseolus sordidus Salisb., Soja angustifolia Miquel, Soja hispida Moench, Soja japonica Savi, Soja max (L.) Piper, Soja soja Karst.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top