0 arvamust  |  Lisa arvamus
Green manure mixed
Tootja: Franchi
Pakendis:5,0 kg
Saadavus:5
44.40€
Maksudeta: 37.00€

Universaalne haljasväetis "Extra" segu:
* Kahkjaspunane ristik (Trifolium incarnatum) 20%.
* Põldoad (Vicia faba) 20%.
* Suvivikk (Vicia sativa) 20%.
* Valge sinep (Sinapis alba) 20%.

* Õlirõigas (Raphanus sativus var. oleiformis) 20%.

Mis on sideraadid ja kuidas neid kasutada?
See on terve rühm taimi, mida on võimalik kasutada loodusliku väetisena: neil lastakse kasvada, seejärel küntakse mulda (haljasmass niidetakse, peenestatakse, puistatakse ühtlaselt laiali ja kaevatakse sisse). Haljasmass laguneb järk-järgult, rikastades mulda kasulike elementidega, mida hiljem saavad kasutada kultuurtaimed.

See ei ole lihtsalt ökoloogiliselt puhas väetis, vaid ka ohutu vahend taimekaitseks.
Paljusid sideraate saab kasvatada kevadest sügiseni (eriti neis kohtades, kus saak on juba koristatud), aga samuti aias viljapuude ja marjapõõsaste all.

Milles seisneb nende kasulikkus?
Sideraate nimetatakse ka haljasväetiseks, kuid tegelikkuses on nendel kasulikke omadusi palju rohkem.
* Nad tõstavad mulla viljakust. Need taimed kasvatavad kiiresti haljasmassi, kui see kaevatakse mulda, siis laguneb kiiresti.
Tekib huumus – mullaviljakuse alus. Mida sagedamini sideraate külvata, seda rohkem huumust moodustub (aga seal, kus on palju huumust, paljunevad aktiivselt kasulikud mikroorganismid ja vihmaussid, mis samuti suurendavad mulla viljakust).
* Parandavad mulla struktuuri. Paljude sideraatide juurestik tungib sügavale mulda ja parandab selle struktuuri – kobestab ja teeb selle vee ja õhu jaoks läbitavaks.
* Takistab umbrohtude kasvu. Sideraadid kasvatavad kiiresti lehemassi, aga kuna nad külvatakse tihedalt, siis loovad nad üsna tugeva varju, mitte andes umbrohtudele šanssi kasvamiseks (veel enam, paljud liigid eritavad mulda erilisi aineid, mis pidurdavad umbrohtude seemnete idanemist).
* Vähendavad haiguste ja kahjurite arvukust. Mõned sideraadid eritavad aineid, mis peletavad kahjureid ja kaitsevad haiguste eest. Näiteks rõigas aitab vabaneda nematoodist, aga sinep tõrjub kärntõbe.
* Aitavad suurendada saagikust. Paljud sideraadid on veel ka head meetaimed – nad meelitavad ligi tolmeldajaid, mis  samaaegselt tolmeldavad ka aiakultuure, viljapuid ja marjapõõsaid.

Taimi, mida saab sideraatidena kasutada, on üsna palju. Tutvume mõningatega lähemalt:

Sinep (Sinapis). Kobestab mulda, rikastades seda orgaanikaga, kuid peamine – surub alla kahjurite paljunemist ja haigusi. Tema juured eritavad mulda väävlit, mis peletab kaerasori, maipõrnikat, traatusse, tigusid ja mõjub hävitavalt patogeensetele seentele, sealhulgas fütoftoroosi ja fusarioosi tekitajatele.
Sinepit on mitu liiki, kuid sideraadina kasutatakse sagedamini valget sinepit (Sinapis alba). Külvata võib kogu suve ja talve alla. Külvinorm: 150-200 g/m2. Niidetakse maha 40 päeva pärast (s.o. enne õitsemist).
Sinepit ei või külvata peale ristõielisi (kapsas, redis, rõigas, naeris). Peale ülejäänud kultuure võib ja peabki, aga eriti sobib ta peale kartulit – tervendab mulda.

Kaer (Avena sativa L.). Peale orgaanika küllastab ta mulda ka kaaliumiga, aga tema juured sisaldavad aineid, mis peletavad nematoode ja takistavad juuremädanike arengut).
Kaera juurestik on suurepärane ülemise mullakihi kobestaja.
Kaera külvatakse kaks korda: kevadel ja augustis. Külvinorm:130-200 g 1m2 kohta. Niidetakse maha, kui taimed on 15 cm kõrgused.
Peale kaera on hea istutada tomateid, pipraid ja baklažaane, aga  juurvilju ja kartulit ei soovitata, sest juurtes võivad elutseda traatussid.

Keerispea (Phacelia tanacetifolia) - suurepärane kaunistus aeda!
Üks populaarsemaid sideraate, mis pole juhuslik: ta kasvab kiiresti ja juba 6 nädalat peale tärkamist õitseb.
Õitseb rikkalikult ja efektselt – õisikud sarnanevad lokikestele.
Suurepärane meetaim – alati lendab seal massiliselt tolmeldajaid putukaid.
Seejuures peletab ta traatusse, nematoode, märgatavalt vähendab lehetäide, jooksiklaste jt hulka.
Aga veel muudab ta mulda neutraalsemaks – mis on just enamiku juurviljade jaoks vajalik.
Külvata võib märtsi lõpust augusti lõpuni või ka talve alla. Külvinorm: 8-10 g 1 m2 kohta. Maha niita 1-1,5 kuu pärast.
Teda võib külvata mistahes kultuuride järel, kuid suurimat efekti annab ta tomati, kartuli ja kurkide järel.

Vikk (Vicia sativa L.). see on liblikõieline kultuur, mis aitab talletada mullas lämmastikku. Tema juurtel on mügarikud, kus elavad lämmastikku siduvad bakterid – nad seovad õhust atmosfääri lämmastikku ja muudavad selle taimedele kättesaadavaks. Peale selle teeb vikk kättesaadavaks isegi fosfaadid. Lisaks kaitseb mulda erosiooni eest.
Suvivikki külvatakse terve hooaja jooksul, aga talivikki oktoobri lõpus. Külvinorm 15 g/m2. kuna vikk on ronitaim, siis on hea külvata teda koos sideraatidega: kaera, nisu, sinepi, keerispeaga.
Kasutada võib mistahes maadel, v.a. need peenrad, kus kasvasid liblikõielised (hernes, põlduba, aeduba, sest neil on ühiseid haigusi ja kahjureid.

Talirukis (Secale). Aitab rikastada mulda orgaanika, lämmastiku ja kaaliumiga. Kuid peamine, takistab kõige hullema umbrohu – orasheina levikut. Just talirukist kasutatakse uudismaade kasutusele võtul – sügisel kaevatakse maa ümber ja külvatakse sinna rukis.
Külvatakse 25 augustist 20 septembrini. Külvinorm 20 g/m2. niidetakse maha järgmise aasta kevadel või suvel.
Talirukis on ideaalne eelkultuur mistahes köögiviljadele (ei tohi külvata peale teisi kõrrelisi, nt maisi järel).

Lupiin (Lupinus). Veel üks liblikõielisi taimi ja samuti hea sideraat. Isegi vaesele pinnasel kasvatab ta suure hulga haljasmassi – kuni 400 kg/100 m2 kohta. See tähendab, et rikastab hästi mulda orgaanikaga. Peale selle nagu teisedki liblikõielised, rikastab mulda lämmastikuga (kuni 200 g /m2) ja muudab fosfori taimedele kättesaadavaks.
Tema juured tungivad üsna sügavale (kuni 2 m) ja ammutavad sealt taimedel mineraalaineid, mis on pindmise juurestikuga köögiviljadele (tomat, paprika jt) kättesaamatud.
Kobestab suurepäraselt mulda. Peletab kaerasori ja maipõrnika röövikuid. Ja peale selle on ta ka väga ilus…
Oluline: sideraatidena ei kasutata mitte mitmeaastasi lupiine, mis kasvavad lillepeenras, vaid just nimelt üheaastasi.
Külvatakse aprillis või augustis (parim aeg suve lõpp). Külvinorm: 15 -20 g 1 m2. niidetakse 1,5 kuud peale tärkamist.
Lupiini ei või külvata peale liblikõielisi, aga ülejäänute puhul võib ja peabki.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.