• Schlippenbachi rododendron Rhododendron schlippenbachii
Parim enne kuni 12.2020

Schlippenbachi rododendron Rhododendron schlippenbachii

Rhododendron schlippenbachii
  • Tootja: Aelita
  • Pakendis: 0,005 g
  • Saadavus: 5
  • 1.62€
  • 0.97€


Mitmeaastane talvekindel põõsastik kõrgusega kuni 2,0 m. Õie diameeter kuni 10 cm.
Õisdekoratiivne talvekindel, heitlehine põõsas. Õitsemine aprilli lõpust juuni keskpaigani. Elab üle 50 aasta. Valguslembene. Vajalikud nõrgalt happelised, hea drenaaþiga või rähkmullad. Kasvatatakse rühmana ja üksikult. Õitsevad 3-5. aastal pärast külvi. Esimesel õitseaastal õied eemaldada, et mitte taimi nõrgestada. Talveks katta. Külvisügavus seemnetele - 1 cm. Taimede vahekaugus - 100 cm. Reavahe - 150 cm.
Külv kasti: märts.
Õitsemine: aprill-juuni.

Rododendroni kahjurid ja haigused. Rododendroneid paljundatakse vegetatiivselt ja seemnetega. Vegetatiivseks paljundamiseks on olemas neli moodust: põõsa jagamine, pookimine, pistikutega ja võrsetega. Rododendroni seemneid tuleb külvata veebruari lõpus märtsi alguses. Kõige parem on seemneid külvata pikeerkasti. Kui seemneid on vähe võib kasutada ka lillepotte. Ei soovitata kasutada väikseid toitekuubikuid kuna need kuivavad ruttu läbi. Külvikastid, potid ja muud anumad täidetakse nii mullaga et ülemisest servast jääks puudu 1,2 sm, pinnas tihendatakse ja kastetakse läbi peene sõela. Kuna seemned on väga väikesed siis ühtlase külvi saamiseks segatakse neid liivaga ning külvatakse mulla pinnale. Et säilitada niiskust kaetakse külvid klaasiga, asetatakse kasvuhoones alusele või aknalauale (korteris) ning hoitakse t*-il +18..+20°C.
Et ära hoida hallitust kontrollitakse külve iga päev eemaldades selleks klaasi. Kasta tuleb normi piires ja väga ettevaatlikult. Üleliigse niiskuse juures tõusmed nakatuvad. Vesi millega kastetakse nii tõusmeid kui külve peab olema pehme ja soe. Parem on kasutada vihma või lumesulamisvett mis on hapnikurikas ning ei oma kahjulikke sooli(omab nõrgalt happelist või neutraalset reaktsiooni), Kraanivett tuleb lasta seista ööpäev lahtises anumas. Selle ajaga lendub osa kloori ning sade jääb nõu põhja. Karedat vett võib pehmendada lisades 10 liitri kohta 1-5 ml konsentreeritud väävelhapet mis muudab kaltsiumsoolad sulfaadiks, võib pehmendada ka oblikhappega (3-4 g 10 liitri vee kohta), võib kasutada ka raudsulfaati (1g/1 liitri vee kohta). Seemned saavutavad 2-3 kuu pärast kõrge idanevuse ning elujõu 8-12 päeval peale külvi kuid mõni liik nagu daurski rododendron 15-20-l päeval. Massiline idanemine toimub veidi hiljem (olenevalt liigist) peale esimeste tõusmete ilmumist. Säilitamisel seemnete idanevus langeb, üle kolme aasta vanuseid seemneid pole mõtet külvata. Mullasegu idanevust ei mõjuta kuna nad idanevad mulla pinnal. Kuid oleneb edasine areng. Pinnas peab olema niiske ja õhurikas, toiteaineterikas, happesus (pH 4,0-5,5).
Pikeeritakse 2x3 sm vahedega. Pikeeritakse nii et seeme oleks mullas tänu millele areneb hea juurestik. 3 nädalat peale pikeerimist väetatakse täisväetise lahusega (NPK) 3:1:2 1 liitri vee kohta võetakse 3-4 g väetist. Väetamiseks on vajalikud füsioloogiliselt hapud mineraalväetised: ammooniumsulfaat, superfosfaat, kaaliumsulfaat. Väetatakse kaks korda kuus, teise pikeerimiseni. Viimane toimub augustis, taimed pikeeritakse 3x4 sm koos mullapalliga. Mullasegu peab olema sama toiteaineterikas nagu esimese pikeerimise puhul, selleks lisatakse lehemulda või muud happelist mulda. Kevadel kui on öökülmaoht, karastatakse taimi. Kevadel, suvel ja sügisel ei vaja taimed erilist hooldust. Rohitakse, kui kastmisega pinnas tiheneb, kobestatakse.
Tuleb meeles pidada et juurestik on pinna lähedal ja neid võib kergesti vigastada. Septembris enne külmade saabumist tuuakse kastid ruumi ning hoitakse veebruarini t*-il +5..+8°C, kevadel tõstetakse t* +18...+20°C-ni. Kastetakse mõõdukalt, mullal ei lasta läbi kuivada. Kevadel kui öökülmaoht on möödunud (mai lõpus juunis) istutatakse taimed avamaale. Mullasegu valmistamiseks võib kasutada turvast, männiokkaid, mättamulda, lehti, metsakõdu (kask, tamm) ja liiva. Võib valmistada segu lehemullast ja mättamullast ning liivast (3:1:1) või metsakõdust, turbast ja liivast (1:4:1) segu sõelutakse jämeda sõelaga. Peene sõelaga sõelutud segu kerkib kastmisega üles ning segab taimede hingamist.

Haigused.
Hahkhallitus. Esimesed tunnused tekivad lehtede äärtel,edasi levib ta üle kogu lehe. Taimekoed kärbuvad ja kattuvad halli katuga mis koosneb seenespooridest. Esimesed tunnused ilmuvad kuivanud lehtedele ja võrsetele ning edasi levib ta kogu taimele. Halva hoolduse korral või toitainete puudusel levib hahkhallitus kiiresti ja hävitab kogu taime. Seen talvitub. Ta kahjustab taime lehti varsi ja õisi. Ta levib kõikjal.Kasvuhoones soodustab levikut suur õhuniiskus, halb ventilatsioon ja puudulik kütmine.
Peale asaleade nakatuvad astrid, begooniad, pelargoonid, pojengid, nelgid, roosid, lupiinid, ligustrid,priimulad, alpikann jt. Kasvuhoones levib haigus kiiresti kui haiged taimed jäävad tervete vahele. Tõrjeks on kasvuhoonete tuulutamine, taimede harvendamine,haigete taimede eemaldamine või lõigatakse välja haiged taimeosad, mulla ja kasvuhoone sisustuse desinfitseerimine. Taimi tuleb pidevalt jälgida.
Rododendroni septorioos. Lehtedele ilmuvad kollakad,kollakas-punased või kollakas-hallid ebak orrapärased laigud. Sügiseks muutub laigu keskosa tumepruuniks vahel ka mustjaspruuniks. Haigestumise alguses tekivad laigud lehe keskel. Seen levib lehe kudedes, lehed kuivavad ja langevad maha. Taimed jäevad ilma lehtedeta. Selle tulemusena on hävitataud kõik taime füsioloogilised protsessid. Kui kasvuhoones kannatavad selle haiguse käes taimed mitu aastat muutuvad varred peeneks, venivad pikaks, õitsemine väheneb, taimed kaotavad dekoratiivsuse. Tugeva kahjustuse korral taimed hävivad. Haigustekitajad levivad lehe alumisel poolel, harvem ülemisel, tekivad ringid mis on 65-145 mm. Haiguslaigud võivad olla silinderjad püstised või kõverdunud, noored 1-4 ringiga, 11-34x1,5x2,5 mm. Haigust soodustab talvine valguse puudulikkus, kõrge õhuniiskus, liigne kastmine. Üks ohtlikumaid haigusi rododendronil on Simsa (kasvuhoones asaleal) Maades kus kultuuri kasvatatakse laialdaselt võib seda haigust kohata ka avamaal. Inglismaal, Norras, Itaalias, Põhja-Ameerikas (USA-S, Kanadas) SNG maades. Tõrjet tuleb alustada talvel, kasvuhoones peab olema piisavalt valgust, kasta tuleb piiratult. Liigse õhuniiskuse ärahoidmiseks tuleb tuulutada, haiged ja mahalangenud lehed tuleb ära korjata ja põletada.
Vegetatsiooni perioodil 2-3 nädala tagant pritsida taimi tsineebi suspensiooniga (0,4%) või kaptaaniga (0,5%) Kõrge õhuniiskusega ei tohi pritsida taimi preparaatidega mis sisaldavad vaske kuna see võib taime noori lehti põletada. Preparaati mis sisaldab vaske võib kasutada ainult normaalse õhuniiskusega ja kõrge temperatuuriga kui lehed on täiskasvanud. Vältida taimede tihedust.


Loe rohkem:
Rododendron.

Marty Bell
Marty Bell.

Eng.: Royal azalea. Suom.: Kuningasatsalea. Sven.: Koreansk azalea.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top