• Kähar peakapsas "Mira Polana" F1

Kähar peakapsas "Mira Polana" F1

Brassica oleracea L. convar. capitata var. sabauda
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: 1
  • 0.70€


Kähar peakapsas ''Mira Polana'' F1 
Keskvarajane sort. Kapsapea kaalub 1,4-1,6 kg. Istutamisest kuni valmimiseni on 95-100 päeva. Vähemtuntum kapsaliik hea maheda maitsega. Kapsapea on kohev. Kõrgelt hinnatud kui toitev köögivili. Kapsapea sisaldab valku, C ja E vitamiini, karotiini, tiamiini, fosforit ja rauda. Kapsas on rikas aminohapete, süsivesikute ja pektiinsete ainete poolest. Diureetilise toimega, ennetab kõrget vererõhku. 
Savoi kapsas on sarnane valgele peakapsale, kuid erineb temast tugevalt kähardunud lehtede, kapsapea kohevuse ja õrnema maitse poolest. Pead võivad olla erineva kujuga: lapikümar, ümar, ovaalne ja koonuseline. Lehed on erinevat tooni rohelised, mõnedel sortidel ka violetsed.
Nõuded kasvutingimustele on samad mis valgel peakapsal. Siiski on savoi kapsas pisut leplikum, kasvab igasugusel aiamullal, ei vaja erilist väetamist. Talub hästi halbu kliimatingimusi, ning on vastupidavam ka öökülmade suhtes. 
Savoi kapsast hinnatakse kõrgelt tema dieetiliste väärtuste poolest, kapsapead sisaldavad valke, mineraalaineid, E ja C vitamiini, karotiini, tiamiini, riboflaviine, kaaliumsoolasid, fosforit ja rauda. Kapsapea sisaldab ka manniitpiiritust, mis asendab diabeetikutele suhkrut, ning mis teistes kapsastes puudub, samuti sinepiõli ja fütontsiide. Ta on rikas aminohapete, süsivesikute ja pektiinainete poolest. See kapsas on väga kasulik lastele ning vanuritele. Ta on hea diureetilise toimega, ning alandab vererõhku. 
Savoi kapsas on aiapidajate seas vähelevinud, kuna säilib mitte üle kahe kuu. Kuid paljud ei tea, et teda võib jätta talvel peenrasse otse lume alla. Jaanuaris- veebruaris aetakse lumi kapsapeadelt laiali, kapsapead võetakse üles ja hoitakse mõned minutid külmas vees.
Savoi kapsast võib valmistada esimesi ja teisi roogasid, kasutada salatites, pirukate täidistes. Hapendamiseks ta ei sobi.

* Maa ettevalmistamine ja savoia kapsa istutamine avamaale.
Savoia kapsas on mulla viljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik, reageerib hästi orgaanilistele ja mineraalväetistele. 
Tähelepanu! Kasvuajal vajab toitaineid erinevalt: lämmastikku - kasvu alguses, fosforit ja kaaliumit - pea moodustamise ajal. Varajaste sortide seeme külvatakse märtsi II dekaadil. Avamaale istutatakse istikud mai I dekaadil. Taimede vahekaugus 30-40 cm, ridade vahe 60-70 cm. Varajasi sorte võib külvata mitmel ajal kuni mai lõpuni välja. Keskvalmivate sortide istikud istutatakse juuni I dekaadil, jättes taimede vahekauguseks 50-60 cm ja ridade vaheks 70 cm. Kõige sobivamad on savoia kapsa jaoks huumusrikkad liivsavimullad, mis on kas neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga, hea veesidumisvõimega.
Maa ettevalmistustöid alustatakse juba sügisel. Enne maa kaevamist antakse lubiväetisi (2 klaasitäit ruutmeetrile). Need antakse kuivalt laiali puistates ja seejärel maasse kaevates. Kevadel antakse orgaanilised ja mineraalväetised.
Orgaaniliseks väetiseks sobib nii kõdusõnnik kui sõnniku-turbakompost (1 ämbritäis /m2), mineraalväetistest anda superfosfaati või nitrofoskat (2 spl), puutuhka (1-2 kl) ja karbamiidi (1 tl) ruutmeetrile. Seejärel kaevata maa läbi. Väetisi võib anda ka enne istutamist otse istutusauku. Igasse auku 0,5 kg komposti, 1tl superfosfaati või nitrofoskat ja 1-2 spl puutuhka, kõik segada korralikult mullaga läbi. Seejärel kastetakse ja istutatakse taimed või külvatakse seemned. Istutada on soovitav pilves ilmaga või õhtupoolikul. Istutamisel panna taim kuni esimeste pärislehtedeni mulda. Et taimed paremini juurduksid, piserdada neid 5-6 esimest päeva kastekannust 2-3 korda päevas. Ere kevadine päike võib põhjustada põletusi, seepärast varjutada istikuid 2 esimest päeva peale istutamist.
Hiliseks tarbimiseks mõeldud kapsas külvata peenrasse 25. aprillist kuni 10. maini ajutiste kilekatete alla. 12 päeva peale istutamist tuleks juba taimi väetada.
Teine väetamine toimub kapsapeade moodustumisel. Väetamiseks tehakse järgmine lahus: 10 l vees lahustada 0,5 l vedelat veisesõnnikut ja 3 spl köögiviljaväetist. Ühele taimele anda 1l saadud lahust. 
Hooldus, kastmine ja väetamine.
Hooldustööd seisnevad rohimises, kobestamises koos muldamisega, väetamises ja kastmises. Kui istikud on juurdunud ja alustavad kasvu, väetatakse esimest korda sõnnikuleotisega (1osa 8-10 osa vee kohta) või mineraalväetistega (20 g karbamiidi ja kaaliumkloriidi, 50 g superfosfaati 10 l veele). Teine väetamine toimub peade moodustumise ajal. Kaalium- ja fosforväetiste hulka suurendatakse 1,5-2 korda.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Varajaste sortide valikulist koristamist alustatakse juba juulis, aga hiliste – oktoobris. Võrreldes valge peakapsaga lõheneb savoia kapsas rohkem, seepärast ei maksa koristamisega hilineda. Savoia kapsas koristatakse koos tihedalt pead ümbritsevate lehtedega ja säilitatakse kastides.
Tähelepanu! Savoia kapsas ei sobi pikaajaliseks säilitamiseks. Tema säilivus on võrreldes valge peakapsaga madalam. Säilitatakse teda riiulil või kastides ühe kihina, aga külmikutes ja jääkeldrites temperatuuril kuni -1-3°С. Konserveerimiseks ei sobi.

 

Eng.: Savoy Cabbage. Suom.: Savoijinkaali. Sven.: Savoykål.Bot.: Brassica oleracea L. convar. capitata var. sabauda

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top