• Sibul "Globo" (üheaastane)

Sibul "Globo" (üheaastane)

Allium cepa L.
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: 4
  • 1.71€


Salatisibul "Globo" (üheaastane, salaatne).
Kõige suurema kaaluga salatisibul – võib kaaluda kuni 1 kg.
Keskküpsev, sibul ümar, helekollane, väga mahlakas, maheda maitsega, peaaegu ilma sibulale iseloomuliku lõhnata (!). Kasvatatakse istikutest. Külvatakse märtsi keskel ette katmikalale. Avamaale istutatakse mai alguses.

* Sibula sordid ja liigid. 
Mugulsibul - see on kõige enam levinud sibula liik. Seda liiki kasvatatakse mugulate saamise eesmärgil, mis on vahel kuni 15 cm läbimõõduga. Mugulaid kasutatakse toiduks toorelt, keedetult, hautatult ja konserveeritult. Toiduks kasutatakse ka tema lehti mida lisatakse salatitele. Metsikult ta ei kasva. Tal on palju erinevaid sorte erinevate toite ja maitseomadustega. Nad erinevad üksteisest värvuse poolest (kollased, valged, violetsed ja pruunid) ja vormi poolest (lapikud, piklikud, ümmargused). Maitse poolest on nad magusad, kibedad ja poolkibedad. 
Huvitav on märkida, et kibedas sibulas on rohkem suhkruid kui magusas. Samuti on nad rikkamad eeterlike õlide poolest. Salatiks kasutatakse magusamaid sorte. Kibe sibul on hea hautatult, suppides ja praadides. 
Porrulauk - see on mitmeaastane taim kuid teda kasvatatakse üheaastasena. Tal on pikad lineaalsed lehed. Pärit on ta vahemeremaadest, metsikult ei kasva. Ta oli väga populaarne vanas kreekas ja rooma impeeriumis. Tänapäeval on ta üks põhilisi kultuure Lääne-Euroopas (eriti Prantsusmaa, Belgias ja Hollandis). Venemaal teda palju ei kasvatata. Toiduks kasutatakse ebavart ja lehti, mis on mahedamamaitselisemad kui mugulsibulal. Nad on hinnatud kõrge kaaliumi sisalduse poolest (250 mg/100 g). Teda süüakse toorelt (salatites), hautatult ja keedetult (suppides ja garneeringuna). Samuti teda soolatakse ja marineeritakse.
Šalott-sibul - see on mitmeaastane taim Lõuna-Aasiast, mida mõned loevad mugulsibulaks. Toiduks kasutatakse noori sibulaid ja lehti toorelt ja marineeritult.
Murulauk - see on tugevalt hargnev mitmeaastane taim (omab kuni 100 võrset ühel taimel). Kodumaa on tal Lõuna Aasia. Omab peeneid torujaid lehti. Tema lehed sisaldavad väga palju c vitamiini 70-105 mg/100 g.
Talisibul - see on mitmeaastane taim, mis ei moodusta mugulaid. Tema kodumaa on Hiina. Omab nelja liiki: vene-, hiina-, jaapani- ja rindeline sibul. Toiduks kasutatakse ainult lehti.
Küüslauk - see on üks populaarsemaid sibula liike. Paljundatakse vegetatiivselt. Ta omab lamedaid pikki lehti ja ebasibulat mis koosneb 2-50-st küünest. Metsikult ei kasva. On teada, et teda kasvatati vanas egiptuses kui hinnatud köögivilja maitse ja ravimtaime. Gerodoti märkmete kohaselt sõid seda taime Heopsise püramiidi ehitajad Egiptuses, et säilitada head töövõimet. Teda hindasid ka vanad kreeklased, roomlased ja hiinlased. Praegu kasvatatakse teda peaaegu igas riigis. Küüslauk eraldub teistest köögiviljakultuuridest oma kõrge kuivaine sisalduse poolest-40%. Vitamiini C sisaldus 35 mg/100g, B grupi vitamiine, kaalisooli, kaltsiumi, fosforit, rauda, mangaani, hõbedat, vaske, joodi jt. kasulikke aineid sisaldab ta samuti. Noortes küüslaugu lehtedes on C vitamiini 100 mg/100 g. Toiduks kasutatakse sibulaid (toorelt või marineeritult) harvemini tooreid lehti. Küüslauk on hea maitsetaim, mida kasutatakse erinevate toitude maitsestamiseks. 
Toiduks kasutatakse ka paljusid sibula metsikuid liike: altai sibul, karulauk, longus lauk jt.
Karulauk - mitmeaastane taim pikliku kuni 1cm sibulaga ja kahe 3-5 cm laiuse lehega. Lehed, varres ja sibulad omavad tugevat küüslaugu lõhna. Ta sisaldab glükoksiidaliini ja eeterlikku õli. Selle taime lehtedes on väga palju C vitamiini kuni 730 mg/100g. Toiduks kasutatakse lehti (toorelt ja marineeritult) kuigi söödavad on selle taime kõik osad. Ta kasvab tavaliselt niisketel aladel, Euroopa lehtmatsades ja Kaukaasias.


 

Eng.: Hibernal onion for salad. Suom.: Salaatti Ruokasipuli, kepasipuli. Sven.: Sallads Gul Lök.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Sibul on üks vanematest kultuurtaimedest mida inimene kasvatab. On teada, et sibulat kasvatati juba Egiptuses (II-III saj.e.m.a.). Kreeklased kasvatasid mitmeid sajandeid e.m.a. mugulsibula sorte. Sibulat mainitakse vanades koraanides, poeemides ja muudes ürikutes. Juba neli tuhat aastat tagasi tunti teda praegusel Afganistaani ja Iraani territooriumil kui kultuurtaime. 
Ta ei sisalda eriti vitamiine. Peamine hinnatus on eeterlikud õlid ja baktereid hävitav toime, fütontsiidide sisaldus. Õli ja fütontsiidid asuvad nii mugulates kui lehtedes. Eeterlikud õlid tekitavad söögiisu ja aitavad kaasa toidu omastamisele. Fütontsiidid hävitavad paljude haiguste tekitajaid. 
Botaanilises mõistes on sibul kahe või mitmeaastane liilialiste sugukonda kuuluv kultuur mida on üle 400 liigi. Toiduks kasutatakse sibula hõrku lehti ja mugulaid. Vitamiini C sisaldavad lehed mitu korda rohkem kui mugulad. Näiteks, sisaldab mugulsibul 100 gr-is 10 mg C vitamiini, aga lehtedes 35 mg.

Top