• Juurpetersell "Cukrowa"

Juurpetersell "Cukrowa"

Petroselinum crispum (Mill.) Nym. convar. radicosum (Alef.) Danert
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 2,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.72€


Juurpetersell ''Cukrowa''
Maitsev, aromaatne, kiirekasvuline ja suuresaagiline sort. Varavalmiv petersell, tärkamisest tehnilise küpsuseni 110-150 päeva, kõrge vitamiini- ja kuivainesisaldusega 15-20 cm pikkune juurvili kooniline. Sisu valge, südamik helekollane. Optimaalsel temperatuuril +3+4 kraadi tärkab 15-20 päevaga. Niiskuslembene, kuid liigniiskust ei talu. Eelistab kerget, viljakat mulda, valgusnõudlik.

Petersell on palju külmakindlam kultuur kui porgand ning kui teda talveks katta võib ta peenral talvituda ja anda varakevadel rohelisi lehti. Peterselli saab ajatada ka talvel kodustes tingimustes. On kaks gruppi - leht ja juurpetersell. Juurpeterselli iseloomustab pikk hargnev juur. Lehestik on mõlemal petersellil umbes sarnane kuid paljud inimesed tunnustavad lehtpetersellina ainult käharlehist vormi, mis on küll ilus kuid vähem aromaatne.
Peterselli kasvatamise agrotehnika sarnaneb porgandi omale. See aga tähendab, et petersell eelistab kobedaid toiteaineterikkaid neutraalseid muldi. Muld on parem ette valmistada sügisel. Muld tuleb sügavalt läbi kaevata ning kevadel veelkord kaevata ja kobestada. Sügisesel mullaharimisel antakse mulda pool ämbritäit sõnnikut, kuhu on lisatud 2 spl. superfosfaati ja 1spl. kaaliumsulfaati ning 1 klaas puutuhka 1m2-le. Rasketele savikatele muldadele on sügisel soovitav lisada 2 liitrit saepuru mis kaevatakse mulla sisse. Kevadel lisatakse veel pool ämbritäit kõdusõnnikut või turbakomposti koos sõnnikuga, kuhu on lisatud 1spl. nitrofoskat või pool spl. kaaliumsalpeetrit või naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka 1 m2-le.
Peterselli seemned idanevad aeglaselt, sellepärast eelidandatakse neid niiske marli vahel 3-4 päeva enne külvi. Kohe, kui osadel seemnetel on ilmunud idud külvatakse nad peenrale vagudesse 0,5-1 cm sügavusele. Ridade vahe on 15-20 cm, taimede vahe 2-3 cm. Külvatakse kohe kui muld on soojenenud, aprilli teisel poolel. Teist korda külvatakse roheliste lehtede saamise eesmärgil juuli alguses. Peenra võib katta kilega nii, et mullapinna ja kile vahele jääks õhuruum 2-3 cm. Kui ilmuvad tõusmed, võetakse kile ära. Väetatakse ainult vegetatsiooni perioodi alguses, et lehed ei koguks endasse liigseid nitraate. Sügisel sorteeritakse juurikad, eemaldatakse mittestandartsed mis on alla 1cm jämedused. Neid kasutatakse varakevadiste roheliste lehtede saamiseks ning sügisel seemnete kogumiseks. Juurikad istutatakse kohe kasvukohale tagasi või kaevatakse kevadeni mulda ning istutatakse kevadel tihedalt üksteise kõrvale varem ettevalmistatud peenrale. Ridade vahe jäetakse 15-20 cm. Talveks soovitatakse peterselli kergelt katta männi okstega.

Peterselli sorti valides tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sellel taimel on kaks liiki - juur- ja lehtpetersell.
Esimene neist on meil rohkem levinud: toiduks kasutatakse nii juuri, kui ka lehti. Suvel korjatakse lehti maitserohelise saamiseks, sügisel kaevatakse aga välja juured. Kuid see pole üldse õige, sest just lehed võimaldavad juurel kiiremini kasvada. Kuid siis, kui te korjate taimel lehti ära, nõrgestab see taime ja ta ei jõua juurt kasvatada. Juurpetersellil on lehti vähem - kuni 40, lehtpetersellil aga kuni 100. Peale selle on lehtpeterselli lehed kasulikumad. Nad sisaldavad rohkem karotiini ja C-vitamiini. Muide, C-vitamiini sisalduse poolest pole petersellile vastast. 100 grammis petersellis on C-vitamiini 4 korda rohkem, kui 100 grammis sidrunis.

 

Eng.: Root parsley. Suom.: Juurpersilja. Sven.: Rotpersilja, slätbladig persilja. Bot. syn.: Apium petroselinum L., Carum petroselinum Benth., Petroselinum hortense auct., Petroselinum sativum Hoffm., Petroselinum tuberosum, Petroselinum vulgare.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top