• Rabarber "Krupnochereshkovy"

Rabarber "Krupnochereshkovy"

Rheum rhaponticum L.
  • Tootja: Agros
  • Pakendis: 0,2 g
  • Saadavus: 3
  • 1.19€


Rabarber "Krupnochereshkovy".
Siberi selektsioon.
Mitmeaastane köögiviljakultuur - vähenõudlik asukas köögiviljaaias. Sort on kiiresti valmiv: idanemise algusest kuni lehevarte koristusvalmis saamiseni 33-36 päeva.
Lehed rohelised, väga suured, laiad, nõrgalt mullilised, lainelise servaga ja paksude, mahlakate leherootsudega, mis asetsevad juurmises leherosetis.
Kasutatakse mitmekordseks koristuseks kogu kevadperioodi jooksul. Saagikus 2,5-4,8 kg/m2.
Taime väärtused: sisaldab orgaanilisi happeid, mineraalsooli – kaaliumi, fosforit, kaltsiumit, suures koguses parkaineid ja vitamiine.
Punakas-roosasid võrseid meeldiva hapuka maitsega on kevadel ühed esimesed C-vitamiini allikad.
Kasutatakse seedimise ergutamiseks, isu tekitamiseks, on kootava, antiseptilise ja lahtistava toimega. Traditsiooniliselt valmistatakse võrsetest kisselle ja teisi jooke, piruka täidiseid, keedist, tsukaati. Saaki hakatakse korjama teisel- kolmandal kasvuaastal.
Kompoti, kisselli, veini, kalja, marmelaadi, sukaadi valmistamiseks kasutatakse noori leherootse.
Kasvatamistingimused: külv talve alla istikupeenrasse või varakevadel alalisele kasvukohale. Seemneid leotatakse soojas vees. Külvatakse 2-2,5 cm sügavusele. Kultuur on niiskust armastav, külmakindel ja varjutaluv. Hooldus seisneb õisikuvarte eemaldamises, kobestamises, kastmises, pealtväetamises. Ühel kohal kasvab 10-15 aastat. Istutusskeem 70 x 70 cm.

Rabarber

* Rabarber on valguselembene, külma- ja pakasekindel taim, mis talub lumevaeseid talvesid ja temperatuure kuni -30°С. Teda iseloomustab kindlalt väljendunud puhkeperioodi puudumine, mis võimaldab teda ka talvel ajatada. Rabarber vajab viljakat, nõrgalt happelist või neutraalset mulda, mis on sügava künnikihiga. Happelised, kõrge põhjaveetasemega mullad ei sobi. Varjulistes kohtades pidurdub lehtede kasv ja saaki saadakse palju hiljem. Seemned idanevad ka madalate plusstemperatuuride juures. Rabarber vajab kasvades palju ruumi ja tarbib palju vett, eriti lehtede moodustumise ajal. Vihmasel ja jahedal suvel areneb taim hästi. Optimaalne kasvutemperatuur on +8+12°С. Liigniiskus võib põhjustada juurte mädanemist. Niiskuse puudusel tõuseb vartes kiudaine hulk, mis halvendab kaubanduslikke omadusi. Rabarbrile on iseloomulik intensiivne toitainete kasutamine: 1 m2 pinnalt võtab ta kasvuperioodi esimesel poolel ära 23-25 g lämmastikku, 8-10 g fosforit ja 20-23 g kaaliumit.

 

Eng.: Rhubarb. Suom.: Raparperi. Sven.: Munkrabarber.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

RABARBERI KASVATUS.
Mulla ettevalmistamine.
Kuna rabarber kasvab samal kohal aastaid, tuleb tema jaoks eraldada omaette koht või paigutada ta piki maatüki piiri. Kõige paremini sobib talle liivsavimuld, mis on puhastatud mitmeaastaste umbrohtude juurtest ning lisatud orgaaanilisi väetisi. Valitud kohas alustatakse sügisel maaharimistöid 25 cm ja rohkemgi sügavuselt. Samaaegselt antakse 8-10 kg/m2 turbakomposti või sõnnikut. Kevadisel mullaharimisel antakse mineraalväetisi, arvestusega 30 g/m2 ammooniumnitraati, superfosfaati ja kaalisoola. Happelised mullad lubjatakse eelnevalt või antakse puutuhka.
Külvieelne seemnete ettevalmistus.
Rabarbri seemneid leotatakse soojas (+25°С) vees 3-4 päeva, pidevalt vett vahetades. Seejärel pannakse seemned niiske lapi sisse ja hoitakse niiskes keskkonnas, kuni ilmuvad valged idud. Seejuures segatakse seemneid mitu korda päevas, et kindlustada hapniku ligipääs. Kasulik on ka enne külvi töödelda seemneid mõne kasvustimulaatoriga (nt Epin, Cirkon) või mikroelementide lahuses (nt kaaliumhumaat, Energen) 8-10 tundi.
Istikute kasvatamine.
Rabarbri seemneid võib külvata kevadel, suvel ja sügisel. Sügisel külvatakse paljunduspeenrasse, varakevadel ja suvel kihtsalt peenrasse 15-20 cm vahekaugustega ridadena. Külvisügavus 2-2,5 см. 2-3 nädalat peale tõusmete ilmumist taimed harvendatakse, jättes 15-20 cm vahet. Kui istikud jäävad talveks, siis kuhjatakse talvitumiseks neile mulda ümber. Mõnikord praktiseeritakse ka ruutpesiti istikute kasvatamist, jättes 15-20 cm vahet. Igasse istutusauku pannakse 2-3 seemet. Pärast harvendamist jäetakse alles vaid üks taim. Kasvuperioodil kobestatakse mulda, rohitakse ja väetatakse veise - (1:5) või kanasõnniku (1:10) leotisega vahelduvalt mineraalväetistega (50 g nitrofoskat 10 l veele). Pidevalt eemaldatakse nõrgad ja vähemsaagikad taimed. Alalisele kasvukohale istutatakse 60-70 päeva vanused taimed, 4-5 pärislehe faasis.
Risoomidega paljundamine.
Rabarbrit saab paljundada ka vegetatiivselt, risoomide jagamisega, see võimaldab saada ühtlaste omadustega paljundusmaterjali ja säilitada sorditunnuseid. Emataimedeks on 4-5 aasta vanused taimed, millelt kas kevadel või sügisel (põhjapiirkondades augustis) eraldatakse labida abil osa noori 1-2 pungaga risoome. Valitakse niisugused taimed, mis moodustavad vähem õievarsi. Väärtuslikumad taimed saadakse risoomi külgvõrsetest. Keskosast saadud taimedest arenevad vähemsaagikad taimed. Suure tipmise pungaga risoom moodustab tugevaid kõrgesaagilisi taimi. Viieaastane rabarbritaim jagatakse 10-12 osaks. Eraldatud taimeosad istutatakse paljunduspeenrasse 20x25 cm kaugustele. Järgmise aasta kevadel istutatakse sirgunud taimed alalisele kasvukohale.
Istutamine.
Rabarbriistikud istutatakse külviaastal või siis järgmise aasta mais skeemil 70x80 cm, 80x80 cm või 100x100 cm. Valitakse kõige jämedamate ja paremini värvunud vartega taimed. Eelnevalt kaevatakse 30x35 cm augud, antakse sinna 100-140 g kompleksväetist. Taimed paigutatakse nii, et tipmine pungoleks maapinnaga tasa. Istutuskohta kastetakse ja kaetakse pealt kuiva mullaga. Rasketel savimuldadel kaevatakse 50-60 cm sügavused augud ja täidetakse need viljaka või väetatud mullaga. Kui pinnavesi ulatub kõrgele, siis istutatakse taimed kokkukuhjatud künkale. 
Külv.
Rabarber külvatakse alalisele kohale juuni-juulis hästi ettevalmistatud ja väetatud mulda pesadena. Igasse pessa külvatakse 3-4 seemet. Pärast tõusmete ilmumist harvendatatakse 2 korda, jättes lõpuks kasvama ühe kõige paremini arenenud taime. Sügiseks on taimed muutunud tugevaks, järgmisel aastal saab juba saaki koristada. Ilma ümberistutamiseta kasvavad taimed tugevamad,esimesel aastal saab valida ja alles jätta taimi, mis annavad õievarsi hilisemal ajal.
Hooldus.
Rabarbri hooldus seisneb umbrohtude eemaldamises, kobestamises nii taimede ümbert kui reavahedes, rikkalikus kastmises kuiva ilmaga ja väetamises. Esimesel aastal peale istutamist hakatakse tugevamini väetama, andes vaheldumisi nii mineraal- kui orgaanilist väetist. Orgaanilise väetisena kasutatakse veisesõnnikut, lahustades seda vees 1:5 või kanasõnnikut (1:10), mineraalväetiseks sobivad „Kemira“ tüüpi kompleksväetis või nitrofoska (50-60 g 10 l vee kohta).
Maheviljeluse pooldajad võivad kasutada puutuhka, puistates seda enne kastmist või kobestamist arvestusega 1 klaasitäis 1m2 kohta või siis kasutada nõgese – või muude taimede leotist. Väetamist korratakse iga 10-12 päeva järel, alates teisest harvendamisest või 2 nädalat peale väljaistutamist. Järnevatel aastatel, kui rabarber kasvab ja annab saaki, väetatakse teda 2-3 korda suve jooksul.
Esimene kord varakevadel, andes 10 g ammooniumsulfaati ja kaaliumsulfaati, 15-20 g superfosfaati 1 m2 kohta.
Teine kord 3-4 nädala möödudes niidetud rohu leotisega lisades 20 g superfosfaati 10 l vee kohta.
Kolmas väetamine tehakse augustis fosfor- ja kaaliumväetistega. Kord kolme aasta jooksul antakse ridade vahele 2-4 kg/m2 komposti. Pikki ja jämedaid rabarbrivarsi saab vaid rikkaliku kastmise korral, seepärast kastetakse 3-4 korda suve jooksul andes vett 30-40 l /m2 (kastmine vähendab ka oblikhappe kogunemist vartesse).
Alates teisest aastast eemaldatakse ilmunud õisikuvarred ja kasutatakse need toiduks. Õievarsi ei tohi jätta eemaldamata, kuna see takistab lehtede kasvu. Suvel noorendatakse puhmaid, koristades ära kõik lehed koos vartega, jättes vaid 1-2 vart taime toitmiseks. Sügiseks moodustab taim uued lehed ja kui temperatuur alaneb +16+17°С, siis võib 1/3 varsi kasutada toiduks, 2/3 jätta alles, selleks et taim valmistuks talveks. Talveks kaetakse taimed langenud lehtedega, kevadel lehed eemaldatakse, lastes pungadel tungida läbi mulla.
Saagikoristus.
Varsi saab juba teisel aastal peale istutamist mais-juuni, kui nad on 20-25 cm pikkused. Koristatakse saaki 8-10 nädala vältel 3-4 korda, juuli keskpaigani või augusti alguseni. Eriti hinnatud on rabarber varakevadel, kui temaga saab asendada puuvilju ja marju. Sel ajal saab kasutada ka noori (ainult noori !) lehti täidiseks, kapsasupiks, boršiks. Varsi ei lõigata, vaid neid murtakse niimoodi välja, et kasvupunkt ei saaks kahjustatud. Selleks võetakse vars pihku, pööratakse mõlemas suunas ja tõmmatakse kergelt koos lehega välja (kõvasti sikutada ei tohi, kuna see võib risoomi kahjustada). Koristamisel arvestada seda, et alati peab jääma taimele vähemalt 2-3 lehte juurestiku toitmiseks. Varte kvaliteet on hea, kui õhutemperatuur on alla +17°С, palavusega koguneb ka rohkem oblikhapet, mis mitte ainult ei mõjuta maitset, vaid mõjub halvasti organismile, sest moodustuvad raskesti lahustuvad kaltsiumisoolad.
Säilitamine.
Varsi säilitatakse lühiajaliselt keldris või külmikus О°С juures ja õhuniiskusel 95%. Kilekottides säilib ta samades tingimustes veidi kauem.
Seemnete saamine.
Seemnete saamiseks jäetakse 2-3 kõige paremat, sordile tüüpilist taime, millelt varsi ei korjata. Kui seemned muutuvad pruunikaks, lõigatakse õisikuvarred maha. Kuivatakse tuulutatavas ruumis kuni 9% niiskusesisalduseni, vahepeal segades. Seemneid säilitatakse paberkottides, kaitsta hiirte eest.
Varajase rabarbrisaagi saamine.
Lehtede ja varte kasvu saab 10-15 päeva võrra kiirendada, kui kasutada läbipaistvat kilet. Taimede ümber puistata turvast või tuhka, et lumi kiiremini sulaks. Seejärel paigaldatakse karkass ja kile. Päikseliste ilmadega soojeneb kile all pealmine mullakiht, taim ärkab. Tunduvalt saab kiirendada varte kasvu, kui on käepärast värsket hobusesõnnikut. Võetakse sobiva suurusega vana tünn, põhi eemaldada, nii et mõlemad otsad oleks lahti. Veebruaris pannakse tünn tugevama taime kohale ja täidetakse seest hobusesõnnikuga 30 cm ulatuses. Peale pannakse kotiriie ja ka sõnnikut. Sõnnik kuumeneb ja soodustab rabarbri kasvamahakkamist. Kui varred on 30 cm pikkused, võetakse sõnnik kotiriide pealt ära. Kotiriie jäetakse alles, et tünni valgus sisse ei pääseks. Mai lõpus eemaldatakse nii tünn kui sõnnik.
Rabarbri ajatamine.
Ajatamiseks valitakse 2-3 aastase rabarbri risoom, kasutades selleks arenenud pungadega risoomitükke. Häid tulemusi annab konteineris kasvatamine, mistõttu istutatakse risoomitükid kevadel konteinerisse ja kasvatatakse avamaal kogu suve. Järgmisel kevadel kasutatakse neid ajatamiseks.
Ajatatakse kas rõdul, verandal, lodžal või panipaigas, kus temperatuur on madalam ja taimed katta valguse eest (soojema kliimaga aladel pole vaja isegi taimi vaja välja kaevata).
Jaanuaris-veebruaris panna taimede peale kas korv, kast või ämber. Katta põhuga, et valgus ligi ei pääseks ja 5-6 nädala pärast saab värskeid rabarbrivarsi. Detsembris- jaanuaris värskete varte saamiseks tuleb kasutada soojas ruumis ajatamist. Risoom kaevatakse koos mullapalliga oktoobris maast välja, jättes 1-2 nädalaks peenrale. Madalad temperatuurid soodustavad ajatamisel kiiremat lehtede kasvama hakkamist. Seejärel pannakse risoom tihedalt kasti, puistatakse peale mulda ja pannakse +10+13°С temperatuuriga ruumi. Pealt kaetakse kummulipööratud kastiga ja musta kilega. Esimest saaki saab 4-5 nädala pärast. Pärast 3-4 kordset saagikoristus on taim oma jõud ammendanud ja ta visatakse minema.

Top