0 arvamust  |  Lisa arvamus
Raphanus sativus L. var. radicula Pers.
Tootja: PNOS
Pakendis:10,0 g
Saadavus:Laos
1.28€
Maksudeta: 1.05€
Redis "Pasja" - Raphanus sativus L. var. radicula.
Juurviljad on erepunase värvusega, piklikud (5-6 cm). Viljaliha on valge, mahlakas ja nõrgalt terav, sort ennakõidumiskindel.  Sobib varajaseks külviks nii avamaal kui katmikalal. 
1 gramm = 120-150 seemet.

* Kasvatamise iseärasused.
Redis on külmataluv kultuur, tõusmed taluvad kuni -3 °C külma, suuremad taimed -5-6 °C, kusjuures maitseomadused ei kannata. Optimaalne kasvutemperatuur on +15+18 °C. 
Redist külvatakse varakevadest kuni suve lõpuni. Kõige paremini kasvab redis saviliiva mullas peale kapsast, peeti või rõigast. Külvatakse redis päikselisele kohale huumusrikkasse mulda.
Varjulises kohas võivad ebaõnnestuda. Peale külvi kaetakse muld tuhaga kuna redis vajab palju kaaliumi. Külvatakse suuri seemneid kuna väikestest seemnetest kasvatatud taimed lähevad kergesti putkele. Rediseid on kindlasti vaja harvendada, kobestada ja kergelt mullata. 
Kastmisrežiim. 
Niiskuse puudus avaldab suurt mõju juurika arenemisele ja maitseomadustele. Juurikas muutub krobeliseks, närtsinuks, koor muutub puiseks, kaotab oma mahlasuse.
Redis on niiskustarmastav taim, pinnas peab kogu aeg olema niiske ja sellepärast kasutatakse rediste kastmiseks vihmutussüsteemi. Kasta tuleb kas ülepäeva või igapäev. Soovitavalt õhtuti.
Põuasel ajal kasta rikkalikult nii hommikul kui õhtul. 
Saagi kogumine ja säilitamine. 
Enne saagikoristust rediseid kastetakse. Saaki koristatakse varahommikul. Siis on nad kõige mahlasemad.
Peale väljakaevamist eemaldatakse juurikatelt lehed, pestakse, kuivatatakse ja pakitakse kilekotti. Säilitatakse külmkapi alumisel riiulil lahtises kotis. 
Külv kevadel ja suvel.
Redise valmimine on sorditi väga erinev. Redist jaotatakse kahte gruppi.
Esimene grupp – kiireltvalmivad sordid (tärkamisest valmimiseni 20-30 päeva). Neid külvatakse kevadel, kuna suvel lähevad nad kiirelt putkele. Juurikas on neil väike 10-30 g, vorm ja värvus on erinev, säilivad lühikest aega.
1. Redise seemned külvatakse varem ettevalmistatud peenrale 1 cm sügavusele.
2. Kolme nädala pärast võid saaki korjata. Mahlane redis on maitsvaks lisandiks salatis.
Suvisesed ja sügisesed sordid.
Teine grupp on hilisvalmivad sordid. Nendel sortidel on pikk valmimisaeg, juurikad on suured 200 g ja raskemad, nad säilivad hästi osad kuni kesktalveni ja kauem, ei putku ja sellepärast külvatakse neid kesksuvel ja sügisel. Juurikad on terav magus maitse, ei närtsi.
Seemnete saamine rediselt. 
Redis moodustab seemned 140-150 päeva pärast külvamist. Redise õisikud tuleb kindlasti katta, et saada sordipuhtaid seemneid. Külv tehakse kasvuhoonesse.
Kui on juba moodustunud juurikas, tõmmatakse taim välja, eemaldatakse külgmised lehed, jättes alles ainult kaks keskmist ja istutatakse välja skeemi 70X35 cm järgi eelnevalt kastetud peenrasse.
Hooldus seisneb regulaarsel kastmises, kobestamises, väetamises, muldamises ja varte sidumises toe külge. Peamine õisikuvars näpistatakse ära, et kasvaksid külgvõrsed.
Kui hakkab vihma sadama tuleb seemikud katta kilega. Kui valmivad seemnekojad muutuvad pruuniks, lõigatakse pealsed ära ja kuivatatakse ülesriputatult ja seejärel puistatakse seemned välja.
Külviks korjatakse välja suuremad seemned. Kuivatatakse ja hoitakse tubasel temperatuuril. 

Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa.

Redis armastab kobedat toitaineterikast, hästi väetatud mulda. Esimeseks külviks valmistatakse muld ette sügisel ja kaetakse kilega või muu kattematerjaliga, aga kevadel veel enne lume sulamist puhastatakse peenar lumest ja kohe kui maapind on sulanud kuni 20 cm, tehakse külvid.
Mulda viiakse 1 ruutmeetrile 1 ämbritäis kõdusõnnikut, 1 ämbritäis saepuru, (kui seda pole, siis 1 ämbritäis metsakõdu ja 1/2 ämbritäit liiva), 1/2 liitrit puutuhka, 1/4 liitrit dolomiidi jahu, 1 spl superfosfaati, 1 spl nitroammofossi, 1 spl sõnnikuleotist või karbamiidi  ja 1 tl. kaaliumväetist. Segatakse, raputatakse ühtlaselt mullapinnale, kaevatakse  veelkord läbi ja  tehakse peenar.
Külv tehakse vakku 1 cm sügavusele, reavahe 5 cm ja seemnete vahe 2-3 cm, seejärel vaod täidetakse mullaga, kastetakse sooja veega ja kaetakse kattematerjaliga (kile,katteloor vm.).
Harilikult tõusmete ilmumiseni kasta pole enam vaja. Kui tõusmed on ilmunud kastetakse 1-2 päeva tagant aga külma ilmaga harvem.
Kui juurvili on suure hernetera suurune kasta iga päev arvestusega 1-2 ämbritäit 1 ruutmeetrile. Mida intensiivsem on kastmine seda hõrgumad on juurviljad.

Redise kasvatamisel on järgmised nõuded:
1. Hea saagi saamiseks on vaja jälgida külviaegu. Täisväärtuslikuks kasvuks ja arenguks on talle vaja 12 tundi valgust. Liiga pika päevaga annab taim ruttu õievarsi aga liiga lühikesega venib pikaks ja ei anna täisväärtuslikke juurvilju. Osa uusi sorte on juba ennakõidumiskindlad. Lähtuvalt sellest on redise külvi optimaalsed ajad aprill-mai ja juuli lõpp-augusti algus.
2. Kasvukoha valik.
Redis vajab valgust. Avatud päikesepaistelisel kasvukohal kasvavad juurviljad on hõrgud ja õrnad, pimedas kasvatab taim õievarsi.
Redise kasvatamine õnnestub kobedatel, liivastel vähehappelistel muldadel, halvasti ei kasva ta ka kobedatel savikatel muldadel ja hästi valgustatud kohas turbamuldadel.
Ei sobi talle struktuuritud, viljatud mullad. Redisele ei sobi ka happelised mullad, millel ta haigestub mädanikku. Parimad eelviljad on pipar, kurk, tomat.
3. Redist ei kobestata, kõblata ega harvendata. Iga selline töö ajab redise ennakõiduma. Kõigi nende tarkuste seas soovitavad spetsialistid külviks valida täisväärtuslikud seemned (kvaliteedi kontrollimiseks laske seemned soolalahusesse, need mis tulevad pinnale tuleb välja praakida). sügavusele. Redise read peavad alati olema kobeda mullaga ja niisked, muidu juurviljad lõhenevad. 
Ja viimaseks: et peletada redisest eemale maakirpu tuleb vagusid tolmutada tuhaga või tubaka tolmuga. Saaki aitab kaitsta katteloor.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.