• Redis "Lada"

Redis "Lada"

Raphanus sativus L.
  • Tootja: MoravoSeed
  • Pakendis: 5,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.84€


Redis "Lada"
Keskvarajane sort -33-37 päeva saagini. Sobib külviks märtsist septembrini. Juurvilja sisu õrn ja värske. 

* Ka sügisene redis väärib tähelepanu !
Suvise ja sügisese köögiviljade mitmekesisuse juures on redis jäänud miskipärast tagaplaanile. Aga asjata. Suvi pole ju igavene. Seepärast võiks näiteks juuli keskel külvata redist sügiseseks tarbimiseks. Kevadel on tema kasvatamine keeruline, kuna vegetatsiooniperiood on pikk - 2 kuud. Juunis on aga päev pikk, aga see redisele ei sobi ja ta hakkab õitsema. Vilju kusjuures ta ei moodusta. Aga sügisel on asi teine. Muld on soojenenud ja hoiab pikalt soojust.
Sügisel tuleb redist külvata otse pinnasesse. Taimede vahekaugused peaksid olema suuremad kui kevadisel külvil. Ridade vahe 15-20 cm, aga taimede vahe 5-8 cm. Tavaliselt kasutatakse redise jaoks salati alt vabanenud maa-ala või tehakse kõrgem peenar varajase kartuli alt vabanenud kohta.
Augustis ja septembris tavaliselt põuda enam ei ole ja redis kasvab siis praktiliselt ise, vajamata erilist hoolt. Isegi umbrohud sel ajal eriti ei sega.
Alates septembri keskpaigast võib vähehaaval koristamisega alustada. Kuid kogu saaki ei maksa ära koristada seni, mil maa pole külmunud. Isegi kui tuleb esimene lumi, ei juhtu veel midagi. Kui lumi sulab, kasvab redis edasi nagu midagi poleks juhtunud. Ta talub hästi ka tõsisemaid öökülmi, kuna maa on soe.
Oktoobris sügisene redis koristatakse ja viiakse keldrisse hoiule. Seal säilib ta veebruari-märtsini maitset kaotamata. Veidi võib ta närbuda, juhul kui keldris on niiskust vähe.

Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Sõna “redis” pärineb ladinakeelsest sõnast “redix” mis tähendab tõlkes “ juur”. 
Kust on meile tulnud redis. Tundub nagu oleks ta alati olemas olnud. Aga kas on ikka nii?
Legendi kohaselt on redis seikleja Marco Polo poolt toodud Hiinast Veneetsiasse. Itaalia aednikud on aretusega parandanud redise maitseomadusi, valmimise kiirust, aretanud erinevaid värvi ja kujuga rediseid. Itaaliast levis redis kogu euroopasse ja XVIII sajandil jõudis ka venemaale. Redis toodi venemaale Hollandist Peeter I poolt ja ta andis selle kasvatamiseks Sankt-Peterburi apteekri aeda. 
Kasvatamise iseärasused.
Redis on külmataluv kultuur, tõusmed taluvad kuni +3°C külma, suuremad taimed – 5-6°C, kusjuures maitseomadused ei kannata. Optimaalne kasvutemperatuur on +15+18°C. 
Redist külvatakse varakevadest kuni suve lõpuni. Kõige paremini kasvab redis saviliiva mullas peale kapsast, peeti või rõigast. Külvatakse redis päikselisele kohale huumusrikkasse mulda. Varjulises kohas võivad ebaõnnestuda. Peale külvi kaetakse muld tuhaga kuna redis vajab palju kaaliumi. Külvatakse suuri seemneid kuna väikestest seemnetest kasvatatud taimed lähevad kergesti putkele. Rediseid on kindlasti vaja harvendada, kobestada ja kergelt mullata. 
Kastmisreziim. 
Niiskuse puudus avaldab suurt mõju juurika arenemisele ja maitseomadustele. Juurikas muutub krobeliseks, närtsinuks, koor muutub puiseks, kaotab oma mahlasuse. Redis on niiskustarmastav taim, pinnas peab kogu aeg olema niiske ja sellepärast kasutatakse rediste kastmiseks vihmutussüsteemi. Kasta tuleb kas ülepäeva või igapäev. Soovitavalt õhtuti. Põuasel ajal kasta rikkalikult nii hommikul kui õhtul. 
Saagi kogumine ja säilitamine. 
Enne saagikoristust rediseid kastetakse. Saaki koristatakse varahommikul. Siis on nad kõige mahlasemad. Peale väljakaevamist eemaldatakse juurikatelt lehed, pestakse, kuivatatakse ja pakitakse kilekotti. Säilitatakse külmkapi alumisel riiulil lahtises kotis. 
Külv kevadel ja suvel.
Redise valmimine on sorditi väga erinev. Redist jaotatakse kahte gruppi. Esimene grupp – kiireltvalmivad sordid (tärkamisest valmimiseni 20-30 päeva). Neid külvatakse kevadel, kuna suvel lähevad nad kiirelt putkele. Juurikas on neil väike 10-30 g, vorm ja värvus on erinev, säilivad lühikest aega. Kiireltvalmivate sortide hulka kuuluvad: Varajane punane, Rubiin, Koit, Kuumus, Kasvuhoone, Kvart, Viru punane, Mark, Ümmargune punane valge tipuga, Rodos, Prantsuse hommikusöök.
1. Redise seemned külvatakse varem ettevalmistatud peenrale 1 cm sügavusele.
2. Kolme nädala pärast võid saaki korjata. Mahlane redis on maitsvaks lisandiks salatis.
Suvisesed ja sügisesed sordid.
Teine grupp on hilisvalmivad sordid. Nendel sortidel on pikk valmimisaeg, juurikad on suured 200 g ja raskemad, nad säilivad hästi osad kuni kesktalveni ja kauem, ei putku ja sellepärast külvatakse neid kesksuvel ja sügisel. Juurikad on terav magus maitse, ei närtsi.
Seemnete saamine rediselt. 
Redis moodustab seemned 140-150 päeva pärast külvamist. Redise õisikud tuleb kindlasti katta, et saada sordipuhtaid seemneid. Külv tehakse kasvuhoonesse. Kui on juba moodustunud juurikas, tõmmatakse taim välja, eemaldatakse külgmised lehed, jättes alles ainult kaks keskmist ja istutatakse välja skeemi 70X35 cm järgi eelnevalt kastetud peenrasse. Hooldus seisneb regulaarsel kastmises, kobestamises, väetamises, muldamises ja varte sidumises toe külge. Peamine õisikuvars näpistatakse ära, et kasvaksid külgvõrsed. Kui hakkab vihma sadama tuleb seemikud katta kilega. Kui valmivad seemnekojad muutuvad pruuniks, lõigatakse pealsed ära ja kuivatatakse ülesriputatult ja seejärel puistatakse seemned välja. Külviks korjatakse välja suuremad seemned. Kuivatatakse ja hoitakse tubasel temperatuuril. 
Redist võib säilitada kuni detsmbri-jaanuarini. Selleks külvatakse suureviljalist sorti suhteliselt hilja (augusti esimesel dekaadil). Hästi säilivad Punane hiid, Dunganski, Sügisene hiid.

Top