• Redis "Vinara" F1

Redis "Vinara" F1

Raphanus sativus L. var. sativus
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 1,5 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.19€


Redis "Vinara" F1.
Hübriid sobib kasvatamiseks nii avamaal kui katmikalal, ennakõidumiskindel, juurvili suur.

* Redis on üks populaarsemaid varajasi köögiviljakultuure. Ühe kasvuaastaga võib ühelt ja samalt kasvukohalt saada kuni kolm redisesaaki. Redis vajab kobedat, niisket, toitvat, neutraalset pinnast, võib olla ka nõrgalt happeline, vaesel ja kuival pinnasel ei moodusta ta korralikku juurvilja. Tavaliselt külvatakse redis avamaale 15 aprillist -15 maini ja 15 augustist - 1 septembrini.
See on tingitud sellest, et kuumus ja pikk päev on ennakõidumise põhjuseks kuigi on olemas sordid, mida võib kasvatada kogu kasvuaja vältel (nii kui lumi sulab ja kuni maa külmub).
Et saada suurt saaki tuleb seemned külvata ühtlaselt ja mitte sügavasse mulda. Harvendamisel juurikat ei moodustu.
Redis on külmakindel, halvasti talub aga kuiva ja palavat ilma, juurviljad muutuvad puiseks ja kibedaks. Sortidest võib soovitada selliseid nagu Alba, Žara, Zarja, Zenit, Rubiin, Ranni krasnõi, Krasnõi velikan, Punane valge otsaga, Virovski belõi, Prantsuse hommikusöök, Sofit ja Roosakas-punane valge otsaga. 
Redis armastab kobedat toiteaineterikast hästi väetatud mulda. Esimeseks külviks valmistatakse muld ette sügisel ja kaetakse kilega või muu kattematerjaliga, aga kevadel veel enne lume sulamist puhastatakse peenar lumest ja kohe kui muld on sulanud kobestatakse läbi ja tehakse  külvid.
Mulda viiakse 1 ruutmeetrile 1 ämbritäis kõdusõnnikut, 1 ämbritäis saepuru, (kui seda pole, siis 1 ämbritäis metsakõdu ja 1/2 ämbritäit liiva), 1/2 liitrit puutuhka, 1/4 liitrit dolomiidi jahu, 1spl superfosfaati, 1spl nitroammofoskat, 1spl sõnnikuleotist (karbamiid) ja 1tl.  kaaliumväetist (kloor või muud).
Segada ja kõik see  raputatakse ühtlaselt mullapinnale, kaevatakse veelkord läbi ja tehakse peenar. Külv tehakse vakku 1 cm sügavusele, reavahe 5 cm ja seemnete vahe 2-3 cm, seejärel  täidetakse vaod mullaga kastetakse sooja veega ja kaetakse kattematerjaliga (kile, katteloor või muu).
Harilikult tõusmete ilmumiseni kasta pole vaja. Kui tõusmed on ilmunud kastetakse 1-2 päeva tagant, aga külma ilmaga harvem. Kui juurvili on suure hernetera suurune kasta iga päev arvestusega 1-2 ämbritäit 1 ruutmeetrile.
Mida intensiivsem on kastmine seda hõrgumad ja vähem kibedad on juurviljad. Kattematerjali võib peal hoida kogu kasvuperioodi kuid juurikate valmimisel eemaldada.
Redise kasvatamisel on järgmised nõuded:
1. Hea saagi saamiseks on vaja jälgida külviaegu.Täisväärtuslikuks kasvuks ja arenguks on talle vaja 12 tundi valgust. Liiga pika päevaga annab taim ruttu õievarsi aga liiga lühikesega venib pikaks ja ei anna täisväärtuslikke juurvilju. Lähtuvalt sellest on redise külvi optimaalsed ajad aprill-mai ja juuli lõpp-augusti algus. Vajadusel võib kasutada ka varjutamist - nii antakse taimedele vajaliku pikkusega päev -12 tundi.
2. Kasvukoha valik. Redis vajab valgust. Avatud päikesepaistelisel kasvukohal kasvavad juurviljad on hõrgud ja õrnad, varjus kasvatab taim õievarsi. 
3. Redist ei kobestata, kõblata ega harvendata. Iga selline töö ajab redise ennakõiduma. Kõigi nende tarkuste seas soovitavad spetsialistid külviks valida täisväärtuslikud seemned (kvaliteedi kontrollimiseks laske seemned soolalahusesse, need mis kerkivad, pinnale tulevad välja praakida). Külve ei tohi mullata - see viib ennakõidumiseni. Seemned külvatakse 2-4 cm teineteisest 1cm sügavusele. Redise read peavad alati olema kobedad ja, mis eriti tähtis, niisked, muidu juurviljad lõhenevad. 
Ja viimaseks: et peletada redisest eemale maakirpu tuleb vagusid tolmutada tuhaga või tubakatolmuga. Saaki aitab kaitsta ka katteloor.
 

 

Eng.: Radish. Suom.: RETIISI. Sven.: Rädisa.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Juba vanad roomlased teadsid, et redis soodustab isu, taastab jõudu peale haigusi ja redise mahl ennetab ka juuste väljalangemist. Redisest valmistati vanasti salateid ja magustoite. Redist koos meega loeti daamide magustoiduks, aga äädika ja soolaga meestele. Punased ja valged sordid toodi Euroopasse Hiinast XIII sajandil ränduri Marko Polo poolt. Venemaal hakati redist kasvatama Peeter 1 ajal. Praegu on maailmas umbes 100 redise sorti.
Paljudes maades süüakse redist hommikusöögiks saades aru, et mõned rediseviilud tagavad erksuse kogu päevaks.  

Top