• Redis "Rosso Gigante"

Redis "Rosso Gigante"

Raphanus sativus L. var. major
  • Tootja: Franchi
  • Pakendis: 36,0 g
  • Saadavus: 9
  • 2.27€


Redis "Rosso Gigante".
Ilusa vormiga ja suure diameetriga juurvili. Suurepärased maitse- ja kaubanduslikud omadused.
Erk-punane, varajane redise sort.
Viljaliha valge, mahlakas ja õrn, kiududeta. Võib kasvatada kogu suveperioodi - ta ei karda pikka valget päeva, ei putku. Kasvatatakse nii avamaal, kui katmikalal. 1,0 g = 100-150 seemet.
Pakis seemneid 36,0 g.

* Redis on külmataluv kultuur: idaneb +5..+6°C juures (optimaalne +20+22°C), tõusmed ilmuvad 4..5 päevaga.
Tõusmed taluvad külma -3..-4°C, taimed -5..-6°C. Kui tõusmed on saanud külma tuleb neid varahommikul kasta ja varjutada. Palava ilmaga kasvab redis halvasti, viljad muutuvad puiseks, moodustuvad õievarred. Redisele vajalik temp. on +15+18°C.
Vajab valgust ei talu tihedat külvi. Muld peab olema viljakas. Muld peab olema kobe, hea struktuuriga, õhurikas ja niiske.
Kasvab hästi kergetel liivamuldadel, mustmullal ja turbal. Ei talu savimuldi. Tuleb jälgida mulla niiskust. Niiskuse puududsel ei saada kvaliteetseid vilju.
Viljad muutuvad puiseks ja viljad jäävad väikeseks, lõhenevad. Hakkavad levima haigused. Kasta tuleb vastavalt ilmastikule, taimedel peab olema pidevalt niiskust. Redised jaotatakse varavalmivad (18-30 päeva), keskvalmivad (30-35 päeva) ja hilised (40-45 päeva).
Kasvuks valitakse hea valgusega, vara lumest puhastataud lõunapoolne kasvukoht, mis on külmade tuulte eest kaitstud puude või põõsastega. Võib külvata kevadel vara kui on veel kerge (3-4 cm) jääkoorik.
Et muld kiiremini sulaks võib kasvukoha katta kilega või turbaga. Paremad eelviljad on kurk, kartul, hernes. Ei tohi kasvatada peale ristõielisi kultuure (kapsas, naeris, rõigas, kaalikas).
Muld valmistatakse ette sügisel. Kaevamisel viiakse mulda kõdusõnnikut või komposti, turvast (1 ämbritäis 1 m2-le. Eemaldatakse umbrohud. Kevadel lisatakse väetised 30 g/m2-le (täisväetis) võib asendada ka lämmastiku, fosfori ja kaaliga eraldi. Hapusid muldi lubjatakse, värsket sõnnikut antakse eelvilja alla (redis talub seda halvasti). Kasvatatakse peenral. Read on 10...15 cm vahedega.
Redise seemned on suured ja külvata on neid kerge. Seemnevahe 4..5 cm siis pole vaja harvendada. Külviks valitakse eriti suured seemned, neid võib enne külvi leotada soojas vees 15-20 min (+45°C) või hoida ööpäev tavalises toasoojas vees.
Tõusmete ilmumist soodustab leotamine. 1m2-le külvatakse 2-7 g seemet 2-3 cm sügavusele. Et tõusmed ilmuksid varem kaetakse peenrad kilega.
Kui ilmub esimene pärisleht, taimed harvendatakse. Varavalmivad sordid 4-5 cm vahedega, keskmised 6-7 cm vahedega. Peenraid kastetakse iga 2-3 päeva tagant, kuiva ilmaga 1-2 päeva tagant või iga päev. Peale kastmist ja vihma kobestatakse. Parim kastmise aeg on õhtul kella 6-7 vahel. Rohitakse, väetatakse harva.
Kui taime lehed on helerohelised, pidurdub kasv ja viljad moodustuvad halvasti, tuleb anda lämmastikväetist, virtsa 20 g m2-le. Väetatakse peale rohimist. Kui taimed on lopsakad, lehemass suur, juurviljad väikesed - antakse tuhka 1-2 klaasi m2-le. See riputatakse taimede ridade vahele ja segatakse mullaga.
Redist kahjustavad ristõieliste kahjurid, mis talvituvad mullas. Kevadel maakirp, mis võib taime täielikult hävitada.Eriti on nad ohtlikud kuiva ilmaga. Selleks võib taimi tolmutada tuha ja tubakatolmu seguga 1:1.
Taimi võib katta ka kattelooriga või külvid katta tuhaga.
Vilju koristatakse vastavalt valmimisele valikuliselt. Enne saagi koristamist 1 ööpäev kastetakse taimeread. Koristusega ei tohi hilineda kuna juurviljad puituvad ja taimed hakkavad õitsema. Juuli teisel poolel võib redist uuesti külvata. Siis külvatakse varavalmivaid koheseks tarbimiseks ja hiliseid säilitamiseks.
Redist külvatakse tavaliselt eelkultuuri asemel (salat, roheline sibul jt). Peenrale antakse eelnevalt kõdusõnnikut 1 spl täisväetist (1m2-le). Lämmastikku võib ka poole vähem anda. Peenar kaevatakse läbi, reavaheks jäetakse 10-15 cm varastel ja 20 cm hilistel sortidel. Taimevahe varastel 5-6 cm ja hilistel 10-12 cm. Viimane külviaeg varastel sortidel on augusti keskpaik.

Eng.: Garden Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L. var. major.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Redis on juurviljadest ainuke üheaastane kultuur. See on rõika teisend. Rõigast tuntakse ammu aga redist kasvatatakse euroopas alates 16 sajandist. Teda kutsutaksa tihti "prantsuse rõikakas". Legendi järgi on redis sisse toodud Hiinast Veneetsiasse Marko Polo poolt. Itaaliast levis ta kogu euroopasse. 18.sajandil ilmus ta Venemaale. Arvatakse et Hollandist tõi redise Peeter Esimene.
Redis on hinnatud oma varase valmimise poolest ja on üks esimesi vitamiiniallikaid kevadel. Redis tõstab söögiisu, soodustab seedimist, sisaldab vitamiine C,B2,P,PP, mitmeid mineraalaineid, magneesiumi, rauda, kaltsiumi jt. Tõstab immuunsust, omab bakterivastast toimet. Redise mahl aitab köha puhul, aitab eritada uriini. Viljad sisaldavad eeterlikke õlisid.
Redis on lühike päeva taim, see tähendab et pika päeva puhul (üle14 tunni) moodustab taim õisikuid ja seemneid. Lühikese päeva puhul (10-12 tundi) moodustuvad korralikud juurviljad ja taim ei lähe õitsema.
Tiheda külvi korral moodustuvad samuti kiiresti õievarred, viljad puituvad ja on kibedad. Et ära hoida ennakõidumist tuleb redist külvata vara (aprilli lõpust maini). Redist külvatakse 5-10 päevaste vahedega kogu maikuu jooksul.
Kõige varasemat saaki võib saada kasvuhoones kasvatades. Kasvatatakse klaas ja kilemajades. Kui kasvuhoone on köetav võib külvata juba märtsis. Temperatuur peab olema +18+20°C idanemise ajal seejärel alandada 3-4 päevaks +10..12-ni päeval ja 6-8-ni öösel. Edasi hoida päeval +15+18°C ja öösel +10+12°C. Redist võib kasvatada eelkultuurina. Saaki saab 25-30 päevaga. Vajadusel tuulutada õhuniiskus peab olema 60...70%.

Top