• Redis "Carmen"

Redis "Carmen"

Raphanus sativus L.
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 3,0 g
  • Saadavus: 1
  • 0.76€


Redis "Carmen"
Varajane sort: tõusmetest saagini kulub 20-22 päeva. Juurvili on punane, ümmargune, kaalub 10-15 grammi, võib kasvada ka 60 g raskuseks (hilisemal koristamisel), mahlakas, kergelt kibekas. Viljaliha on mattvalge, kerge roosaka varjundiga, mahlane, maitsev. Sort on vastupidav lõhenemisele ja kibeaine tekkele. Saagikus: 1,5-1,9 kg/m2. Suurepärased sordiomadused: vastupidavus ennakõidumisele, väike putkemineku tase, sobiv saagi hilisemaks koristamiseks, hea transpordikindlus. Säilib hästi, seejuures säilitab oma kaubandusliku välimuse. 

* REDIS KEVADKASVUHOONES.
Redis - rõika lähisugulane. Kuid kui rõigas on tuntud inimestele juba iidsetest aegadest, siis redis jõudis Euroopasse alles 16 sajandil. Ta jõuab esimesena juurviljadest meie lauale varakevadel, ajal, mil on suur defitsiit vitamiinidest, ning on kevadiste salatite põhikomponendiks. Hooaja jooksul saab raskusteta kasvatada rediselt kolm saaki. Kevadise köögiviljana sisaldab redis küllaltki palju C-vitamiini - kuni 30 mg%, kusjuures kergesti omastataval kujul. Palju C-vitamiini sisaldavad ka redise pealsed, kuid sellega aiapidajad miskipärast ei arvesta.
Redis on rikas eeterlike õlide poolest, mis mõjub positiivselt kogu seedeprotsessile, surudes maha paljud kahjulikud mikroorganismid. Redise mahl on väga rikas kaaliumsoolade poolest, mis on väga kasulikud neeru- ja südame-veresoonkonna haiguste korral.
Redist võib kasutada ka kui põletikuvastast vahendit, kui pole muid võimalusi. Külmetushaiguste puhul on kasulik redise mahl segatud sibula mahla ja pipraga. Redise ja porgandimahla segu aga taastab organismis limaskestade toonuse.
Tuntud on redisesortide euroopa- ja aasia grupid. Euroopa päritoluga sordid on väga kiire valmimisajaga, kuid nad säilivad halvasti ja on väikesed. Kevadkasvuhoonetes saab kasvatada vaid neid sorte.
Redis on küllaltki külmakindel. Tema seemned hakkavad idanema temperatuuril +3..+4°C, tõusmed taluvad öökülmasid kuni -2...-3°C. Siiski mõjub pikaaegne madal temperatuur taimede arengule aeglustavalt, ning võib esile kutsuda taimede putkumise. Seepärast soovitatakse ülivarajase külvi korral katta taimed lisaks ka kilega. Kasvuhoones peab temperatuur enne tõusmete ilmumist olema vahemikus +16..+18°C. Tõusmete ilmumisel alandatakse temperatuuri +10°C-ni, et tõusmed välja ei veniks. Selline temperatuur on vajalik seni, kuni ilmub esimene pärisleht. Seejärel tõstetakse temperatuur +15..+18°C-ni.
Redis vajab head valgustatust. Tiheda istutuse korral varjavad taimed üksteist, putkuvad kiiresti ja ei anna saaki. Korralikke juurvilju saab vaid lühikese päeva tingimustes (mitte üle 10-11 tunni), vastasel juhul hakkavad taimed õitsema. Just seepärast püüavad kogenud aiapidajad külvata redise võimalikult vara. Just samal põhjusel ei edene enamik redise sorte mai keskpaigast kuni juuli lõpuni, ajal, kui päeva pikkus on maksimaalne. Et seda vältida, kaetakse redise peenrad õhtul kella 18.00 kuni hommikul 8.00-ni musta kilega.
Redis on nõudlik ka mullaniiskuse suhtes (vahemikus 60-70%). Niiskuse puudumisel ja kõrge õhutemperatuuri korral jäävad viljad puiseks. Et seda vältida, tuleb taimede ümber olevat pinda multðida turbaga. Liigniiskus võib aga esile kutsuda kasvu seiskumise, lehtede kolletumise ja viljade kahvatumise.
Redis on nõudlik mullaviljakuse suhtes, savikad mullad tema kasvatamiseks pole sobivad, mulla happesuse osas pole ta aga valiv. Ta võib kasvada hästi nii neutraalsetel, kui ka happelistel muldadel, seepärast on mulla lupjamine vajalik vaid väga happelistel muldadel.

 

Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L. var. sativus.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Redise sordid tolmlevad kergesti omavahel ja ka rõikaga. Seetõttu tuleb sordipuhaste seemnete saamiseks sobiv taim katta marliga või ehitada tiheda võrguga kaetud raam mitmele taimele peale panemiseks. Sellisel juhul tolmeldatakse taime kergelt raputades või meelitatakse raami alla kärbseid liha või kalatükiga.
Et saada saaki pidevalt, tuleb järgnev partii külvata kohe, kui eelnevalt külvatud taimedel on ilmunud esimesed lehekesed. Tavaliselt külvatakse redist sügisel vähem, kuid sügisene redis on kevadisest maitsvam, taim ei hakka õitsema, vili on suur magus ja mahlane, ei muutu kibedaks ja ei närbu. Üldjuhul ei kahjusta sügisesi tõusmeid ka kahjurid. Peenral võib hoida rediseid külmade saabumiseni, koristades saaki vastavalt vajadusele. Külvata võib kogu augustikuu jooksul ja septembri alguses. Sügiseseks külviks on otstarbekam valida kiirestivalmivaid sorte. Liiga tiheda külvi ja umbrohtunud pinnas puhul moodustub kidur ja puine juurikas. Juhul kui redisetaimed on tärganud selleks mittesobivas kohas, võib neid ka ümber istutada. Sellisel juhul moodustub hoolikal kastmisel sama kvaliteetne juurvili, ainult mõningase hilinemisega.

Kas teate, et... kurgist, tomatist, redisest ja maitserohelisest saab suurepärase "Kevadise" salati. Need kultuurid saab kõik ise oma aias kasvatada istutades kõige varasemad sordid ja hübriidid kurgil, pipral, salatil ja redisel.

Top