• Kõrvits "Marina di Chioggia"

Kõrvits "Marina di Chioggia"

Cucurbita maxima Duchesne
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,5 g
  • Saadavus: 5
  • 1.11€


Kõrvits ''Marina di Chioggia''
Viljaliha kollane, kaal 12-15 kg.

Agrotehnika: kasvatatakse nii istikutest kui otsekülvil avamaale kui öökülmade oht on möödas. Külvisügavus kuni 4 cm. Istikute saamiseks külvatakse seemned 8-10 cm potti, kuna istutada on parem koos mullapalliga (taimel peab olema 2-4 pärislehte). Edasine hooldus seisneb mulla kobestamises, regulaarses kastmises (eriti kasvuperioodi algul) ja väetamises. Kõrvits eelistab kobedat ja viljakat mulda.
RAVI JA DIEETOMADUSED - ta on üks parimaid köögivilju. Kalorsuselt on  võrdne lillkapsaga, rikas pektiinainete poolest. Raua sisalduse poolest on kõige rikkam köögivili. Suurendab hemoglobiini sisaldust veres, soodustab maksa tööd.Tarvitatakse makashaiguste ja kasvajate ravis. Viib organismist välja jääkained, puhastab veresooni kolesteroolist ja suurendab nende elastsust. Arstid soovitavad teda tarvitada profülaktikaks veresoonte lupjumise vastu. Mahl on rahustav, soodustab und.

* "Marina Kiodzhast" - üks ilusamatest ja unikaalsematest kõrvitsatest. Itaallased peavad seda sorti mere päranduseks ja nimetavad teda "Mereelukaks". Chioggio on Põhja-Itaalias, Veneto piirkonnas, Veneetsia läheduses paiknev väikelinn, mis koosneb kolmest saarekesest, mis on omavahel ühendatud kanalite ja sildadega. Chioggio elanikud on alati tegelenud kalapüügiga iga päev, hoolimata hädaohtudest. Huvitav on, et 700 meetrit Chioggiost, teisel pool lahte, paikneb küla Sottomarin. Selles külas tegelesid inimesed juba ammusest ajast taimekasvatusega ja kasvatasid seal pikki aastaid seda, nüüd kuulsat kõrvitsat. 
Sild Chioggio ja Sotomarini vahele ehitati alles eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Ja alles siis, kui seda kõrvitsat hakati kasvatama Chioggios, sai ta praeguse kuulsuse osliseks. Itaallased külvavad seemned märtsis, saaki hakkavad korjama juba juunis. Meie kliimas mai lõpus istutatud taimedelt hakkab saaki saama augusti lõpus. Maksimaalselt kasvab kuni 10 kg raskuseks. Õigeaegselt korjatuna säilib kuni kevadeni. 
Taimed on väga jõulised, reageerivad väga hästi mulla väetamisele ja kastmisele. See kõrvits on ka väga dekoratiivne. Itaallastel on traditsioon hoida kõrvitsat kodus kui lootust küllusele ja õnnele, mis on seotud suure koguse seemnetega - viljakuse sümboliga. 
200 g kõrvitsat päevas on piisav selleks, et rahuldada meie organismi igapäevast vajadust. Tänu madalale kalorilisusele ja kõrgele tselluloositasemele, mis keeb ruttu pehmeks ja omastatakse kergesti organismi poolt, sobib kõrvits dieettoiduks salenejale. Kõrvitsat valmistatakse riisiga, juustuga, vorstiga, seente ja spinatiga, kõrvitsast valmistatakse kreeme ja suppe, maitsvaid desserte, keedetuna või praeahjus, magusana või lihtsalt valmistatakse pirukaid.

Eng.: Pumpkin. Suom.: Jättikurpitsa. Sven.: Jättepumpa.Bot.:Cucurbita maxima Duchesne

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Kõrvits käitub aias nagu peremees: kasvab parimas kohas päikese käes, ajab oma külgharud teistele taimedele, ronib puu otsa haarates okstest kinni oma köitraagudega ja ripub seal...
Ta on pärit subtroopikast kesk -ja lõuna-ameerikast.
Euroopasse toodi ta XV sajandi lõpus, aga Venemaal hakati teda kasvtama XVI sajandil. Erinevad vormid leiavad laialdast kasutamist. Teda ei kasutata mitte ainult toiduks. Temaga ravitakse, kõrvitsast tehakse nõusid milles säilitatakse õli ja toitaineid, tehakse mänguasju, valmistatakse muusikariistu...
Moldaavias kasutatakse suuri vilju kurgi kiirhapenamisel ...

Top