• Portulak Portulaca oleracea var. sativa

Portulak Portulaca oleracea var. sativa

  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: 3
  • 1.57€


Aed-portulak – hinnatud üheaastane vitamiiniallikas ja ravimtaim.
Varajane alternatiiv špinatile.
Kasvab hästi rõdul ja aknalaual. Üheaastane kiirekasvuline salatitaim. Tõusmetest valmimiseni kulub 25-30 päeva. Taime kõrgus 45-50 cm. Ühe taime mass kuni 250 g. Kasutatakse salatites ja suppides. Marineeritud portulak - hea lisand liharoogadele. 1,0 g = 1900-2000 seemet.

Agrotehnika.
Külv: mais-juunis avamaale hästi soojenenud pinnasesse või siis aprillis istikute ettekasvatamiseks. Külvisügavus mitte üle 0,5 cm. Ridade vahekauguseks jäetakse 50-60 cm. 1-2 pärislehe faasis taimed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 10-15 cm. Kultuur on soojanõudlik (ei talu väiksemaidki öökülmi), eelistab päikeselist kasvukohta, hästi haritud, viljakat ja niisket mulda. 20-30 päeva pärast külvi tehakse esimene lõikus (lõigatakse peaagu täielikult maha). Edaspidi korratakse lõikamist vastavalt vajadusele kuni õitsemise alguseni. Tavaliselt lõigatakse kasvuperioodil 2-3 korda.

Seemned on mustad või hallikasmustad, peenikesed, külvatakse 0,5-1,0 cm sügavusele, reavahedega 40-50 cm, soojasse (+12+15°C) mulda, tõusmed ilmuvad 10-14 päevaga. Lehti saab murdma hakata juba 2 nädala pärast, üheaegselt harvendamisega 10-15 cm vahemaale. 3-4 cm kõrguselt tagasilõigatud taimed kasvavad kahe-kolme nädalaga uuesti suureks. See kultuur ei talu juurte liigniiskust, aga muld võib olla mistahes aiamuld, aga viljakas ja kobedas mullas arenevad puhmad on võimsamad ja suuremate lehtedega.
Toiduks tarvitatakse lehti ja võrsetippe, võib kasutada ka õisi. Portulakki süüakse nii toorelt kui keedetuna suppides ja kastmetes. Portulakki kasutatakse ka konserveeritult. Marineeritud portulak on väga hea maitselisand liharoogadele.
Vars on 10-52 cm pikk, tavaliselt roomav või veidi tõusev, paljas, aluselt haruline. Lehed on vahelduvalt, tipmised peaaegu vastakud, istuvad, kiiljas-ovaalsed või piklik-kiiljad, labaga, tömbid, aluse ahenenud, lihakad. Vili – kupar. Seemned on tumehallid, peenikesed, läikivad, idanevad aeglaselt.
Õitseb juunis-septembris. Portulak metsistub kiiresti. Seemned säilivad mullas idanemisvõimelistena mitu aastat (3-4, mõnikord ka 7 aastat), kuid kui taimejäänuseid õigeaegselt ei koristata, muutub kiiresti umbrohuks. Isetolmlev. Seemned idanevad +20+30°С juures pimedas 3-5 päeva. Õitsemine algab 28-37 päeva peale tärkamist. Esimesena õitsevad peavõrse õied. 13-18 päeva pärast algab õitsemine eaimestel külgharudel. Seemnete valmimine algab 10-15 päeva peale õitsemise algust.
Maapealne osa sisaldab valke, olulises koguses A ja K vitamiine, askorbiinhapet, alkaloide, glükosiide, mineraalsooli, rasvu, suhkrut, limaaineid, orgaanilisi happeid; seemned rasvu, mille koostisse kuuluvad linool-, oleiin-, palmitiin- jt happed. Portulaki noored võrsed on meeldiva aroomiga ja kergelt kootava maitsega, mis annab värskustunde.
Portulakilehed kustutavad janu, tekitavad isu, tõstavad toonust. Portulaki mahla soovitatakse maksa-, neeru- ja põiehaiguste korral. Ta on põletikuvastase ja kuse-eritust soodustava toimega, soovitatud ka diabeedi kergema vormi puhul (alandab suhkrutaset ja soodustab insuliini moodustamist organismis).
Värskelt pressitud mahl on näidustatud düsenteeria korral, kuse-eritust soodustav, antitoksiline, haavade kinnikasvamist soodustav vahend, impotentsuse puhul (segu koostises), kolpiidi ja sisemiste verejooksude korral. Määratakse kni 100-150 ml mahla päevas koos 1 spl meega enne sööki. Välispidiselt paistetuste ja mao- ning putu kate hammustuste puhul, kompressidena mädanike, furunklite, põletuste ja haavade puhul. Vastunäidustatud hüpertoonia korral. Portulaki kultuursordid on ka raviomadustega, aga vähemal määral.
Portulak on soojanõudlik, hukkub juba väikeste külmadega (-1..-3°С). Madalate positiivsete temperatuuride korral aeglustub kasv ja taimede areng. Portulak on valgusenõudlik, kasvab hästi avatud, päikeselistel kohtadel ja ei talu varju. On lühikese päeva taim, areng aeglustub tunduvalt (1,5-2 korda) pikapäeva tingimustes. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab siiski paremini viljakal, kerge lõimisega, mitte väga tihedal, piisavalt niiskelt pinnasel.
Sügisel kaevatakse maa labidalehe sügavuselt läbi ja antakse orgaanilist väetist. Kevadel kultiveeritakse ja maapind tasandatakse hoolikalt. Külvatakse mai lõpus- juuni alguses, peale kevadiste öökülmade möödumist, soojenenud pinnasesse. Suve jooksul külvatakse 2-3 korda 10-14 päevaste vahedega. Seemned külvatakse kuni 1,0 cm sügavustesse vaokestesse. Ridade vahekaugus 45-70 cm (sõltuvalt mullaviljakusest). Tõusmed ilmuvad 10-14 päeva pärast. Kahe pärislehe faasis harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks reas 15-20 cm. Vajadusel väetatakse ammooniumsalpeetri lahusega (10-20g/m2). Pidevalt hävitatakse umbrohte, kobestatakse pinnast, kastetakse. Saaki hakatakse koristama siis, kui võrsed on 15-20 cm pikad (umbes 20-30 päeva peale tõusmete ilmumist). Suve jooksul koristatakse saaki 2-3 korda.
Saagikoristamine tuleb lõpetada enne seemnete täielikku valmimist, kuna need pudenevad kergesti ja järgmisel aastal idanevad naaberpeenardes kui umbrohi.

Eng.: Green-Leaved Purslane, Kitchen-Garden Purslane. Suom.: Vihannesportulakka. Sven.: Trädgårdsportlak.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top