* Hernes on valkude ladu. Eristatakse suhkruherne sorte millel süüakse kaunu koos teradega ja üdiherne sorte millel kaunad ei ole söödavad. Hernes külvatakse vara, kohe kui pinnas kuivab. Pinnas väetatakse ja valitakse päikesepaisteline kasvukoht. Külvinorm on umbes 80-120 tera ruutmeetrile. Madalakasvulisi külvatakse tihedamalt, kõrgekasvulisi harvemalt. Külvisügavus on 4-7 cm olenevalt mullastikust. Kergetel liivmuldadel külvatakse sügavamale, savikatel ja niiskematel madalamale. Tõusmed ilmuvad u.15 päeval peale külvi. Paremad eelviljad on  kurk, kapsas ja kartul. Väetised- fosfor ja kaalium viiakse mulda sügisel, siis on valmivad viljad palju õrnemad ja maitsvamad. Värskelt väetatud pinnal kasvab taim tugev kuid kaunu on vähe.
Herne hooldus seisneb rohimises ja kuiva korral ka kastmises. Aedades toestatakse hernest nööride või maasse torgatud kuivade kõverate keppide abil. Kaunu koristatakse 12- ndal päeval peale nende moodustumist.
Kahjurid: üks kõige kurjemaid venlasi on hernemähkur. Selle kahjuri tõugud talvituvad mullas ja liblikate koorumine ühtub herne õitsemise ajaga. Iga liblikas muneb õie kroonlehtedele, kauntele ja võrsetele kuni 200 ja rohkem muna 5-10 päeva pärast olenevalt ilmastikust arenevad tõugud, mis tungivad kauna sisemusse ja elavad seal, toitudes noortest herneteradest. Sellega kahjustuvad herneterad kaunas mis tihti hävinevad täiesti. 15-20 päeva pärast jättes endast maha jäätmed kauna, tungivad nad kaunast välja sinna sisse söödud avade kaudu ja laskuvad maapinnale. Koristuse ajaks on juba suur osa tõuke kaevunud mulda 2-2,5 cm sügavusse. Ja aiapidaja jääb rikutud saagiga. Tuleb märkida et varased hernesordid kahjustuvad vähem. Samuti on vähem kahjustatud varased külvid. Hernemähkuriga võidelda aitavad pritsimised tomativarte ja lehtede leotisega, tubaka ja küüslaugu leotisega. Küüslaugu leotis valmistatakse näiteks nii: 20 g küüslauku peenestatakse ja kallatakse üle 10 liitri veega. Hoitakse ööpäev, kurnatakse ja pritsitakse selle lahusega taimi, soovitav õhtupoolikul. Pole vaja oodata kuni taimel on näha kahjustusi vaid tehakse ennetavat profülaktilist töötlust. Aitab ka tubakatolmuga tolmutamine.
Efektiivseks kaitseabinõuks on ka sügisene mulla läbikaevamine ja kevadine varane külv. Mõned spetsialistid pakuvad profülaktikaks seemnete soojendamist enne külvi. Jahukaste vastu võib pritsida tubakalehe leotisega, näiteks - 300 g tubakalehti hoitakse 8 tundi vees ja pritsitakse kaks korda nädalase vahega.