• Hernes "Cud Kelvedonu"

Hernes "Cud Kelvedonu"

Pisum sativum L.
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 20,0 g
  • Saadavus: 9
  • 0.75€


Hernes ''Cud Kelvedonu''
Saagikas, madal varajane sort. Külvatakse erinevatel aegadel aprillist -maini avamaale, peenarde vahe 45-60 cm, ridade vahe 15 cm. Külvinorm 250-300 g/10 m² kohta. Sobib igasugune muld, välja arvatud turbamuld. 

Pea Kelvedon Wonder Hernes Горох Кельведонское Чудо

Горох "Чудо Кельведона".
Раннеспелый, низкорослый (45-60 см.) сорт универсального назначения - для использования в свежем виде, переработки и консервирования зелёного горошка.
Стручки длинные, расположены по два на цветоносе, содержащие 6-8 светло-зелёных сладких горошин.
Сорт устойчив к неблагоприятным условиям выращивания. Урожайность зерна в молочной спелости 40 кг/100 м2.

 

Eng.: Green peas. Suom.: Silpoydinherne. Sven.: Märgärt.Bot.:Pisum sativum L.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Herneseemnete ettevalmistamine külviks.
Külviks tuleb valida suured, terved seemned, ning katsetada nende idanevust. Seemned tuleb sorteerida, kõrvaldada kahjustunud seemned, ning välja valida elujõulised seemned. Selleks pannakse seemned 3%-lisse soolalahusesse (30 g soola 1 liitri vee kohta). Seemned, mis ujuvad vee pinnal, visatakse minema, põhja langenud seemned pestakse puhta veega ja kuivatatakse.
Herne kasvatamine istikutest.
Istikuid kasvatatakse kastides akendel ja kasvuhoones. Külvatakse 2-3 tuhat seemet 1m2-le. Sellisest hulgast istikutest piisab sajandikhektarile. Istikuid hakatakse kasvatama kuu aega enne avamaale istutamist. Avamaale istutatakse tasasele pinnale. Peenrad märgitakse maha 1 meetri laiused, tehakse 30 cm vahedega vaod ja istutatakse taimed 10 cm vahedega. Enne istutamist kastetakse vaod läbi. Herned valmivad umbes kuu aega peale istutamist.
Maa ettevalmistamine ja seemnete külvamine avamaale.
Hernes kasvab edukalt muldadel, mille pH on vahemikus 5,5-7. Kuid parimaks on neutraalsed mullad. Happelised mullad herne kasvatamiseks ei sobi. Kõige paremini edeneb hernes keskmistel liivsavimuldadel, mis on piisavalt niiskusmahukad, huumusrikkad ja umbrohuvabad. Normaalset saaki saab ka teistel, vähemviljakatel muldadel. Herne kasvatamist tuleks vältida sooldunud ja kergetel liivamuldadel. Raksed ja happelised mullad ei sobi aga herne kasvatamiseks üldse.
Tähelepanu ! Väetamata, vaestel muldadel annab hernes madalat saaki, kaunad ja seemned on väikesed, vähese suhkrusisaldusega, puised, madala tärklisesisaldusega. Sellistel muldadel arenevad taimed algfaasis väga aeglaselt ja mattuvad umbrohtude alla. Välja arvatud väga vaesed, liivased ja rasked, savikad ja happelised mullad, sobivad kõik teised mullad herne kasvatamiseks. Siledaseemnelised sordid on väga külmakindlad. Nad taluvad lühiajalist öökülma kuni -4-5°C suurepäraselt.
Hernes eelistab päikeselist kasvukohta, soe ilm õitsemise ajal mõjub aga väga soodsalt saagikusele.
Parimad eelviljad hernele on juurviljad, kurgid, tomatid, kapsad, kartulid. Samale kohale võib hernest külvata alles nelja aasta pärast.
Hernest ei tohi külvata kõrvuti suguluses olevate taimedega (ristik, lutsern, aeduba jt.). See tõstab järsult taimede haigestumist ja kahjurite arvukust. Peale herne koristamist võib samal kohal kasvatada redist.
Hernes kasvab hästi aias ridade vahel. Siin kaevatakse peale saagikoristust kõik maapealsed osad mulla alla. Õunapuude lähedus hernestega on mõlemale kultuurile kasulik ja väljendub saagikuse tõusus.
Mulda peab kaevama kaks korda - sügisel peale eelvilja koristamist ja kevadel enne külvi. Mulda peab kaevama sügavalt, et kindlustada juurtele korralik õhu juurdepääs (ainult sel juhul saavad juuremugulatel paiknevad bakterid , mis fikseerivad lämmastikku, töötada aktiivselt).
Head saaki saab lisades mullale sügisese mullaharimise ajal kõdu või komposti (pool ämbritäit ühele ruutmeetrile), kevadise mullaharimise ajal aga mineraalväetisi (30-40 g superfosfaati ja 20-30 g kaaliumkloriidi 1m2-le). Kevadel enne külvi lisatakse lämmastikväetisi (15-20 g karbamiidi või 20-30 g ammooniumsalpeetrit). Kui hernest kasvatakse kohas esimest korda, siis viiakse mulda koos seemnetega bakterpeparaati.
Soodsates kliimatingimustes külvatakse hernes märtsi esimesel poolel. Kortsusseemnelisi sorte, mis on väga tundlikud külmadele ilmadele, võib külvata mitte varem kui aprilli keskpaigas, kuna nad hakkavad kasvama alles siis, kui mullatemperatuur tõuseb üle +8°C.
Neid võib külvata ka aprilli lõpus, kuid siis jääb saak oluliselt väiksemaks. Enne külvi ärge unustage seemneid desinfitseerimast. See tõstab oluliselt taimede vastupidavust bakter- ja seenhaigustele. 1m2-le külvatakse, olenevalt seemnete suurusest, 20-25 g seemneid, ridadena, ridadevaheliseks kauguseks jäetakse 25-30 cm. Seemnetevaheline kaugus reas 3-5 cm, külvisügavus 4-5 cm.
Kergendamaks saagi korjamist võib seemned külvata "vöönditena" - kaks rida 25 cm vahedega, siis 50 cm vahega ja siis jälle kaks rida 25 cm vahedega.
Hernekülve tuleb kaitsta lindude eest, pannes ridadele võrgud või tüllkardinat. Või katta külvid kuni tõusmete ilmumiseni paberi või läbipaistva kilega. Hea on külvata hernest erinevatel aegadel, kasutades erineva valmimisperioodiga sorte. Külve alustatakse aprilli lõpust - mai algusest ja lõpetatakse üldjuhul mai lõpus.
Hernes külvatakse kaherealiste lintidena, et kergendada kaunade korduvat käsitsikorjet. Lintidevaheline kaugus 50 cm, ridadevaheline kaugus lüdimishernestel (roheline hernes) 20 cm ja suhkruhernestel 40 cm. Taimedevaheline kaugus reas 4-6 cm. Seemnete külvisügavus rasketel muldadel 3-4 cm, kergetel 5-6 cm. Külvinorm 15-20 g 1m2-le. Peale külvi mulda pealtpoolt tihendatakse.

Tähelepanu ! Hernes on külmakindel taim. Seemned hakkavad idanema +4..+6°C juures. Tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -4°C. Õitsema hakkab 30-55 päeva peale külvi.

Top