• Pastinaak "Kamo"

Pastinaak "Kamo"

Pastinaca sativa L.
  • Tootja: MoravoSeed
  • Pakendis: 500 s.
  • Saadavus: 10
  • 0.84€


Pastinaak "Kamo".
Ideaalne sort säilitamiseks ja töötlemiseks. Taime leherosett ei ole suur, kuid haraline. Vili piklik, kokkusurutud, altpoolt koonusetaoline, hallikas-valge. Viljaliha valge, südamik hallikas-valge. Optimaalne idanemise temperatuur +17+20°C. 

Parsnip Kamo Moorputk, Pastinaak

Agrotehnika.
Külv otse avamaale varakevadel või hilissügisel. Kasutada ainult aasta vanust seemet. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädala pärast. Taimetihedus 8-10 x 30-50 cm. Saagi algus u. 110-120 päeva pärast külvi. Koristatakse enne püsivaid öökülmi.
NB! Kuiva ja kuumaga tekitavad lehed nahapõletusi. Juurvilja tarvitatakse sarnaselt sellerile ja porgandile. Ravimina kasutatakse põhiliselt vilju, kuid ka lehti ja juurt. Viimane parandab söögiisu ja seedimist, mõjub valuvaigistavalt neeru- ja põiekivide korral. Õitseb juunis-juulis. Kasvab hästi huumusrikkal, toitaineterikkal mullal. 
Külvinorm 0,4-0,5 g/m2. Külvisügavus 1,5-2 cm. Seemned idanevad 3-4 nädalat. Külvid harvendatakse jättes taimevaheks 10-15 cm. Palavate ilmadega eraldavad taime lehed eetrlikke õlisid, mis võivad nahale tekitada põletushaavu, sellepärast on taimi parem hooldada varahommikul või hilja õhtul.
Juurviljad koristatakse hilja sügisel kuid enne külmade saabumist. Säilitatakse liivas kõrge õhuniiskuse juures ja madalal temperatuuril. Väliselt on sarnane suure kollase porgandiga, maitselt peterselli või selleriga.
Ravi otstarbel kasutatakse juurikaid ja seemneid. Juurviljad koristatakse sügisel, puhastatakse mullast, kuivatatakse ja hoitakse keldris puust kastides kuivas liivas.
Valminud seemned õisikutega lõigatakse ära, seemned hoitakse riidest kotis kuni 2 aastat.


Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Vähenõudlik juurvili".

 

Eng.: Parsnip. Suom.: Palsternakka. Sven.: Palsternacka, vanlig palsternacka. Bot. syn.: Pastinaca fleischmannii Hladnik.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Külvatakse varakevadel valgusrikkale kasvukohale. Külvinorm 0,4-0,5 g/m2. Külvisügavus 1,5-2 cm, reavahe 20-30 cm. Seemned idanevad 3-4 nädalat. Tõusmed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 10-15 cm. Pastinaak kasvab esimesed 2 kuud eriti aeglaselt, seepärast vajab ka korralikku hooldamist: kobestamist, rohimist, kastmist (rikkalikult, aga harva – 10 l/m2). Palavate ilmadega eraldavad lehed eeterlikke õlisid, mis võivad kutsuda esile nahapõletusi, seepärast tuleks hooldustöid teha kas hommikul vara või õhtul hilja. Juurvili koristatakse sügisel hilja, enne külmade tulekut. Hoitakse liivas suurel õhuniiskusel ja madalal temperatuuril. Pastinaak on kergesti omastavate süsivesikute poolest köögiviljade seas esikohal. Meeldiv maitse ja aroom on tingitud eeterlike õlide sisaldusest. Sisaldab palju vitamiine, eriti C, B ja B2 vitamiine, temas on ka suhkrut, valke, rasva, pektiinaineid ja mineraalsooli. Juba ammustest aegadest on pastinaak hästi tuntud kui söögiisu tekitaja ja seedimise soodustaja. 
Rahvameditsiinis kasutatakse pastinaagi juurvilja uriini eritumist soodustava vahendina. Pastinaagi preparaadid on spasmolüütilise, valuvaigistava ja fotosensibiliseeriva toimega. Pastinaagi seemnetest tehtud pulber laiendab veresooni, parandab südame verevarustust, avaldab rahustavat mõju kesknärvisüsteemile. Väliselt sarnaneb taim suurele valgele porgandile, aga oma terava ja omapärase maitsega meenutab sellerit või peterselli. Ravieesmärgil kasutatakse nii juurvilja kui seemneid. Juuri varutakse sügisel, puhastatakse mullast, kuivatatakse ja seejärel hoitakse neid keldris kastides kuivas liivas. Seemnete varumisel lõigatakse õisikud, kuivatatakse ja hoitakse riidest kotis kuni 2 aastat. Pastinaagi koristamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna kokkupuutel niiske nahaga võib tekitada nahale põletusi. Seda põhjustavad eeterlike õlide koostisesse kuuluvad ained ja furokumariinid. Kahjustused tekivad vaid päikesekiirte mõjul ja eriti blondidel. Pastinaagi preparaadid on spasmolüütilise, uriinieritumist soodustava, valuvaigistava ja köhavastase toimega, samuti toniseeriva ja sugufunktsiooni tõstva mõjuga. Pastinaak parandab ainevahetust, tal on kerge veresuhkrut alandav toime, seega sobib diabeedihaigetele. Pastinaagi juurikat kasutatakse ka kodus toiduvalmistamises maitseainena suppides ja liha garneeringuks. Salatiks riivitakse pastinaagi juurikat ja segatakse peenestatud õunte, sibula, tilliga, lisades soola ja majoneesi.
1. 1 tl peenestatud juurikat 1 klaasi vee kohta; keeta nõrgal tulel 10-12 minutit, kurnata, võtta sisse 1 spl 4-6 korda päevas kui uriinieritumist soodustavat, spasmolüütilist ja valuvaigistavat vahendit kivide ja liiva puhul neerudes ja kusepõies, samuti köha leevendamiseks ja higistamise soodustamiseks. 
2. ½ spl värskelt peenestatud lehti 1klaasi vee kohta või ½ tl peenestatud vilju 2 klaasi vee kohta. Keeta 10 -12 minutit, kurnata. Võtta sisse 1 spl 4-6 korda päevas eelpoolnimetatud haiguste korral. 
3. 2 spl peenestatud juurikaid 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmbuda. Võtta sisse koos suhkru või meega ¼ -1/3 klaasi tõmmist 3-4 korda päevas 30-40 minutit enne sööki isu tõstmiseks, aga ka enesetunde parandamiseks ja jõu taastamiseks pärast haigestumisi. 
4. Pastinaagi juurtest tehtud mahl. Võtta sisse 1 tl 3 korda päevas samadel juhtudel kui eelpool nimetatud.

* Porgandipeenral pole kärbsekahjustust kui naabruses kasvab pastinaak. See pole juhuslik, kuna pastinaagi fütontsiidid avaldavad oma mõju.

Top