Teie ostukorv on tühi.
Suhkruleht
Paraguai suhkruleht - Stevia rebaudiana.
Umbes 300 korda suhkrust magusam!
Selle taime lehed sisaldavad steviosiidi; selle keerulise aine koostisesse kuuluvad glükoos, sahharoos, steviool ja teised ühendid. Praegusel ajal on steviosiid kõige magusam taimse päritoluga aine, mis on umbes 300 korda suhkrust magusam. Kuid tema eriline väärtus seisneb hoopis muus. Tänu madalale kalorsusele ei tõsta steviosiid veresuhkru taset, seepärast saavad teda kasutada ka diabeedihaiged. Peale selle sisaldab suhkruleht veel arvukalt vitamiine, eeterlikke õlisid, mineraalaineid ja flavonoide. Steevial on ka seenhaigustevastane ja kerge antibakteriaalne toime, samas on ta ka looduslik konservant, mis teeb temast asendamatu koduste hoidiste tegemistel.
1,0 g = 2700 seemet.
KASVATAMISE ISEÄRASUSI.
Looduses kasvab steevia 60-80 cm kõrguseks, puhmas on tugevasti harunenud, õied väikesed, valged. Taim eelistab niiskeid, päikeselisi, tuulte eest varjatud kasvukohti. Tal on pikk vegetatsiooniperiood, seepärast mõõduka kliimaga, samuti põhjapoolsetel aladel tuleks kasvatada teda istikutest. Nendes piirkondades ei valmi tavaliselt ka seeme.
Kasvatatakse teda maksimaalselt päikselises ja soojas kohas. Optimaalne kasvuks ja arenguks vajalik temperatuur on +22+28°C, istikute väljaistutamisel ei tohiks see langeda alla +15°C. Muld peab olema kerge, kohev, nõrgalt happeline (pH 5,5-6) liiv- või liivsavimuld (turvast kasutada ei soovitata) . Seeme külvatakse mulla pinnale, mullaga ei kaeta, vaid kile või klaasiga. Kodustes tingimustes võiks idanemise jälgimiseks külvata tumedale puuvillkangale, mida on eelnevalt niisutatud. Pealt kaetakse seemned samasuguse kangaga ja edaspidi hoitakse seda niiskena. Pärast seda, kui seemned on tärganud, pannakse nad ettevaatlikult (pintsettidega) niiskesse ettevalmistatud pinnasesse 0,5 cm sügavusele. Taimed istutatakse avamaale pärast öökülmade ohu möödumist (mai lõpp- juuni algus). Taimede vahekauguseks soovitatakse jätta 25-30 cm. Kastetakse sooja (+25+35°C) veega.
Steevia ei talu kuivust ja vajab seetõttu sagedast kastmist, kuid liigne niiskus mõjub taimele samuti halvasti.
SUHKRU VALMISTAMINE.
Peenikeste varte ja lehtede kogumist alustatakse õitsemise ajal, varred lõigatakse umbes 6 cm kõrguselt maha. Seejärel seotakse kimpudesse või pannakse õhukese kihina paberile varjualusesse või tuulutatavasse ruumi kuivama. Steevia lehed ja varred on umbes 6-8 korda suhkrust magusamad. Sellisel viisil on kodustes tingimustes võimalik ühelt ruutmeetrilt saada saaki, mis on ekvivalentne 6 kg suhkruga.
Umbes 300 korda suhkrust magusam!
Selle taime lehed sisaldavad steviosiidi; selle keerulise aine koostisesse kuuluvad glükoos, sahharoos, steviool ja teised ühendid. Praegusel ajal on steviosiid kõige magusam taimse päritoluga aine, mis on umbes 300 korda suhkrust magusam. Kuid tema eriline väärtus seisneb hoopis muus. Tänu madalale kalorsusele ei tõsta steviosiid veresuhkru taset, seepärast saavad teda kasutada ka diabeedihaiged. Peale selle sisaldab suhkruleht veel arvukalt vitamiine, eeterlikke õlisid, mineraalaineid ja flavonoide. Steevial on ka seenhaigustevastane ja kerge antibakteriaalne toime, samas on ta ka looduslik konservant, mis teeb temast asendamatu koduste hoidiste tegemistel.
1,0 g = 2700 seemet.
KASVATAMISE ISEÄRASUSI.
Looduses kasvab steevia 60-80 cm kõrguseks, puhmas on tugevasti harunenud, õied väikesed, valged. Taim eelistab niiskeid, päikeselisi, tuulte eest varjatud kasvukohti. Tal on pikk vegetatsiooniperiood, seepärast mõõduka kliimaga, samuti põhjapoolsetel aladel tuleks kasvatada teda istikutest. Nendes piirkondades ei valmi tavaliselt ka seeme.
Kasvatatakse teda maksimaalselt päikselises ja soojas kohas. Optimaalne kasvuks ja arenguks vajalik temperatuur on +22+28°C, istikute väljaistutamisel ei tohiks see langeda alla +15°C. Muld peab olema kerge, kohev, nõrgalt happeline (pH 5,5-6) liiv- või liivsavimuld (turvast kasutada ei soovitata) . Seeme külvatakse mulla pinnale, mullaga ei kaeta, vaid kile või klaasiga. Kodustes tingimustes võiks idanemise jälgimiseks külvata tumedale puuvillkangale, mida on eelnevalt niisutatud. Pealt kaetakse seemned samasuguse kangaga ja edaspidi hoitakse seda niiskena. Pärast seda, kui seemned on tärganud, pannakse nad ettevaatlikult (pintsettidega) niiskesse ettevalmistatud pinnasesse 0,5 cm sügavusele. Taimed istutatakse avamaale pärast öökülmade ohu möödumist (mai lõpp- juuni algus). Taimede vahekauguseks soovitatakse jätta 25-30 cm. Kastetakse sooja (+25+35°C) veega.
Steevia ei talu kuivust ja vajab seetõttu sagedast kastmist, kuid liigne niiskus mõjub taimele samuti halvasti.
SUHKRU VALMISTAMINE.
Peenikeste varte ja lehtede kogumist alustatakse õitsemise ajal, varred lõigatakse umbes 6 cm kõrguselt maha. Seejärel seotakse kimpudesse või pannakse õhukese kihina paberile varjualusesse või tuulutatavasse ruumi kuivama. Steevia lehed ja varred on umbes 6-8 korda suhkrust magusamad. Sellisel viisil on kodustes tingimustes võimalik ühelt ruutmeetrilt saada saaki, mis on ekvivalentne 6 kg suhkruga.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Suhkruleht: BIOLOOGILISED JA BOTAANILISED ISEÄRASUSED".
Eng.: Candyleaf, stevia, sweet herb, sweet herb of paraguay. Suom.: Stevia. Sven.: Stevia. Bot. syn.: Eupatorium rebaudianum Bertoni.
