• Hiina varskapsas "Pac-choy"

Hiina varskapsas "Pac-choy"

Brassica oleracea var. chinensis
  • Tootja: Franchi
  • Pakendis: 8,0 g
  • Saadavus: 3
  • 1.89€


Hiina varskapsas "Pac-choy".
Vähenõudlik ekstravarajane ja kõrgesaagikas sort. Üks lehtkapsa liike, moodustab püstise lehtede roseti läbimõõduga 20-40 cm. Päid ei moodusta.
Lehti võib korjata 40-50 päeva peale külvi ja 25 päeva peale istikute väljaistutamist.
Pikantne maitse: hiina kapsa mahlakatest lehtedest saab suurepäraseid salateid ja garneeringuid.

Viljakus: 16-18 kg/m2 kasvuhoones ja 4-5 kg/m2 avamaal. Võib kasvatama nii suvel, kui sügisel. Külmakindel, kahjustub vähe haigustest.
Vaatamata sellele, et hiina kapsas on toiteväärtuselt sarnane valgele peakapsale, sisaldab ta temast 3 korda rohkem C vitamiini. Omab võimet lahustada võõraid valke, mis satuvad verre, seepärast puhastab organismi kahjulikest mikroorganismidest. külmakindel, kahjustub vähe haigustest.
1 gramm = 300-400 seemet.

* Hiina varskapsas on praegu vähekasutatav aasia taim.
Kuid see taim erineb erilise maitse poolest ja teenitult tuleks teda kasvatada euroopas. Aga idas omab ta suurt populaarsust. Ta annab valgeid pehmeid varsi mis on hea maitsega, oma väljanägemiselt meenutab ta lehtpeeti.
Varsi valmistataks toiduks ja süüakse nagu sparglit. Rohelisi lehti võib kasutada nagu spinatit, agrotehnika langeb kokku hiina lehtkapsa omaga.
Varskapsas on palju vähenõudlikum mullastiku suhtes. Sügisel haritakse pinnas ja lisatakse sõnnik või kompost 4-5 kg ruutmeetrile. Veel parem on kasutada kõdukomposti või kõdusõnniku leotist. Seda lisatakse kevadel 5-8 L ruutmeetrile. Sellega kastetakse read seemnetega või taimedega ja veidi segatakse mullaga.
Võib kasutada mineraalväetisi. Ühele ruutmeetrile lisatakse kevadel 10-15 g ammooniumsalpeetrit, 15-20 g kaaliväetist 15-20 g topeltsuperfosfaati, või vastav kogus kompleksväetist. Osa kaaliväetist on hea asendada kõduga 100 g üks teeklaasitäis.
Külvatakse tavaliseltes imestel juuli päevadel, kesksuvel. See on parem aeg kui varakevadine külv. Külvatakse kohe peenardele ritta sügavusega 3-4 cm. Seejärel tõusmed harvendatakse. Istutusskeem: 30-40 cm x 15-20 cm. Võimalik on ka varakevadine külv pottidesse, seejärel väljaistutus peenardele. Seemneid ei tohi külvata värskelt kaevatud mulda. Kobedat mulda tuleb tihendada.
Agrotehnika iseärasused: avamaale ja kilekasvuhoonesse. Hiina kapsast võib kasvatada kui varasuvist ja sügisest kultuuri. Hiina kapsas ei talu ümberistutamist, seepärast kasvatatakse teda kõige sagedamini otsekülvist kasvukohale.
Hooldus seisneb pealtväetamises. Nagu kõik kapsad, on ta nõudlik regulaarsele kastmisels. Regulaarselt peab hävitama umbrohtu ja kobestama.
Vegetatsiooniperioodil tuleb 1-2 korda väetada rohtsete taimede leotisega või verejahu lahusega. Samuti on kasulik väetada peale pikka vihmaperioodi.
Koristus: Suvisesest külvist kasvanud taimed koristatakse septembris enne külmade saabumist. Haiguste ja kahjurite profülaktika on sama nagu teistel kapsaliikidel. Uuesti võib samal kohal kasvatada 3-4 aasta pärast.


Пак-чой или черешковая капуста - пока малоизвестное азиатское растение. Однако эта капуста отличается отменным вкусом и заслуживает того, чтобы её выращивали в Европе. На Востоке пользуется огромной популярностью. Даёт белые мясистые черешки отличного вкуса, своим видом несколько напоминает мангольд. Черешки готовят и едят как спаржу. Зелёные части листьев можно тушить как шпинат.
Агротехника пак-чой совпадает с выращиванием листовой китайской капусты.
Черешковая капуста также пред"являет гораздо менее строгие требования к почве, чем кочанная и цветная капуста. Подходит обычная огородная среднеудобренная почва. Осенью почву известкуют (если надо) и вносят навоз или компост в количестве 4-5 кг/кв. метр и перекапывают.
Ещё лучше использовать созревший компост или перегной. Его вносят весной в количестве 5-8 л/кв. метр. Им посыпают ряды с семенами или рассадой и немного перемешивают с землей. Можно использовать минеральные удобрения. На 1 кв. метр весной вносят: 10-15 г аммиачной селитры, 15-20 г калийных удобрений, 15-20 г двойного суперфосфата, либо соответствующее количество комплексного удобрения. Часть калийных удобрений хорошо заменить золой 100 г (один стакан). Высевают пак-чой обычно в первых числах июля-середине лета. Это более благоприятное время, чем ранневесенний посев. Сеют сразу на грядки в бороздки на глубину 3-4 см. Затем всходы прореживают. Интервал между рядами 35 см, в ряду между растениями 30 см. Возможен и ранневесенний посев в горшочки, затем высадка на грядки. Нельзя сеять растения в свежевскопанную землю. Рыхлую землю следует несколько уплотнить. Уход и подкормки. Как и все капустные, пак-чой требователен к регулярным хорошим поливам. Требуется регулярно пропалывать сорняки и рыхлить почву. За время вегетации пак-чой следует 1-2 раза подкормить жидким травяным удобрением или настоем коровяка. Также желательно проводить подкормку после затяжных дождей. Уборка. Пак-чой летнего посева убирают в сентябре до заморозков. Профилактика болезней и вредителей такая же, как и других видов капустных. Возврат на старое место через 3-4 года.

Eng.: Chinese cabbage (Pak-choy). Suom.: Pinaattikiinankaali, pak-choi. Sven.: Japansk Kål Pak Choi. Bot. syn.: Brassica antiquorum H.Lev., Brassica campestris subsp. chinensis (L.) Makino, Brassica campestris var. chinensis (L.) T.Ito, Brassica chinensis L., Brassica dubiosa L.H.Bailey, Brassica oleracea var. chinensis (L.) Prain, Brassica rapa var. amplexicaulis Y.Tanaka et Ono, Brassica rapa var. chinensis (L.) Kitam.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Paljud aiapidajad armastavad väetada orgaanikaga lootes nii nitraatidest vabaneda. 
See pole nii. Nad olid ja on ka tulevikus nii mullas kui taimes. Me ei pääse kuhugi loomulike protsesside eest.
Nitraadid- need on lämmastikhappe soolad. Nad lahustuvad hästi vees, on hästi omastatavad ja on võimelised kogunema mullas taime toitumispiirkonda, järelikult on ka taimes. Kasutatakse ammooniumsalpeetrit - NH
4NO3, naatriumsalpeetrit - NANO3, kaltsiuksalpeetrit - CA(NO3)2, aga samuti virtsa (karbamiid) kus ammoniaak on nitraatvormis. Kui viia suuri koguseid lämmastikväetisi mulda, võib mullas ladestuda suur kogus nitraate.
Tähtis on, et nitraate ei ladestuks suurtes kogustes taimedesse - need on kahjulikud inimorganismile. Nitraadid pidurdavad seedimist soodustavate fermentide tegevust ja kutsuvad esile seedehäireid. Kahjutu nitraatide kogus päevas on 5 mg inimese ühe kehakaalu kg kohta, 70 kg kaaluvale inimesele on lubatud päevas 350 mg nitraate. Joogivees võib nitraate sisalduda 45 mg/liitri kohta. 
Lubatud nitraatide sisaldus mg/kg kohta: kartulis 250, -varases 900, -hilises 500, porgandis 250, kurgis ja tomatis 150, peedis ja rohelistes köögiviljades (salat, spinat, hapuoblikas, petersell) kuni 2000, pipras 200, melonis 90, arbuusis 60, kabatðokis 400, sibulas 80. 
Põllumajanduskultuurides on võimalik kõrvalekaldeid ära hoida, jälgides järgmisi norme.
1. Mitte viia mulda üleliigseid lämmastiku annuseid, eriti kui tihti väetatakse sõnnikuga, kompostiga või mõne muu orgaanilise väetisega. Lämmastiku annuseid vähendatakse 50% kui on tegemist turbamullaga. Ei tohi viia päris kuiva mulda, kus nad on kahjulikud nii taimele kui ümbritsevatele veekogudele.
2. Tuleb hoiduda ühekülgsest kevadisest väetamisest. Taime toitumine peab olema tagatud kõigi elementidega. Taimedel peab olema korralik lehestik, siis muutuvad nitraadid suurelt jaolt valkudeks.
3. Suurtel vihmaperioodildel fotosüntees muutub aeglaseks ja nitraatide muutumine valkudeks aeglustub. Sel ajal on soovitav taimi toiduks mitte kasutada toorelt, aga kasutada neid töödeldult.
Erinevad taimed omastavad nitraate ühel ja samal pinnal erinevalt. Rohkem omastab salat, kress-salat, spinat, kapsas, rabarber, rõigas, petersell, redis. Minimaalselt omastavad tomat, baklaþaan ja söögisibul. Tavalistel kasvutingimustel nitraadid tavaliselt üldse ei ladestu õuntes, kirssides, ploomides, sõstardes ja karusmarjades.
Teada on see, et nitraadid ladestuvad peamiselt vegetatiivsetes organites (lehtedes, vartes). Kõrvitsalised köögiviljakultuurid: kabatšokk, patisson, kurk, melon, arbuus koguvad endasse rohkem nitraate. Juurviljadest - peet. Kapsal ülemised lehed ja pea, kurgil ladvapoolsed viljad. Kabatšoki viljades ülemises osas vähem, patissonis väljaspoolt sissepoole. Porgandil on keskkohas südamiku juures rohkem kui äärtel ja allosas rohkem kui ülaosas. Peedil on alaosas juurte pool rohkem kui ülaosas. Varaste sortide noortel taimedel on nitraatide sisaldus suurem kui täiskasvanud taimedel ja hilistel sortidel.
Nitraatide sisaldus väheneb töötlemisel. Kapsa hapendamisel ja marineerimisel rohkem kui 2 korda, kooritud ja keedetud kartulil 3 korda, koorimata ja keedetud kartulil ainult 1-2 korda. On olemas mitmeid tõhusaid võtteid mis võimaldavad nitraate vähendada. Üks neist- kasvuperioodi pikendamine.
Ja veel - ärge hoidke veega kokku mõned päevad enne saagi koristust.

Top