Teie ostukorv on tühi.
Talisibul "Red Toga"
Punane talisibul "Red Toga".
Varajane saagikas sort rohelise saamiseks. Mitmeaastane taim, mille vars on punase värvusega kuni pealseteni. Soovitatakse kasvatada seemnetest üheaastase kultuurina. Moodustab väikese sibula ja kompaktse tumerohelise leheroseti. Lehed keskmise suurusega, mahlased, õrnad. Sorti iseloomustab kõrge produktiivsus. Soovitatakse kasutada värskena salatites ja vinegrettides, suppides, roogade kaunistamiseks. Teda lisatakse köögivilja-, liha- ja kalaroogadesse, samuti hakklihasse, piruka täidistesse, erinevatesse kastmetesse, marinaadidesse. Teda võib külmutada ja kasutada talvisel perioodil kui polüvitamiinset rohelist. Seemnete külv otse avamaale aprilli lõpust mai alguseni. Külvisügavus 1,0-1,5 cm, külviskeem 4-5 x 10-15 cm. Saagi koristamine algab juuni lõpust, juuli algusest, kui lehtede kõrgus on 20-30 cm. Külvinorm: 3-4 kg/ha.
1,0 g = 300-450 tk.
Seemneid pakis 1,0 g.
Varajane saagikas sort rohelise saamiseks. Mitmeaastane taim, mille vars on punase värvusega kuni pealseteni. Soovitatakse kasvatada seemnetest üheaastase kultuurina. Moodustab väikese sibula ja kompaktse tumerohelise leheroseti. Lehed keskmise suurusega, mahlased, õrnad. Sorti iseloomustab kõrge produktiivsus. Soovitatakse kasutada värskena salatites ja vinegrettides, suppides, roogade kaunistamiseks. Teda lisatakse köögivilja-, liha- ja kalaroogadesse, samuti hakklihasse, piruka täidistesse, erinevatesse kastmetesse, marinaadidesse. Teda võib külmutada ja kasutada talvisel perioodil kui polüvitamiinset rohelist. Seemnete külv otse avamaale aprilli lõpust mai alguseni. Külvisügavus 1,0-1,5 cm, külviskeem 4-5 x 10-15 cm. Saagi koristamine algab juuni lõpust, juuli algusest, kui lehtede kõrgus on 20-30 cm. Külvinorm: 3-4 kg/ha.
1,0 g = 300-450 tk.
Seemneid pakis 1,0 g.
Eng.: Bunching Onion, Wintry green onion, Welsh Onion (Cong-Bai). Suom.: Pillisipuli, talvisipuli. Sven.: Salladspurjo.
* Talisibul on mitmeaastane hästiarenev taim. Oma välimuselt erneb talisibul vähe mugulsibulast, kuid omab palju tugevamaid torujaid lehti. Tõelisi sibulaid talisibul ei moodusta. Sibula asemel moodustub pikenenud varreosa. Talisibul on eriline tema suure külma- ja talvekindluse pollest, ei sure välja vähemränkades ja ränkamates tingimustes.
Keemiline koostis oleneb talisibulal sordist, kasvatuse tsoonist ja ilmastiku tingimustest. Lehed sisaldavad 2 korda rohkem C vitamiini kui mugulsibula lehed. See erinevus on tähtis kuna teda tarvitatakse varakevadel kui selle vitamiini allikat. Rikas on ta ka vitamiinide B, PP, karotiini, mineraalsoolade, eeterlike õlide ja fütontsiidide poolest.
Talisibulat kasutatakse laialt Hiinas ja Tiibeti mägismaal kui organismi tugevdavat aga ka ravivat taime seedeorganite ja nahahaiguste korral.
Suure kvaliteetse lehesaagi saamiseks on vaja viljakaid kultuurmuldi mis on hästi niiskusega varustatud. Kuivadel liivmuldadel läheb ta ruttu putke, lehed muutuvad puiseks. Parem on teda kasvatada alal millel on väike lõunakallak.
Eelviljad: varane kartul, tomat, kapsas, maitsetaimed. Orgaanilised väetised viiakse mulda seelvilja alla või sügisel arvestusega 1 ruutmeetrile 6-10 kg kõdusõnnikut või komposti lisades 20-25 g superfosfaati ja 30-35 g kaalisoola.
Talisibulat kasvatatakse külvist, istikutest ja tihti ka puhma jagamise teel ja istutatakse laiali osadena. Ühel kohal kasvatatakse 1-4 aastat. Ühele kasvukohale kauaks pole soovitatav jätta,kuna juba kolmandal aastal saagikus landgeb, lehed muutuvad puiseks ja õitsemaminek toimub vara.
Üheaastasena kasvatatdes külvatakse seemned varakevadel koristades taimed täielikult järgmisel kevadel. Võib külvata suvel talve alla. Külvates juunis-juulis võib saaki koristada järgmise aasta mais-juunis, hilistest külvidest -juulis. 2-3 aastast talisibulat kasutatakse lehtede saagiks. Neid lõigatakse mitu korda suve jooksul. Viimane lõikus ei tohi olla hiljem kui 1 kuu enne püsivate külmade tulekut, et taim muutuks tugevamaks ja valmistuks talveks. Varased lõikused ei tee taimele liiga. Peale saagi lõikust tuleb mullapinda kobestada, kasta väetada. Pealtväetamisel kevadel ja suvel tuleb kasutada lämmastikväetist, sügisel fosfor-kaali. Kastetakse vastavalt vajadusele.
