• Mustjuur "Libochovicky"

Mustjuur "Libochovicky"

  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 2,2 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.97€


Mustjuur "Libochovicky" - Scorzonera hispanica L.
Juurvilja pikkus esimesel aastal - kuni 30 cm. Suurepärane dieettaim. Väga külmakindel. Juurvili on mahlakas, magus ja õrn. 

* Aed-mustjuur (Scorzonera Hispanica L.) või  mustjuur, magus juur, hispaania juur - see on kultuur korvõieliste sugukonnast.
Juurvili (vähesel määral lehed) on rikas suhkrute (umbes 20%), vitamiinide C, B1, B2, kaaliumsoolade, mangaani, raua, vase, tsingi, fosfori, kaltsiumi poolest. Kuid tema peamine  väärtus - kõrge inuliini sisaldus juurikas ( umbes 10%) aga samuti asparagiini ja levuliini. See on lausa ravim diabeedihaigetele. Peale selle on mustjuure juurikas kuni 2% pektiinaineid. Ja veel on ta hea meetaim.

Agrotehnika. 
Mustjuur annab head saaki ainult neutraalsetel, huumusrikastel, viljakatel, sügavalt (30-40 cm sügavuselt) kultiveeritud pinnastel. Savi-, tihketel pinnastel aga samuti värske sõnniku lisamisel võivad juurviljad kasvada moonutatuna, harunevatena ja täisväärtusliku saaki ei saa.
Mustjuure seemned on suured, 15-20 mm pikkused, umbes 1,5 mm paksused, ribilised, hallikad. 1000 seemne mass on 15-20 g. Külvata on parem värskeid seemneid (idanevus säilib 1-2 aastat). Neid on parem eelidandada 5-7 päeva +25 С temperatuuri juures. Pärast valitakse idanema läinud välja ja külvatakse, ülejäänud pestakse ja idandatakse veel 5-7 päeva, seejärel külvatakse needki. Külviskeem 20 х 8-10 cm, külvisügavus 2-3 cm.
Eesti oludes külvatakse enamasti mai keskel. taimed tärkavad 4-10 päeval temperatuuril umbes +20 оС.
Hooldamine seisneb kastmises, rohimises. Väetatakse külvi kaks korda kuus augusti keskpaigani mikroelementidega kompleksmineraalväetistega.
Juurviljad on saagikoristuseks valmis 100-110 päeva möödumisel pärast taimede tärkamist. Korjama hakatakse neid pärast kahte kuud kasvamist, kuid säilitamiseks korjatakse tavaliselt septembri lõpus kui juured on saavutanud massi 100-150 g. Kuid ei tohi ka juurikaid mullas üle hoida, muidu nad lähevad krimpsu.
Juurviljade koristamisel neid kindlast kaevatakse ja puhastatakse mullast kätega.
Kasti liivaga pannakse ainult vigastamata, terved juurikad. Liiva hoitakse kogu hoidistamise aja niiskena. Osa külvist jäetakse talvituma ja kohe pärast pinnase ülessulamist tarvitatakse ära enne kui nad putkuvad. Kusjuures nende maitse ainult paraneb, kuid putkumisega halveneb järsult. Arvestades, et mustjuure seemneid on turul vähe on parem nende eest ise hoolitseda. Selleks jäetakse osa külvist talvituma. Varakevadel kasvavad taimed suureks ja juunis hakkab õitsema. Õisik on korvõisik, õied kollased. Nii kui õisik muutub "karvase" võilille sarnaseks, nad korjatakse ära, laotatakse tuulutavasse ruumi kivamiseks ja lõpliku küpsemiseni ning seejärel hõõrutakse läbi. Hästi küpsenud seemnetel on tavaliselt esimesel aastal idanevus 80-90 % aga teisel aastal vaid 30-40 %.
Mustjuure juurikad kuvatatakse ja külmutatakse tagavaraks. Esmajärjekorras kasutatakse ära vigastatud ja poolikud juurikad.

* Mustjuur: hinnaline dieetiline produkt, suure vitamiini ja mineraalainete sisaldusega.
Mustjuur on külmakindel ja suhteliselt põuakindel. Juur on silindrilise kujuga, pikkusega 25-35 cm, läbimõõduga 2-4 cm, musta või tumepruuni koorega, valge tugeva sisuga. On meeldiva magusa maitsega. Reguleerib  ainevahetust  diabeetikutel (edestab selles kõiki teisi juurvilju). Kasutatakse värskelt, kuivatatult ja keedetult. Noortest lehtedest võib teha salatit. Seemnete külv tehakse aprillis või juuli lõpus-augusti alguses 2-3 cm sügavusele. Võib teha ka hilissügise külvi oktoobris. Tõusmed ilmuvad 10-12 päeva pärast.
Mustjuurt kutsutakse vahel mustaks porgandiks. Taim on kaheaastane, esimesel aastal moodustuvad lehe rosetid ja juurikas pikkusega (30-35 cm), mis on musta või tumepruuni värvi. Juurikad talvituvad hästi nii maa sees kui panipaigas. Kui juurikat talveks välja ei kaeva, moodustub teisel aastal õievars, millel peale õitsemist moodustuvad seemned. Kasvukohal talvituvad juurikad arenevad varem ja annavad rohkem seemneid.
Mustjuur õitseb kaua (juulist-augustini). Huvitav on, et venemaal oli see kultuur alguses söödakultuur ja osaliselt ravimtaim. Mustjuure lehtedega söödeti siidiusse. Kahjuks pole mustjuur siiani suurt kasutamist leidnud ja tema kasvatamisega ei tegelda meeleldi vaatamata tema headele maitseomadustele ja kõrgele toiteväärtusele. Õlis hautatud mustjuur meenutab sparglit, nii et ta võib täielikult asendada seda taime. Soolases vees keedetud ja võis küpsetatud juurviljad on heaks prae lisandiks. Kuivatatud mustjuur rikastab supisegusid. Noortest lehtedest valmistatakse salateid
Mustjuure taim sisaldab insuliini, asparagiini ja levuliini-organismile vajalikke aineid. Saaki võib saada sügisest (avamaal) ja talvest kevadeni hoiupaigast. Külvatakse mustjuurt kevadel või suve lõpus. Külv tehakse kas kaherealine, 25-30 cm vaovahe 60 cm,või üherealine vao vahe 45 cm. Reas pärast juurikate läbilõikamist jäetakse taimede vaheks 5 cm. Külvisügavus on 2,5-3,0 cm. Katsetel selgus: et saada esimesel aastal jämedaid juuri on vaja külvata varakevadel. Suvise külvi korra jäävad juurikad peeneks. Üldiselt nad talvituvad hästi ja saavutavad oma jämeduse järgmiseks aastaks. Mustjuur koristatakse enne külmade saabumist, selleks kaevatakse nad ettevaatlikult välja juuri traumeerimata. Säilitatakse niiskes kohas.
Mustjuurt kasvatatakse kergetel huumusrikastel muldadel. Seemned külvatakse juulis-augustis või varakevadel. Külviks on vaja sügavalt haritud (30-40 cm) pinnast. Seemned pannakse vao põhja 3 cm sügavusele vahega 12-15 cm üksteisest. Tõusmed ilmuvad 12-18 päeva pärast külvi. Enne külvi ärge unustage väetada pinnast ammooniumsalpeetriga ja kaaliumkloriidiga. Mustjuur armastab orgaanilise väetisega väetatud ja sügavalt haritud pinnast.
Parimad eelviljad on kurk, tomat, kartul ja sibul. Värsket orgaanikat see kultuur ei talu.
Hooldus seisneb mulla kobestamises, umbrohust puhastamises ja kastmises. Sorte on mustjuurel vähe (paarikümne ringis). Huvitavamad sordid annavad juuri massiga 60-70 g iga juurikas. Pikkus on neil 16-18 cm, läbimõõt 2-2,4 cm. Värvus on must, sisu valge. Mustjuure juur sisaldab kuivainet kuni 28,5%, askorbiinhapet 3,4-9,2 mg/100G kohta. Mustjuur ootab veel omaksvõtmist.

Mustjuur - suurepärane köögiviljahoidiste komponent. Tema juurikast valmistatakse erinevaid roogasid.
Värsked juurikad on natuke magusa maitsega ja neid kasutatakse igasuguste salatite, vinigrettide, garneeringute, suppide, jookide valmistamisel.
Salat keedetud juurviljast:
Juurikad pesta, puhastada, keeta äädikaga või sidrunimahlaga maisestatud vees. Tükeldada, lisada sidrunimahla, tilli, peterselli, basiilikat, koriandri ürti (kinza). Lisada taimeõli või majoneesi. Sool maitse järgi.
Salat värskest juurviljast:
Mustjuure juurikad ja porgand (1:1) pesta, riivida jämedal riivil, pritsida sidrunimahlaga, maitsestada soolaga, lisada maitserohelist, lisada taimeõli, hapukoort, majoneesi. Võib lisada jämedal riivil riivitud sigurijuuresalatit Vitluf,.
Supp mustjuurest:
Juurikad puhastada, tükeldada ja keeta pehmenemiseni soolatud vees või puljongis, võtta välja, hõõruda läbi sõela pudruks ja panna tagasi kastrulisse. Lisada peterselli, munakollane ja natuke hapukoort. Enne serveerimist lisada võid.
 
 

Eng.: Black Salsify, Scorzonera. Suom.: MUSTAJUURI. Sven.: Svartrot.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top