0 arvamust  |  Lisa arvamus
Sinapis alba L.
Tootja: Seklos
Pakendis:1,0 kg
Saadavus:Laos
5.88€
Maksudeta: 4.90€

Valge sinep "Braco" - Sinapis alba L.
Partii Nr. 18/K/554/826/LT.
Kategooria: C.
1000 seemet = 5,0-6,0 g.
1,0 g = 145-150 seemet.
Pakendis seemneid: 1,0 kg.

* Valge sinep - üheaastane õlitaim ristõieliste sugukonnast, omab võimet vabastada raskestilahustuvaid fosfaate. Võib kasvada igasugusel mullal, mulla pH võib olla väga happeline kuni aluseline. Seemned idanevad temperatuuril +3°C. Tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -5°C.
Sinep idaneb kiiresti ja kasvab kiiresti. Roheline mass niidetakse, kui lehed taimel on värsked, mahlased, parim aeg on enne massilist õitsemist, kuna hilisemal koristusel hakkavad lehed juba kuivama ja orgaaniline mass väheneb ning valminud seemned risustavad peenraid. Keskmiselt kestab periood külvist kuni niitmiseni 55-70 päeva (8-10 nädalat).
Sinepi seemnete külvinorm 2,5-4,0 g/m2-le.
Külvisügavus 2-3 cm (külvid kaetakse kergelt rehitsedes).
Järgmine kultuur istutatakse mitte varem, kui 3-4 nädalat peale niitmist. Samuti on tähtis sinepi fütosanitaarne toime - peale sinepi kasvatamist alaneb sellel pinnal kasvatatavate kultuuride haigestumine järgmistesse levinud taimehaigustesse: fütoftoroos, risoktonoos, mugulate kärntõbi, fusarioosne mädanik, kaasa arvatud kartulitel.
Sinepi kasvatamine vähendab traatussi arvukust mullas, soovitatakse ka valge sinepi sissekündi hilissügisel, mille tulemusel traatussi talvitumine on häiritud ja nad hukkuvad. Efektiivsuse suurendamiseks võitluse s traatussidega suurendatakse valge sinepi külvinormi kuni 5 grammini ruutmeetri kohta.

* Viimastel aastatel loobuvad paljud põllumehed sõnniku kasutamisest. Seda on vajalikus koguses keeruline hankida, tema kasutamine on töömahukas ja hind kallis. Peale selle tärkavad paljud umbrohud (sõnniku kasutamisel), mis omakorda sunnivad kasutusele võtma herbitsiidid või suurt töökulu nõudvat rohimist. Tõsiseks alternatiiviks sõnnikule on sel juhul rohelise väetise kasutamine. Rohelise väetise all mõistetakse sideraatkultuuride kasvatamist, mille värsket taimemassi kasutatakse väetisena (küntakse sisse) mulla rikastamiseks orgaaniliste ainetega.

Valge sunepi seemned, Seeds of yellow mustard, Vitsenap frön, Keltasinappi siemenet, семена горчицы белой

* Milleks on sideraadid head ?
Sideraadid peatavad toitainete väljauhtumise mulla pealiskihist, toovad toitaineid sügavamatest kihtidest ülemistesse kihtidesse, soodustavad huumuse kogunemist mullas, mis omakorda parandab mulla koostist. Mida rohkem sisaldab muld huumust, seda madalam on tema soojusjuhtivus ja kõrgem soojusmahtuvus, väiksem vee aurumine, ning produktiivsem kultuurtaimede poolt mullaniiskuse kasutamine. Huumus võimaldab mulla kasuliku mikrofloora intensiivsemat arengut. Rohttaimede juuresüsteemi biomass täidab tähtsat rolli mulla rikastumisel orgaaniliste jäätmetega. Viies mulda rohelist väetist ei rikastu see vaid lämmastiku osas, vaid ka teiste toitainete osas. Roheline mass laguneb mullas oluliselt kiiremini kui teised tselluloosirikkad orgaanilised väetised. Roheline väetis alandab mõnevõrra mulla happesust, suurendab oluliselt mulla veejuhtivust ja niiskusmahtuvust, mille tulemusel väheneb sademete pindmine äravooluhulk ja paraneb oluliselt niiskuse säilimine mullas. Haljasväetiskultuuridena (sideraatidena) kasvatatakse põhiliselt lupiini, mesikat, sinepit, lutserni ja keerispead.
Valge sinep - üheaastane õlikultuur ristõieliste (kapsaliste) sugukonnast. See on rohttaim sügava juuresüsteemiga ja suure haljasmassiga, taime kõrgus 30-80 cm. Õied kollased, tugeva mee lõhnaga, koondunud kobarasse 25-100 kaupa. Valge sinepi vili on 5-6 seemneline kaun pika, mõõkja ninaga. Vili kaetud karedate karvakestega, valminud kaun ei lõhke.
Seemned kerajad, kahvatukollased, 1000 seemne kaal 5-6 g.
Valge sinep on niiskustarmastav ja külmakindel kultuur, pikapäevataim, seepärast hakkab põhjapool varem õitsema, ning tal on lühem vegetatsiooniperiood (45-60 päeva massilise õitsemiseni ja 80-90 päeva seemnete täieliku valmimiseni). See on suurepärane meetaim, andes kuni 100 kg mett hektarilt. Sinepi mesi on kahvatukollast värvust, väga aromaatne ja maitsev.
Valge sinepi üks tähtsamaid väärtusi on tema roll külvikorras. Sinepi juureeritised sisaldavad orgaanilisi happeid, mis koostöös mullaga võimaldavad paljudel toiteelementidel muutuda taimedele kergesti omastatavateks.
Sinep on kiiresti arenev taim, ning isegi soojuse puudumisel võib lühikese ajaga moodustada suure haljasmassi saagi, mida võib kasutada kui rohelist väetist, mis on orgaaniliste ainete allikaks nii taimedele kui ka mulla mikroorganismidele. Vähetähtis pole ka see, et haljasmass laguneb kiiresti mullas.
Kuidas sinepit kasvatada ?
Sinep külvatakse võimalikult vara, vastavalt mulla võimalustele. Muld peab olema hästi viimistletud, olema peene struktuuriga.
Sinepi tõusmed taluvad hästi öökülmasid, varajased külvid peavad paremini vastu mitte ainult põuale, vaida ka kapsakirbu kahjustustele, mis on valgele sinepile tõsine kahjur. Peale selle lämmatavad varajased sinepi külvid hästi umbrohtu. Külvisügavus 2-3 cm, külvinorm rohelise väetise saamiseks 200-400 g sajandikule, hajalikülv, mulda riisutakse rehaga peale.
Tuleb märkida, et valget sinepit võib külvata kogu suve jooksul (kuid mitte hiljem, kui augusti kolmandal dekaadil) peale varajasi kultuure (varajane kartul, redis jt. kultuurid), kuid nii seemned kui ka noored taimed tuleb kindlustada niiskusega. Valget sinepit ei soovitata kasvatada peale varajase kapsa kasvatamist, kuna mõlemal taimel on samad kahjurid. Kui taim hakkab massiliselt õitsema (ei tohi lasta moodustada täisväärtuslikke kaunasid !), niidetakse nad maha ja kaevatakse mulda. See on mugav ja üks odavamatest võimalustest mulla väetamiseks orgaaniliste väetistega.

Eng.: White mustard, MUSTARD YELLOW. Suom.: Keltasinappi - Vitsenap, valkosinappi. Sven.: Vanlig vitsenap. Bot. syn.: Brassica hirta Moench, Sinapis alba L. subsp. alba.

* Lööme "kahte jänest": tõstame mullaviljakust ja hävitame umbrohtu.
Haljasväetiskultuurid või nagu neid veel nimetatakse roheline väetis kasvatatakse mullastruktuuri parandamiseks ja mullaviljakuse tõstmiseks. Peale selle on haljasväetis ökoloogiliselt puhas orgaaniline väetis nad soodustavad huumuse kogunemist mulda. Oma efektiivsuselt on nad võrdväärsed sõnnikuga jäävad vaidalla fosfori ja kaali sisalduse poolest. Kui te hakkate moodustama aiamaad või kasvatate peamiselt üheaastaseid taimi tuleb umbrohu tõrjeks kasutada koos haljasväetistaimede kasvatamisega teha ka klassikalist harvendamist. Nad kasvavad väga kiiresti ja hakkavad konkureerima umbrohtude ja kultuurtaimedega. Mõned haljaskultuuride taimed omandavad mullast raskesti omastatavaid paljudele köögivilja ja puuviljakultuuridele mineraalseid toitaineid. Hiljem need elemendid  "vabanevad" ning kasutatakse ära kultuurtaimede poolt.
Roheliseks haljasväetiseks sobivad taimed, mis kuuluvad liblikõieliste sugukonda (lupiin, hernes, vikk, seradella, ristik, seahernes) kapsaste perekonnas (sinep, raps, rõigas, õlinaeris ja teised kiirekasvulised taimed (tatar).
Liblikõielised kultuurid omastavad ja koguvad lämmastikku tänu sümbioosile juurtel asuvate mügarbakteritega. Enamik ristõielistest omab fütosanitaarseid omadusi: pidurdavad umbrohutaimede arengut ja paljunemist, hävitavad selliseid haigusi nagu nematood ja nuuter. Kultuurtaimi külvata kohe peale haljasväetistaimede sissekündi pole soovitav kuna mullas toimub haljasväetistaimede bioloogiline protsess mis aeglustab seemnete idanemist ja taimede kasvu. Sellepärast on soovitav oodata umbes 2-4 nädalat ja alles peale selle alustada külviga.
Kaevame või künname maa,kobestame kõik mättad ning tasandame rehaga.Haljasväetis kultuuride seemned külvake käsitsi või külvikuga ning segage kergelt rehaga mulla hulka. Et lämmatada umbrohtu ei külvata seemneid ridadesse vaid hajusalt ning seejärel segatakse nad rehaga mulda.
Umbes 2-4 nädalat enne kultuurtaimede külvi kaevatakse haljasväetistaimed mulda kui seda on raske teha võite enne pealsed ära lõigata ning peenestada. Kergetel muldadel kaevatakse 15-18 sm sügavusele, rasketel (savimullad) - 12-15 sm sügavusele. Seejuures mida nooremad taimed seda rutem laguneb nende vegetatiivne mass.
Puuvilja aias on parem kasutada haljasväetiseks liblikõielisi (lupiin) või kaera-herne segu. Seemned külvatakse varakevadel ringikujuliselt. Roheline mass kaevatakse mulda suvel enne õiepungade moodustumist. Peale seda võib teha kohe teistkordse külvi.
Varaste kevadiste külvide korral, kui lumi on sulanud külvatakse kiirekasvulisi külma taluvaid kultuure - sinep, õlinaeris, kaer.
Kui lubab aeg (näiteks hiliste suviste või sügiseste külvide korral aias) on parem haljasväetistaimed parem lasta õitsema. Neid taimi kasvatades arvestage ka sellega-ärge istutage sama sugukonna kultuurtaimi millest on pärit haljasväetiskultuuride taimed, näiteks peale õlinaerist ei tohi kasvatada kapsast. See on seotud mullas olevate kahjurite ja haigustega, mis on iseloomulikud antud sugukonnale.

Mulda orgaanikaga rikastav populaarne ja laialt levinud haljasväetis. Traatussiga võitluse parim vahend (juureeritised tapavad traatussi tõuke). 250 g 50 ruutm kohta. Muundab fosfori ja väävli raskestiomastatavatest mulla ühenditest veeslahustuvateks. Hea meetaim puhastab mulda timede haigustest ja umbrohtudest. Mulla üldviljakusele mõju efektiivsuse poolest võrdväärne 300-600 kg sõnniku sisseviimisega sajandiku kohta. Parem külvata ristuval viisil, pannes seemned rehaga kergelt mulda. Külvinorm 4 g ruutmeetri kohta (efektiivseks traatussiga võitluseks tõsta normi 6 g). Tänu lühikesele vegetatsiooniperioodile külvata mistahes ajavahemikul, kui muld on vaba. Muldaviimise optimaalsed ajad 8.-10. nädalal pärast külvi õienupu moodustumise - õitsemise alguse faasis, kuni kiud karedaks ei muutunud. Mullaga katmise sügavus Kergetel muldadel 12-15 cm, rasketel 6-8 cm. Mullaga sügaval katmiselei lagune, vaid muutub turbataoliseks massiks. Tähtis meeles pidada, et järgmine kultuur külvata või istutada mitte varem kui 2.-4. nädalal pärasthaljasmassimullaga katmist. Järelmõju kestab 6 aasta jooksul. Orgaanilise maaviljeluse põhireegel - mitte jätta mulda taimkatteta, mis kaitseb orgaanilise aine mineraliseerumise, tuuldumise, toitainete uhtumise eest.

* Raviks kasutatakse sinepi seemneid.
Taime maapealses osas on leitud vitamiine, karotiini, flavonoide. Seemned sisaldavad steroide, saponiine, õli.
Seemneid kasutatakse Türgis ja Venetsueelas ametlikult homöopaatias ja veterinaarias samamoodi kui musta sinepi seemneid (Brassica nigra).
Rahvameditsiinis on seemned kasutusel pulbrina  antidoodina, seesmiselt mao ja seedetrakti haiguste, maovähi, hingamisteede haigusi leevendava ja ennetava vahendina, külmetushaiguste, neuralgia ja naha krooniliste haiguste, hüpertoonia, luutuberkuloosi korral. Pärast seemnetest õli eraldamist kasutatakse neid pulbri valmistamiseks. Õli kasutatakse toiduks ja tehniliseks otstarbeks. 

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.