0 arvamust  |  Lisa arvamus
Cucurbita moschata Duch. ex Pior.
Tootja: Seklos
Pakendis:2,0 g
Saadavus:Laos
1.03€
Maksudeta: 0.85€
Muskaatne kõrvits ''Waltham Butternut''
Viljad piklikud kollakaspruuni koorega, viljaliha hele, pähkli maitsega. Saak augustis 85-90 päeva peale tärkamist. Säilib 3-5 kuud soojas kuivas kohas temperatuuril +20°C. 
1 gramm = 5-7 seemet.

* Kõrvitsat Waltham Butternut Squash peetakse Ameerikas maitseomadustelt parimaks. Keegelkõrvits (ka juustkõrvits) „Waltham“ saadi Massachusettsi põllumajanduse katsejaamas muskaatkõrvitsa sortide ristamisel Aafrikast pärit metsikute liikidega. Keegelkõrvits (butternut) on ülivarajane liik (tõusmetest kuni viljade korjeni kulub 85-95 päeva), ta on laialdaselt tuntud Austraalias, Aafrikas, Euroopas, Aasias, Ameerikas. 
Üks parimaid muskaatkõrvitsaid, meeldiva pähklimaitsega, magus, tiheda oranþi värvi viljalihaga ja säilib hästi ületalve koridoris põrandal olles. Keegelkõrvitsad ilmusid Euroopasse mitte eriti ammu ja isegi Suurbritannias peetakse teda uudistooteks, sama ei saa aga öelda Argentiina kohta, kust neid vilju eksporditakse laia maailma. Keegelkõrvits kasvab võimsalt ja tal on pikad väädid. Viljade hulk võib taimel olla suur – kuni 30 viljakest, mis kaaluvad 500 g - 1,0 kg. Kuid vilju peab koristama õigeaegselt, sest seemnete valmimisel pidurdub ülejäänud viljade kasv. Küpsemata viljad on rohekad, valmides omandavad nad iseloomuliku beeþi värvuse. Piimküpsuses koristada ei tasu - nad ei jõua küpseda. 
Kindlasti peab meie oludes seda kõrvitsat kasvatama istikutest. Seemned pannakse potti mai I dekaadil. Idanemiseks vajab soojust, seepärast hoida potte kasvuhoones, lambi all või radiaatoril (külmas mullas seemned hukkuvad). Leotada pole tingimata tarvis. Avamaale istutatakse siis, kui öökülmad on lõplikult möödas. Mõned aednikud ajavad segamini keegelkõrvitsa ja kabatðoki, kuna mõlemad on üsna väiksed, kuid vilja läbilõikes pole keegelkõrvits kabatðokile üldse sarnane. Keegelkõrvits on jämeda „kaelaga“ ja pirnikujulise paksendiga tipus, selle sees on aga avaus, kus on seemned. Kogu ülejäänud viljakeha on täidetud õrna oranþi viljalihaga. Muide, tänu oma oranþile värvusele on ta ka heaks antioksüdantide allikaks. Pole raske arvata, et on olemas suur hulk retsepte, kuidas sellest kõrvitsast igasugu roogasid valmistada. Laialdaselt kasutatakse teda täidetult. Õrnadest viljadest saab teha pudingit, torte, pirukaid, sukaadi. Teda praetakse ja keedetakse.
Tema heaks omaduseks peetakse seda, et ta ei risttolmle meil levinud kõrvitsaliikidega, kaasa arvatud kabatšoki ja patissoniga. Seepärast, kui te tahate oma keegelkõrvitsalt seemet, siis hoiduge kasvatamast teda koos muskaatkõrvitsaga (mis meil on siiski üsna vähelevinud).

Kõrvits Waltham Butternut

Eng.: Muscade Pumpkin. Suom.: Myskikurpitsa. Sven.: Myskpumpa.

* Kõrvitsakeedis. 
Keedist on parem teha väikestest, mitte päris valminud kõrvitsatest. Need tuleb pesta, lõigata ühesuurusteks kuubikuteks (umbes 1x1x1 cm), blanšeerida keevas vees 1-2 minutit ja jahutada külmas vees.
Võib ka mitte blanšeerida. Sel juhul panna kõrvitsatükid 10-12 minutiks 1,5 % söögisooda lahusesse, pärast aga loputada puhta veega ja keeta.
1 kg puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat, 1,5 kg suhkrut. 
Parem on valmistada eelnevalt suhkrusiirup: 1 l vett, 1,5 kg suhkrut. See jagada 2 osaks. Algul valada kõrvitsatükid kuuma siirupiga üle ja jätta paariks tunniks seisma. Seejärel lasta keema tõusta, keeta 3-4 minutit, jälle lasta 6-8 tundi seista.
Kõrvitsas on väga vähe happeid või puuduvad need hoopis, seepärast tuleb enne teist keetmist lisada keedisele teine siirupiosa koos sidrunhappega (umbes 3 g), keeta mõni minut. Kolmanda keetmise lõpus lisada vanilliin ja keeta moos valmis. Valmis keedise siirup peab olema läbipaistev, kõrvitsatükid siirupist läbiimbunud ja läbipaistvad.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.