• Madal peiulill "Valencia"

Madal peiulill "Valencia"

Tagetes patula
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.78€


Madal peiulill "Valencia"
Kompaktne ja varajane, täidisõieline sort.
Kõige varajasem õitseja !
Üheaastane taim kõrgusega kuni 30 cm. Peiulillede head omadused on varajane õitsemine, kompaktsus, täidisõielisus, suured õied puhta, erksa värviga. Asendamatu lill aeda ja erinevatesse anumatesse! Õitseb juunist septembrini. Peiulilled on vähenõudlikud, kiiresti kasvavad, valgust ja sooja armastavad, põuakindlad taimed. Noorte taimede kasvuks optimaalne temperatuur on +18+20°C. Temperatuuril alla +10°C taimede kasv pidurdub, temperatuuril -1-2°C taimed hukkuvad.

Kasvukoht: ei vaja intensiivset päikesevalgust kuigi maksimaalse dekoratiivsuse saavutavad päikeselises kasvukohas. Eriti kehtib see ahtalehise peiulille kohta. Halvasti talub kevadisi ja sügisesi öökülmasid.
Muld: vajab toitaineterikast, suve esimesel poolel hea niiskusega muldasid.
Hooldus: peetakse põuakindlaks kuid kasvu alguses vajab kindlasti kastmist, vastasel juhul muutuvad taimed kiduraks, õisikud aga jäävad väikeseks. Liigniiskus mullas mõjub halvasti eriti suureõielistele. Vihmaste ilmadega hakkavad nende suured õisikud mädanema. Kui aga muld on veest üleküllastunud, hakkavad taimed hukkuma juurte seenhaiguste tagajärjel.
Haigused ja kahjurid: pikal vihmaperioodil kipuvad õisikud mädanema, kuumade, kuivade ilmade korral kahjustuvad võrgendilestade poolt. Et nendest hoiduda, tuleb tõsta õhuniiskust, piserdades taimi mitu korda päevas veega. Täielikuks võrgendilesta hävitamiseks piserdatakse taimi 2-3 korda sibula leotisega, punase pipra leotisega või raudrohu leotisega.
Paljundamine: seemnetega.
Avamaale võib peiulilled külvata mai lõpus- juuni alguses. Tõusmed ilmuvad 5-10 päeva pärast. Muld on soovitatav katta kilega. Sel juhul võib külvata ka nädal-poolteist varem ning sellega kiirendada õitsemise algust. Kõigist varem külvatakse suureõieline peiulill - märtsi keskel istikute saamiseks. Madal peiulill ja ahtalehine peiulill külvatakse aprilli alguses. Jälgides neid tähtaegu, hakkavad kõik kolm liiki õitsema juunis. Peiulille istikuid ei ole raske kasvatada tubastes tingimustes valgel aknalaual, veel parem aga kilekasvuhoones, kus taimed kasvavad tugevamad. Et seemikud oleksid terved, on vaja kobedat, toitaineterikast mulda (1 osa kõdu, 1 osa turvast, 1 osa kamaramulda, 0,5 osa liiva), ühtlast temperatuuri +18+22°C ja mõõdukat kastmist. Vähem nõudlikumad nii kastmise kui ka temperatuuri osas on madalad peiulilled. Kuigi peiulille istikuid peetakse vähenõudlikeks, soovitatakse külviks kasutada värsket mulda, eriti ahtalehisele peiulillele, mis tugevamalt kui teised liigid haigestub tõusmepõletikku. Istikuid võib kasvatada kastis, potis, või madalas kausis. Põhja tuleb panna drenaaþ (killustik, keramsiit, jäme liiv), 3 cm paksuselt või teha avaus. Vastasel juhul võib taim hukkuda seenhaiguste tõttu. Kõigepealt pannakse drenaaþikihile 2/3 mullast, ning see kiht tihendatakse. Järgmine kiht peab olema kohev, et arenevatel juurtel oleks piisavalt õhku. Mullapind peab jääma 1-2 cm anuma servast allapoole. Ettevalmistatud muld kastetakse korralikult läbi ja jäetakse 1-2 päevaks sooja kohta, et ta "hakkaks hingama". 
Peiulille seemned on suured, nad külvatakse vahedega 1-1,5 cm. Tihedama külvi korral kannatavad tõusmed valguse puuduse käes ning venivad välja, samuti võivad nad haigestuda tõusmepõletikku. Kõige lihtsam on saavutada optimaalne tihedus külvates eelidandatud seemneid. Idandamiseks on vaja seemned laotada niiskele kangale alustassil, katta kilega ning paigutada sooja kohta. 2-3 päeva pärast seemned lõhenevad. Idanema hakanud seemned kaetakse 0,5-1 cm mullakihiga.
Liiga kergelt kaetud seemned võivad hukkuda kuivamise tagajärjel. Kui seemned on asetatud liiga sügavale mulda, võivad nad üldse mitte tärgata, eriti ahtalehisel peiulillel. Peale külvi kastetakse mulla pealmist kihti korralikult, seejärel kaetakse paberiga. Külvinõu asetatakse sooja ruumi (+22+25°C), ning jälgitakse tähelepanelikult mulla niiskust. 3-7 päeva pärast, kui on ilmunud tõusmed, viiakse nõu valgemasse ja jahedamasse (+18+20°C) ruumi. Kui istikud on liiga tihedalt, tuleb nad pikeerida.
Seemikud võetakse korralikult hästi kastetud mullast ja istutatakse auku idulehtedeni. See soodustab uute juurte teket. Korralik istik omab väljaistutamise hetkeks 2-3 paari pärislehti, ning tugevat juuresüsteemi. Istikud istutatakse avamaale mai lõpus- juuni alguses. Istikud istutatakse 1-2 cm sügavamale, kui nad olid enne. Taimedevaheline kaugus sõltub sordist ja liigist. Kõrged hübriidid ja suureõielised sordid istutatakse vahekaugusega 40x40 cm, keskmised hübriidid 30x30 cm, ning madalad 20x20 cm. Ümberistutust taluvad hästi igas vanuses taimed isegi õitsevana.
Kasutamine: peiulillede juureeritis vähendab teiste taimede haigestumist seenhaigustesse, eriti fusarioosi, kaitseb mõningate nematoodi liikide eest. Suureõielist peiulille võib kasvatada lõikeks. Vees säilivad nad kuni 3 nädalat. Peiulille kasutatakse igasugustes lillepeenardes. Ei sobi nad ainult veekaldale ja varjuaeda.
Peiulilled taluvad ka väikest mullapinda. Seepärast kasvavad nad hästi ka potis aknal nagu ka priimulad või tsineraariad. Potti või kasti võib nad istutada juba varakult. On juhtunud, et taimed elavad üle talve, kevadel aga moodustavad suure õitseva põõsa (see on võimalik ainult madala peiulille puhul).

Engl.: French marigold. Suom.: Ryhmäsamettikukka. Sven.: Sammetstagetes. Bot. syn.: Tagetes corymbosa Sweet, Tagetes remotiflora Kunze, Tagetes signata Bartling.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top