• Jääsalat "Rouge Grenobloise"

Jääsalat "Rouge Grenobloise"

Lactuca sativa L. var. capitata
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: 9
  • 0.76€


Jääsalat ''Rouge Grenobloise''.
Krõmpsuv "pea".
Suure peaga jääsalat kasutamiseks suvel-sügisel. Lehed magusa maitsega, tugevad. Istutus vahekaugusega 35x35 cm. Optimaalne idanemistemperatuur +15+20°C. 1 gramm = 800-1200 seemet.

Salati kasvatamine kasvuhoones ja katmikalal. 
Kasvuhoones kasvatatakse põhiliselt peasalati sorte taimede ettekasvatamise teel. Salatit kasvatatakse kahel perioodil: kevad-talvine (2 ringi) ja sügisene (1-2 ringi). Eestimaa tingimustes sobib sügisene kasvatus suurepäraselt. Peasalati taimed istutatakse 3-4 pärislehe faasis kasvukohale septembri esimesel dekaadil. Kõige varasem ettekülv tehakse 5.dets. ja taimed vajavad lisavalgust 10-15 päeva. Kuid varane taimede istutus ei pruugi olla ökonoomne. Ilma lisavalgust andmata võib taimi istutada jaanuari kolmandal dekaadil (25-30 päeval), saaki saame veebruari lõpus-märtsi alguses. Taimi istutatakse kahel meetodil: pikeerimise teel või otsekülviga toitekuubikutesse kasutades draþeeritud seemneid. Teine moodus on vähem töömahukas ja kindlustab suurema ning varasema saagi.
Kevadperioodil kasutatakse taimepotte 5x5 cm, talvisel ajal kui antakse lisavalgust vähendatakse toitepinda. Segu valmistatakse turbast, millele on lisatud peenikest laastu kuni 20%. Tõusmete ilmumiseni hoitakse temperatuuri +18..+20°C. Tõusmete ilmumisel alandatakse t* +8..+12°C päeval ja öösel +6..+10°C. Taimed pikeeritakse, kui idulehed keerduvad alla. Peale pikeerimist hoitakse t* päikesega +18..+20°C, pilvise ilmaga +15..+17°C päeval ja öösel +10..+12°C. Kasvukohale istutatakse, kui istikul on 3-4 pärislehte. Istikute istutamisel kohe kasvukohale väheneb haigete taimede hulk 8-18% ning kulutused vähenevad kuni 2 korda. 

Enne istutamist antakse kasvukohale: lämmastikku 60-80, fosforit 8-10, kaaliumit 8-100, magneesiumi 20-30 mg/ liitri kohta. Enne istutamist kastetakse muld tugevalt läbi (20-25 l/m2). Õhuniiskust hoitakse 65-80% piires, et ei tekiks lehtede põletusi. 
Taimede istutus oleneb aastaajast ja sordist. Väikesepealised sordid  istutatakse skeemil 20x20 cm, keskmised 25x25 cm ja suurepealised 30x30..25 cm. Varase seemne külvi korral (kevadel) istutatakse taimed harvemalt 16-20 tk/m2-le, aga sügisel tihedamalt 25-30 tk/m2-le. Kastetakse päeva esimesel poolel nii, et niiskuse omastamine oleks ühtlane. Peale kastmist tuleb teha kindlasti tuulutamine. Pea moodustamise alguses tuleb tuulutamist suurendada ja temperatuuri alandada: +14..+18°C päeval ja öösel +8..+12°C. 

Salati kasutusaja pikendamiseks külvatakse salatit avamaale mitu korda eri aegadel. Kõige varasemat saaki saadakse talve alla külvil. Kõige paremini sobivad selleks korralikult ettevalmistatud lõunapoolse kallakuga alad. Külvitähtajad valitakse paljuaastaste keskmiste järgi. Külmad saabuvad tavaliselt Eestimaal oktoobri lõpus septembri alguses. Külviks peab olema ette valmistatud kobe muld ilma mullatükkideta. Kõige paremini sobivad kerged savikad mullad. Külvisügavus on 1-1,5 cm. Lehtsalati külvisüsteem on viie, seitsme või mitmerealisena. Peasalatit külvatakse üherealisena 60x20 cm või kaherealisena 50+20x20 cm. Sellele järgneb multðimine. Külv tehakse külvikuga. Salatit kasvatatakse kultuuride järel, mis on enne saanud suure koguse orgaanikat. Mineraalväetist antakse 150-300 kg/ha lämmastikku, 300-500 kg/ha fosforit ja 150-200 kg/ha kaalit. 2/3 osa fosforist ja kaalist antakse künni alla sügisel või kevadel, ülejäänud osa fosforit ja kaalit ning lämmastik antakse kevadise kultiveerimise alla. Sügiskünni alla antud 40-50 tonni orgaanikat tõstab tunduvalt saaki. Salat ei armasta happelisi muldi. Varased lehtsalati sordid külvatakse varem aprilli algusest maini mitmes järgus, keskmised ja hilised aprillist juuni keskpaigani. 
Lehtsalati kasvuperiood on lühike: tõusmete ilmumisest kulub saagini 30-40 päeva. Peasalatit külvatakse juuli algusest augusti lõpuni sügiseseks kasutamiseks. Üherealise külvi korral on peasalati külvinorm 2 kg/ha, kaherealisel 2,5-3 kg/ha. Otsekülvi puhul tehakse kaks harvendamist. Külvinorm hajuskülvi korral on 4-7 kg/ha. Istikutest kasvatamist kasutatakse varase saagi saamiseks. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 sm või 6x6 sm olenevalt kasvuajast. 
Istikute saamiseks külvatakse 30..35 päeva enne põllule istutamist. Ühte kasti (20..25x40) külvatakse 0,5 g seemet. Temperatuuril +20..+22°C ilmuvad tõusmed 2-3 päevaga seejärel alandatakse t* +10..+12°C-ni. Pärislehe faasis pikeeritakse taimed pottidesse või kuubikutesse ja kastetakse tugevalt. Seemneid võib külvata ka otse kuubikutesse. Istikud istutatakse välja masinaga reavahe 70 sm üherealise puhul,kaherealisel 50+20x30 sm.
Hooldus seisneb reavahede kobestamises, umbrohu hävitamises ja kastmises kuiva ilmaga. Peade valmimise ajal kastetkse taimi ainult äärtest.
Saaki koristatakse õhtul või varahommikul siis on taimed jahedad ja säilivad paremini. Lehtsalati sordid korjatakse järjest neid mullast koos juurega välja tõmmates. Peasalatitel lõigatakse pea ära mullapinna lähedalt ja seda tehakse valikuliselt. Pead puhastatakse haigetest ja kolletunud lehtedest.

Jääsalat
 

Eng.: Butterhead lettuce. Suom.: Keräsalaatti. Sven.: Drivsallat.Bot.:Lactuca sativa L. var. capitata 

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top