0 arvamust  |  Lisa arvamus
Lens culinaris L.
Tootja: Legutko
Pakendis:30,0 g
Saadavus:Laos
1.74€
Maksudeta: 1.45€

Rohelised läätsed (mikrorohelised) - Lens culinaris.
Idud (idandatud seemned) - on väga väärtuslik ja tervislik toiduaine. Idanevates seemnetes moodustub mitmeid kordi rohkem eluliselt olulisi aineid kui täiskasvanud taimes. Idandatud läätseseemnetes on rikkalikult A, B1, B2, B3, B6, B12, C ja E vitamiine, samuti fosforit, rauda, tsinki, magneesiumit ja naatriumit. Läätseseemned segatuna nisu-, kaera-, odra-, tatra- või sojaseemnetega ja maitsestatud meega on suurepärane maiustus.
Seemneid idandada ei ole keeruline. Need tuleb pesta korralikult läbi, kallata idandamiseks mõeldud nõu sisse ja valada vett peale. Vesi peab seemned üle ujutama, seda peab olema 3-4 korda rohkem kui seemneid. Seemneid tuleb vees leotada 4-12 tundi (sõltuvalt nende suurusest), kuni need paisuvad. Hiljem valada vesi ära. Paisunud seemneid hoida ilma veeta kinnikaetud nõus, et need ära ei kuivaks, kuni seemned idanevad. Idandada seemneid 2 kuni 10 päeva (sõltuvalt nende sordist). Idanevaid seemneid tuleb vähemalt paar korda päevas niisutada (valada vett peale ja jälle ära valada). Ülekasvanud idandatud seemneid kasvatada edasi valguse käes. Võrsed lõigata ära ja pigistada neist mahl.

* Idandatud seemnete erakordne väärtus seisneb selles, et idandid on ainus "elus" toit. Lülitades nad oma menüüsse on meil unikaalne võimalus kasutada toiduks terviklikku elusorganismi, mis omab kõiki looduslikke bioloogilisi toimeid ja asetseb elutegevuse maksimaalse aktiivsuse faasis. See periood kestab vaid mõne ööpäeva, ja just sel ajal peab inimene neid tarbima, et saada sellisest ebatavalisest produktist jõudu ja tervist. Idud on iidseim tervendav vahend, mis on tuntud juba üle viie tuhande aasta.
Idandatud seemned kannavad endas suurt energeetilist potensiaali. Lisades neid toidule, saame me võimsa reipuse laengu. Fermendid, mida idandid sisaldavad, lõhustavad nende seemnete varu valgud, rasvad ja süsivesikud, kergendavad meil nende omastamist ja jätkavad inimorganismis töötamist, hoides kokku organismi sisemisi jõude.
Antioksüdantide ja vitamiinide summaarne sisaldus suureneb idanemisel mitu korda, nad on taime eluskudede orgaanilisse süsteemi sisse ehitatud, ja töötavad vastastikku, toetades ja tugevdades üksteise toimet. Regulaarne idandite tarvitamine stimuleerib ainevahetust ja vereloomet, tõstab immuniteeti, kompenseerib vitamiinide ja mineraalainete puudujääki, normaliseerib happe-aluse tasakaalu, võimaldab organismil puhastuda toksiinidest, tõstab potentsi ja pidurdab vananemis protsesse.
Eriti kasulikud on idandatud seemned lastele ja vanuritele, rasedatele naistele ja rinnaga toitvatele emadele, samuti inimestele kellel on intensiivne vaimne või füüsiline töö. Peale üldise positiivse mõju inimorganismile, omavad iga eraldi kultuuri idud oma kindlat valikut kasulikke aineid, vitamiine ja mikroelemente, mis omavat spetsiifilist tervistavat toimet, ning soovitatakse inimestele, kes kannatavad ühe või teise tõve käes.
Läätse idandatud seemned on väga kasulikud ja maitsvad. Juba iidsetel aegadel hinnati läätsesid kui ravimtaime. Teda kasutati maohaiguste ja närvihäirete korral.
Vana-Rooma arstid arvasid, et pidev läätsede tarbimine teeb inimese kannatlikumaks ja rahulikumaks. Läätsetõmmist tarvitati seespidiselt ja välispidiselt rõugete korral. Seguga läätsejahust koorevõiga raviti põletusi, seguga läätsejahust munakollasega aga haavu. Läätsetõmmist soovitatakse tarvitada neerukivide ja põiekivide korral, maksahaiguste korral, samuti on läätsed soovituslikud südamehaigete toiduratsioonides.
Läätsed on ühed vähestest produktidest meie toidus (koos herne ja teraviljaga), mille suhtes on meie organism ja meie seedesüsteem kohandunud geneetiliselt. Selline täielik kohandumise protsess võtab aega rohkem kui ühe aastasaja. Roogades ja produktides, mis on valmistatud läätsedest, on praktiliselt kõik, mida meie organism vajab. Läätse viljades on üle ühe kolmandiku valku. Oma toitvate omaduste poolest ei jää läätsevalk mitte millegagi alla lihavalgule. Peale selle, on see meie organismi poolt pisut kergemini omastatav ja ei sisalda neid rasvaseid komponente, mis saadavad lihavalke.
Läätsed omavad toiteväärtust tänu seemnetes sisalduvale hinnalisele valgule(kuni 60%), mida on neis rohkem kui lihas. Peale selle on seemnetes palju süsivesikuid, tselluloosi, mineraalsooli.
Läätseseemned on heaks valgu- (35mg/100g), süsivesikute- ja tselluloosiallikaks. Sisaldavad kaaliumi (1500 mg/100g), kaltsiumi (83mg/100g), magneesiumi (kuni 380mg/100g), rauda (7mg/100g), tsinki (kuni 5mg/100g), seleeni (0,06mg/100g), boori, fluori, mangaani (1,3 mg/100g), räni, väävlit, vaske, molübdeeni. Seemned sisaldavad B1, B3, B5, B6 vitamiine, biotiine, foolhappeid. C-vitamiini hulk suureneb idanedes 2,83 kuni 64,41mg/100g kohta.
Antioksüdantide summaarne koostis suureneb seemnete idanedes 2,1 korda ja ulatub viiendaks ööpäevaks 90 mg/100g-ni. See teeb läätse idandid produktiks, mis on asendamatu gripi ja külmetushaiguste profülaktikaks sügis-talvisel perioodil. Soodustab vereloomet, tõstab hemoglobiinitaset.

* Läätsed omavad ühte väga hinnalist omadust: nad ei talleta endas mingeid kahjulikke ega toksilisi elemente (nitraadid, radionukleiidid jne.). Tänu sellele, saab läätsesid, mis on kasvatatud ükskõik millises maakera punktis, pidada ökoloogiliselt puhtaks produktiks.
Kasulik soovitus: läätsed idanevad kergesti. Oma kasulike omaduste poolest ei jää idandatud läätsed nisu idanditele üldse mitte alla. Idandamiseks on parem võtta kestaga läätsed (rohelist või halli värvust). Maitselt meenutavad idandatud läätsed värsket rohelist hernest peenralt.

Sprouts: Lentil. Suom.: Kylvövirvilä eli linssi. Sven.: Lins.

* Läätsed pestakse hoolikalt ja pannakse klaas-, portselan- või emailnõusse kuni 2 cm paksuse kihina - see tagab ühtlase idanemise. Seemned võib panna kas kangale või otse nõu põhja. Pealt kaetakse kanga või marliga ning kallatakse üle toasooja veega kuni seemnete tasapinnani. Võib puistata seemned nõu pinnale ja neid mitte katta, kuid siis peab jälgima, et nad oleksid pidevalt niisked. Seejuures on soovitav vähemalt üks kord seemneid segada, et need ühtlaselt märguksid ja idaneksid.
Nõu on soovitav paigutada sooja ja pimedasse kohta ja edaspidi on vaja niisutada pealmist kangatükki. Ööpäeva- või kahe pärast, sõltuvalt temperatuurist ja seemnete kvaliteedist, ilmuvad 3-4 mm pikkused valged idud, seemned muutuvad pehmeks. Enne tarvitamist tuleb neid veelkord pesta, sest on oht, et nendes võivad hakata arenema hallitusseened. Nii idud kui seemned süüakse koos.
Toiduks võib tarvitada nii seemneid veidi tärganud idudega kui lihtsalt paisunud seemneid. Idandid ja nendest tehtud toidud tuleks koheselt ära tarvitada, kuid võib ka 3-4 päeva külmikus suletud klaasnõus säilitada. Iga päev tuleb neid jahutatud keedetud veega loputada. Niisuguste toitude hoidmisel on soovitav konservandina kasutada mett ja sidrunit.
Toiduratsiooni lülitada idandid järk- järgult. Kasulik nädalane annus on 100 g. See kogus tarvitada ära 4-5 päeva jooksul, kasutades idandeid 1 dessertlusikatäis hommikul või päeval 15 min enne sööki või söögi ajal, seejärel teha 2-3 päevane paus (toidu energeetilisus on väga tugev, on vaja, et organism ei adapteeruks). 4-5 nädala pärast võib päevast annust suurendada 50 g-ni, kuid mitte rohkem, lastele anda vaid pool sellest kogusest. Idandatud läätsed süüa kas niisama (segada hoolikalt) või siis lisada toidu sisse.
Idandeid ja neist tehtud toite tarvitada just hommikusöögiks. Sobivad pudru sisse, kas otse taldrikule või siis lasta 20-30 minutit koos pudruga seista. Idandeid võib lasta ka läbi hakklihamasina või mikserdada (võib ka koos sidruniga), maitse järgi lisada mett, kuivatatud puuvilju, puuvilju, pähkleid. Neist saab teha salateid koos juurviljade, maitserohelise, kuivatatud puuviljadega ning tervete või peenestatud seemnete lisamisega.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.