• Kirikakar "Superpompon" (mix) Bellis perennis

Kirikakar "Superpompon" (mix) Bellis perennis

Bellis perennis
  • Tootja: Aelita
  • Pakendis: 0,05 g
  • Saadavus: 1
  • 1.05€


Imeliselt erksavärviline kirikakar, väga tihedalt täidetud ereroosa õisikuga ja tugeva õievarrega. Taim ise on kompaktne, paljude vastupidavate õievartega, mis ei lamandu; on kiirekasvuline ja külmakindel. Suurepärane taim ääristuseks ja konteineritesse, moodustab kauni õitevaiba juba varakult ja õitseb pikka aega (kuni 3 kuud). 
Külv: juunis-juulis istikute saamiseks. Seemikud pikeeritakse 10x10 cm vahedega, augustis istutatakse alalisele kasvukohale avamaal. Istutamisel jäetakse vahekaugusteks 20 cm. Kirikakraid võib ümber istutada ka õitsvatena. Õitsema hakkab teisel aastal.
Hooldus: väga vähenõudlik. Kasvab igasugusel hea drenaaþiga aiamullal, kuid eelistab mõõdukalt viljarikast ja kerget mulda. Vajab pidevat kastmist. Niiskuse puudusel jäävad õied väikseks ja ei ole ka enam täidisõielised. Vajab vahetevahel ka väetamist kompleks-mineraalväetistega.

Seemneid on parem külvata juuni lõpust juuli lõpuni (tärkavad juba 4-10 päevaga). Augusti lõpus - septembri alguses on kasvanud taimed vaja ümber istutada. Võib panna kohe kasvukohale, aga võib ka ettekasvatuspeenrasse. Sellisel juhul võib kirikakraid istutada juba kevadel, kuna nad taluvad istutamist hästi ka õitsemisperioodil.
On üks tähelepanek: seemneid ei tohi katta mullaga, esimesel perioodil tasub kasta regulaarselt, aga väga ettevaatlikult.
Veel tasub meeles pidada, et garanteeritud idanemine on mitte rohkem kui 2-3 aastat, sellepärast on neid soovitav külvata kohe peale ostmist, olenemata aastaajast, nagu on soovitatud pakendil.
Kirikakrad õitsevad teisel aastal, vara kevadel (sooja puhul juba aprilli lõpus) ja õitsevad järjestikku kuni juuli alguseni (niiskel aastal või regulaarse kastmisega saab õitsemist pikendada). Mõnikord hakkavad sügisel õitsema teist korda, kuid vähem õierohkelt. 
Raamatutes on soovitatud närtsinud õied kohe eemaldada. Seda on tõesti soovitav teha, kuna esiteks, pikendab õitsemist ja teiseks, ei toimu isekülvi. Vastasel juhul on kirikakrad paari aasta pärast levinud üle teie aia, nagu umbrohi. Muidugi paljudel pole sellise umbrohu vastu ka midagi.
Üks raskus on veel... Oma kodumaal on kirikakar püsik, kuid teda soovitatakse kasvatada kui kaheaastast taime. Kuid see ei tähenda sugugi, et taim tuleks teisel aastal pärast õitsemist hävitada. Asi on lihtsalt selles, et kui põõsas kasvab ühel kohal kauem ja teda ei jagata, siis suure tõenäosusega ta talvel külmub ära (eriti ohustab see täidisõielisi). Kui seda aga ei juhtu, siis järgmisel aastal on õisi vähem, õied muutuvad väiksemaks. Sellisel juhul tuleb sort ära visata. Et seda ei juhtuks, siis peale õitsemist (kõige parem augusti alguses) on vaja puhmi jagada. Seda on väga lihtne teha, kuna põõsad juurduvad väga kiiresti.
Ja viimaseks peaks ütlema, kuhu kirikakraid kõige parem istutada on... Kuigi need kasvavad hästi ka päikese käes, on neid parem kasvatada kerges varjus. Seal nende õitseaeg pikeneb. Tugevas varjus võivad kirikakrad välja venida ja halvasti õitseda. Neile sobib igasugune muld, peale kevadel sulavete poolt üleujutatavate. Sellistes tingimustes võivad kirikakrad liigniiskuse tõttu hukkuda.
Mingit erilist hoolt kirikakrad ei nõua. Neid on vaja ainult kasta, eemaldada äraõitsenud õied ja väetada (parim ükskõik milline kompleksväetis) vara kevadel.

Bellis perennis, Kirikakar
Grandeville.

Eng.: Common daisy, bruisewort, English daisy, lawndaisy, meadow daisy. Suom.: Kaunokainen. Sven.: Tusensköna, bellis, pytter.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top