• Kannike "Black King"

Kannike "Black King"

Viola x wittrockiana
  • Tootja: Legutko
  • Pakendis: 0,4 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.17€


Võõrasema "Must kuningas".
20 cm kõrgune varju- ja külmakindel vähenõudlik taim. Kui ettekasvatama, siis õitseb esimesel aastal.
(1,0 g = 650-750 seemet).
Pakis seemneid 0,4 g.



Виола "Чёрный Король".
Торжественная окраска любимого цветка.
Двулетник. Высота 20 см.
Весёлые "анютины глазки" могут иметь и такой торжественно-благородный облик...
Этот сорт даёт возможность создавать различные эффектные композиции в сочетании с виолами других окрасок. Растения теневыносливы и холодостойки. На солнечном месте цветут обильнее и продолжительнее.
Используют для оформления любых цветников, балконов, подвесных корзин.
Цветение: май-сентябрь.

Eng.: Pansy. Suom.: Tarhaorvokki. Sven.: Pensé.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Võõrasemad on külmakindlad ja küllaltki varjutaluvad kultuurid. Siiski, kasvades varjus, on õitsemine küll pisut pikem, kuid õied seevastu väiksemad, kahvatumad, ning õitsemine ei ole nii rikkalik. See taim eelistab viljakaid ja niiskeid liiv-savi-muldi. Vaestel, kuivadel, liivmuldadel muutuvad õied kiiresti väikeseks, seda eriti suureõieliste sortide puhul. Samuti ei soovitata võõrasemasid istutada nõgusatesse kohtadesse, kus seisab sulavesi, sest see võib viia taimede haudumise ja hukkumiseni. Heaks arenguks soovitatakse kuival ajal regulaarselt kasta, samuti väetada kompleksväetistega, mis sisaldavad lämmastikku, kaaliumi, fosforit ja mikroelemente. Võõrasema istikuid on kasulik väetada ammooniumsalpeetri ja superfosfaadiga (20-40 g/1m2). Võõrasemad ei talu värsket sõnnikut. Õitsemise pikendamiseks tuleb õigeaegselt eemaldada äraõitsenud õied, mis hoiab ära seemnete arengu kupardes - vastasel juhul hakkab taim kasvatama seemneid ja lõpetab õitsemise, taim kärbub kiiresti (muutub kuivaks, elutuks põõsaks).
Paljundada saab võõrasema erinevalt, kuid põhiliselt seemnete ja pistikutega. Seemnete külv sõltub sellest, millal soovitakse näha võõrasema õitsemas. Et saada rikkalik õitsemine kevadel, külvatakse seemned eelneval suvel, umbes juuni lõpus - juuli alguses. Et kasvatada kompaktseid istikuid, tuleb seemned külvata hõredate ridadena kas istikulavasse, või hästi ettevalmistatud peenrasse; tõusmed ilmuvad 6-14 päeva pärast. Kahe-kolme nädala pärast tõusmed pikeeritakse, augusti lõpus istutatakse alalisele kasvukohale (kus te tahate järgmisel aastal neid õitsemas näha), taimede vahekaugusega 20-25 cm.
Suvine külv viiakse läbi sellise arvestusega, et taimed kasvaksid tugevaks sügisesteks külmadeks, kuid ei hakkaks õitsema. Et saada samal aastal õitsevaid taimi, tuleb külv läbi viia veebruaris. Külv viiakse läbi toas või köetavas kasvuhoones, kobeda, niiske, viljaka mullaga täidetud kasti või pottidesse. Seemned kaetakse õhukese mullakihiga ja asetatakse sooja kohta. Tõusmed ilmuvad 8-15 päeva pärast temperatuuril 15-20*C ja piisaval mullaniiskusel (temperatuuril üle 25*C ja ebapiisava substraadiniiskuse korral tõusmeid ei ilmu). Pärast tõusmete ilmumist tuleb temperatuuri kohe alandada 10*C-ni ja asetada päikesevalguse kätte, 10-20 päeva pärast tõusmed pikeeritakse.
Suviseks õitsemiseks mõeldud võõrasemad istutatakse kasvukohale mai alguses. Vegetatiivne paljundamine - pistikutega avamaale. See variant on lihtne, ökonoomne, ja küllaltki efektiivne; see võimaldab saada palju istutusmaterjali. Pistikute võtmist alustatakse mais-juunis: põõsalt lõigatakse roheliste varte tipust 2-3 sõlmega pistikud. Need istutatakse varjutatud kohta tihedalt üksteise kõrvale, mitte sügavamale kui 0,5 cm; pärast istutamist pistikuid kastetakse ja piserdatakse veega. Umbes 3-4 nädala pärast ilmuvad juured. Varajasel pistikute võtmisel õitsevad need suvel või sügise alguses, suvisel pistikute võtmisel aga järgmise aasta kevadel.
Pistikutega paljundamine noorendab taime, ei võimalda põõsastel tugevalt laiuda. Ühelt hästi arenenud taimelt saab korraga imbes 10 pistikut, suve jooksul aga 30-45 pistikut.
Võõrasemad leiavad laialdast kasutust, neid kasvatatakse ääristaimedena, rõdukastides, aiavaasides, lillepeenardes. Samuti kasutatakse neid laialdaselt tulpide, nartsisside, kirikakarde, lõosilmade ja teiste lillede, samuti puude ääristusena. Samuti on ka kiviktaimlad harva võõrasemadeta.

Milles peitub nende edu saladus? Selles, et näiliselt haprad, veetlevad võõrasemad on vähenõudlikud, taluvad kergesti ümberistutust isegi õitsevana, neid võib istutada avamaale kohe peale lume sulamist - ja kuni hilissügiseni rõõmustavad meid selle erinevad, haprad õied.

Top