Talikülv

Sügisese (talve alla) külvi eelised.
Eesti mullastiku-klimaatilised tingimused on sobivad paljude külmakindlate köögiviljade külviks enne talve tulekut. Sügisel külvatud seemned , mis on sügisel ja talvel, kui muld vahelduvalt külmub ja sulab, jõudnud piisavalt karastuda ning on võimelised idanema palju madalamal temperatuuril ja andma varajasemat ja rikkalikumat saaki. Seejuures kasutavad taimed paremini ära varakevadist niiskust ja päikesevalgust, kuskilt nii aprilli keskpaigast, s.o. 15-20 päeva varem ja niipalju varem saab ka saaki.

EELISED.
1. talve alla külv on kasulik piirkondades, kus maa soojeneb kevadel aeglaselt või on kevadised põuaperioodid. Seemned kasutavad hästi ära niiskust ja esimest sooja, idanevad kiiresti ja ühtlaselt.
2. niimoodi külvatud kultuurid idanevad varem ja arenevad kiiremini. Osasid köögivilju võib saada 1-2, aga ka 3 nädalat varem kui kevadisest külvist. Näiteks on porgand kimbus turustamiseks valmis juba juunis, kui kevadised külvid on veel 3-4 pärislehe faasis, enne suvise kuivaperioodi tulekut jõuavad taimed moodustada tugeva juurestiku ja piisava hulga lehti. Seepärast saadakse saaki mitte ainult varem, vaid ka rohkem.
3. tilli, salatit, rohelist sibulat saab koristada juba mai lõpus- juuni alguses. Kasutades kattematerjale, veelgi varem.
4. talve alla ja talvisel külvil on võimalik vältida taimede kahjureid: nt maakirpe (kapsad), sibulakärbes, lehetäid (salat, till, spinat). See on väga oluline, kui arvestada, et insektitsiide varajaste – ja lehtköögiviljade puhul kasutada ei tohi.
5. sügisene külv vähendab kevadisel kiirel ajal ajakulu, kui on niigi palju aiatööd.

VALIGE KÜLMAKINDLAD KULTUURID.
Hästi õnnestuvad talve alla külvid niisuguste köögiviljade puhul nagu redis, kaalikas, söögipeet, porgand, sibul, füüsal, kurgirohi, till, petersell, pastinaak, seller, spinat, oblikas, salvei, monarda jt. Sügisel pannakse maha ka sibul nii mugulsibula kui pealsete saamiseks ja talveküüslauk. Selleks sobivad järgmised sordid - sibul: „Strigunovski“, „Mjatðkovski“, „Danilovski-301“, mis külvatakse seemnest või tippsibulatest, porgand: „Nantes-4“, „Moskovskaja Zimnaja“ ja“Ðantenee“; peet: „Bordoo 237“, petersell - „Neþnõi Aromat“, harilik lehtpetersell. Aedsalatist võiks talve alla külvata lehtsalatit: „Izumrudnoje Kruþevo“, „Kudrjavets Odesski“ ja „Rubinvoje Kruþevo“. Tilli ja spinatit võib külvata kõiki sorte.
* külvates porgandi, peterselli või pastinaagi seemet, võiks lisada sinna ka veidi salati oma. Salat idaneb varakult ja meil on lihtsam märgata, kuhu on külvatud ja alustada varem reavahede hooldamist.

MAA TULEB KORRALIKULT ETTE VALMISTADA.
Talve alla külvid edenevad hästi vaid saviliiv ja kergelt ja keskmiselt raskete liivsavimuldade puhul. Muld peab olema struktuurne, hästi kultuuristatud, väetatud, seal ei tohi tekkida liigvett, tuulte eest kaitstud, pideva lumekattega koht. Et saada head saaki, hakatakse ettevalmistusi tegema juba septembris-oktoobris: koristatakse eelkultuuri jäänused, hävitatakse umbrohud, antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi ning kaevatakse maa läbi. Antakse orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost, madalsooturvas) kui ka mineraalväetisi – sõltuvalt mulla viljakusest ja kultuurist. Viljakal mullal antakse 3-4 kg/m2 orgaanilist väetist, vähem viljakatel 2 korda rohkem. Porgandile, peedile, rõikale, redisele, sibulale, küüslaugule värsket sõnnikut ei anta. Sügisel antakse ka kaali- ja fosforväetist, umbes 15-40 g/m2, sõltuvalt mullast. Varakevadel antakse lämmastikväetisi. Enne maa püsivat külmumist tasandatakse veel vajadusel peenar ja tehakse vajaliku sügavusega vaokesed. Seejuures peab vao sügavus olema veidi suurem kui tavaliselt soovitatud on, kuna vaokese põhja külvatakse enne veel 1-1,5 cm paksune kompostikiht.

KÜLVATA ON SOOVITAV HILISSÜGISEL.
Talve alla külvatakse siis, kui mulla temperatuur 10 cm sügavusel on pidevalt +2...4°С, aga õhutemperatuur +1...0°С. Tavaliselt langeb see aeg kokku pidevate hommikuste külmadega (oktoobri lõpp-novembri algus). Tuleks arvestada seda, et enne maa külmumist ja lume tulekut seemned ei idaneks. Mõned aednikud külvavad varem, aga see on riskantne. Kui on soe sügis, siis paljud kultuurid idanevad, külmade saabudes aga hävivad.

KÜLVIREEGLID.
Talve alla külvatakse täiesti kuivi seemneid, kindlasti tuleks külvata ridadena, külvinorm olgu kevadisega võrreldes 25-50% suurem. Sügisese külvi puhul satuvad seemned karmimatesse tingimustesse, seepärast peavad nad olema täisväärtuslikud, suured, idanevus vähemalt 80%. Niisugused omadused on headel sordiseemnetel. Soovitav on kasutada dražeeritud seemneid - hukkumise oht on väiksem. Külvatakse tihedamalt kui kevadisel külvil, pealt kaetakse 2-4 cm kõdusõnniku või turba kihiga. Multš takistab kevadel mullakooriku teket. See aitab ära hoida noorte juurte kahjustusi maa külmumisel ja sulamisel. Kui aga lund on talvel vähe, annab multš täiendava kaitse.
Mitte mingil juhul ei tohi sügisel külve kasta !
Kevadel jätkub aga lumesulaveest täiesti.

KUIDAS  KÜLVATA REDIST TALVE ALLA ?
Rohkem sobivad selleks sordid „Zarja“, „Varajane Punane“, „Punane Valge Otsaga“. Valitakse tasane maa-ala, viljakas ja kerge struktuurse mullaga. Enne külmi kaevatakse maa läbi ja tehakse peenrad. Enne kaevamist antakse 2-3 kg/m2 kõdusõnnikut, 20-30 g/m2 superfosfaati ja 10-15 g/m2 kaalisoola. Külvatakse enne püsivate külmade tulekut novembri I-II dekaadil kas ridadena või hajutatult, arvestades seemneid 6 g/m2 . Külvid multšitakse turba või kõdusõnnikuga. Kevadel peale lume sulamist kobestatakse rehaga. Et saada saaki 2-3 nädalat varem, kasutatakse veel kilekatteid. Tõusmete ilmumisel väetatakse lämmastikväetistega (15-20 g/m2).

SIBUL SÜGISESEST KÜLVIST.
Paljud kasvatavad edukalt sibulat pealsete saamiseks, pannes maha enne talve valiksibulad (2,5-3,5 cm läbimõõdus). Sibulad pannakse maha hästi väetatud ja kobestatud maale 3-5 cm sügavusele, arvestades, et nad jõuavad enne külmi juurduda. Eesti tingimustes on see aeg oktoobri keskpaigast novembri alguseni. Istutusmaterjali kulu on 10-12 kg/m2, st et sibulad istutatakse peaaegu üksteise kõrvale. Külmade saabudes kaetakse sibul 10-12 cm paksuse kõdusõnnikuga või saepuruga, et külvid taluksid järske temperatuurikõikumisi. Märtsi II poolel või aprilli algul eemaldatakse rehaga multðikiht ja peenar kaetakse kilega. Sibul hakkab ruttu kasvama. Edasine hooldus seisneb harvas, kuid põhjalikus kastmises, tihti tuleb ka õhutada. Niimoodi saab esimesi sibulapealseid nii omatarbeks kui müügiks aprilli lõpus - mai alguses (st 2-3 nädalat varem kui kevadisel mahapanekul).

 

Comments

Write Comment

Top